keskmist kõrgus või üksik puude kõrgusi. Võimalik on tagavara saada ka kasutades võrastiku katvust mahu hindamisel (Nasset 1997b). Tüvemahu hinnangu saamiseks võimalik kasutada kahte erinevat valemit. Esimene arvestab β β laseri andmetest tuletatud keskmist kõrgust ja hinnangut: V f =β 0∗h 15∗D , kus 1 0 Vf – tüvemaht, koos koorega, hektari kohta (m3/ha), h15 –keskmine kõrgus (m),16 D – keskmine katvuse hinnang (%). Teisel valemil võetakse puistu keskmise kõrguse kõrvale teiseks muutujaks kõikide impulsside β β keskmine kõrgus puistu kohta. Mille valem on järgnev: V f =β 0∗h 15∗ha , kus 1 2 Vf – tüvemaht, koos koorega, hektari kohta (m3/ha),
samal taimel. Kahekojalistel sama liigi eri isenditel, nt kadakas, jugapuu Rekordid Suurim metsamassiiv 1,1 mld ha, Siberis okaspuumets. Eesti vanim jäänuk- harilik jugapuu, pärast jääaega Kõrgeim puu ranniksekvoia. California rannikul, u 10 000 a vana. Tüve läbimõõt 8,5 m 1895 oli kõrgeim puu harilik ebatsuuga, 133m Eesti kõrgeim puu Järvseljal 53m, mis langetati 1948.a Praegu kõrgeim Viljandimaal Euroopa lehis, 46m Vanimaks elav puu: igimänd (4800 a) Suurim tüvemaht hiidsekvoia ja mammutipuu (1400m3), kasvab Ameerikas Sequoia rahvuspargis. Vanus u 3800 a, ümbermõõt 31,3 m, läbimõõt 11,1 m, korba paksus 61 cm. Pikim käbi 65 cm suhkrumännil USA lääneosas. Aeglasekasvulisim puu- harilik elupuu Kanadas, 10 cm, 155 a. Okaspuude omadused ja kasutamine · Ehitus, mööblitööstus, paberitööstus, haljastus, tõrv, õli seepides, (kadaka)viht, merevaik, muusikariistad jne
44 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 40 1,83 28 0,512 1,68 28 Kokku 1,81 1,13 0,29 1,92 1,42 44 2,26 28 0,633 2,08 28 6,58 Keskmine Kogus Hind VASTUSED tüvemaht tm tm tm/ha % EUR/tm EUR Palgid X 49,82 65,55 47,60 57,52 2865,56 Peenpalgid X 21,86 28,77 20,89 51,13 1117,89 Kuusk Paberipuud X 8,43 11,09 8,05 35,15 296,26 Küttepuud X 6,34 8,34 6,06 22,37 141,82
selleni, et paberitootmine on ka huvitav, kuna selle kohta puuduvad eelnevad täpsed teadmised. Samas hõlmab ka paberi tootmine mõningaid metsatööstuse protsesse, mis oli hea viis ühendada algne huvi teise huvitava teemaga. Leht ja okaspuu langetamine Raielangitöödest on langetamine efektiivsuse seisukohast kõige kaalukam, samas kõige ohtlikum tööohutuse mõttes. Langetamistehnika ja -suuna valikul tuleb arvesse võtta järgmisi tegureid: puu liik, tüvemaht ja tüve kuju, võra mass ja kuju, tuule suund ning maapinna reljeef. Langetamine koosneb järgmistest operatsioonidest: Etteraie(langetussälk) määrab puu langemissuuna. Etteraie sügavus peaks olema u 1/5 kännu läbimõõdust ning etteraie nurk 60-90 kraadi. Suur etteraie nurk on vajalik selleks, et puu langetamine oleks võimalikult kaua kontrolli all. Langetuslõige tehakse ühe või mitme võttega sõltuvalt puu jämedusest, ilmastikust ja puu kaldest
dioptrist. Seistes puistus teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad dioptriava täielikult (sihtides igat puud rinnakõrgusele). Puud mis mahuvad täpselt dioptrisse loetakse poole puuna (0,5). Reeglina tehakse mitu lugemit ja võetakse nende keskmine. Saadud arv on puistu rinnaslõikepindala (m2/ha). Selle meetodi peamine eelis: kiiresti ja üsna täpselt on võimalik määrata puistu rinnaslõikepindala ja tüvemaht. Vaatamata lihtsusele on meetod küllaltki täpne. Vead rinnaslõikepindala määramisel võivad tekkida: - jäetakse loendamata varjatud puud (teiste puude taga, põõsastes) - Mõõdetakse liiga metsaserva lähedal - Dioptriava pole risti - Eksitakse puude loendamisel - Eksitakse nn piiripealsete (0,5) puude loendamisel 3. Puu kõrguse mõõtmine Puu kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Kõrguse mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid
Harilik mänd (Pinus sylvestris) Männi perekond on okaspuude liigirikkaim, kuni 100 liiki. Neist Eestis kasvab looduslikult 1 liik (harilik mänd), introdutseeritud on aga ligikaudu 15 liiki. Jagatakse kaheks alamperekonnaks Haploxylon (viieokkalised) ja Diploxylon (kaheokkalised). Maailma kõrgeim männiliik on suhkrumänd (Pinus lambertiana), mis võib kasvada kuni 81 m kõrguseks, suurimate puude tüvemaht 150-250 m3. Kasvab P- Ameerika lääne osas. Maailma vanim puuliik (tõenäoliselt pikima elueaga taimeliik) on igimänd Pinus longaeva e Pinus aristada var. longaeva. Vanima kasvava puu vanuseks on hinnatud 4790 aastat. Kasvavad Kalifornia idaosas. On väga lähedane teisele pikaealisele männile: ohtjasoomuselisele männile (Pinus aristada).
Diploxylon (kaheokkalised). Maailma kõrgeim kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. männiliik on suhkrumänd (Pinus lambertiana) mis Areaal lai - Euraasia kesk- ja põhjaosas, Põhja- vüib kasvada kuni 81 m kõrguseks, suurimate Ameerikas alates 37. l.-k. Külmakindel. puude tüvemaht 150-250 m3. Kasvab P- Ameerika Juurestik pinnalähedane. Talub hästi õhu kuivust lääne osas. Maailma vanim puuliik (tõenäoliselt ja kõrget temperatuuri. pikima elueaga taimeliik) on igimänd Pinus Mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab sageli liiv- longaeva e Pinus aristada var. longaeva
vastandina rikastes riikides. Eesti ei kuulu kummasegi rühma. Mõistagi on hobuse kasutusvõimalused metsas piiratud ja nendega töötamine nõuab vajalikke tingimusi ja sobivaid tööseadmeid. Lisaks tuleb hobuse eest hoolitseda ka siis, kui temaga parasjagu tööd ei tehta. Hobutöö õigustab end järgmistel juhtudel: 1) esimesel hooldusraiel hõreda kokkuveoteede võrgu korral, peenemõõdulises puistus, kus puude keskmine tüvemaht on 0,1...0,3 tm; 2) väikesepinnalise raie korral, kus võimsate ja kallite masinate kasutamine ei ole majanduslikult otstarbekas; 3) üksikute tuuleheidetud puude koristamisel lohistades pikkade palkidena; 4) puidu koondamisel ja kokkuveol järskudel nõlvadel, kus masinate stabiilsus pole tagatud; 5) töötamisel kaitsealustes reservaatides, kus masinate kasutamine on täielikult keelatud; 6) Linnalähedastes parkmetsades paljude linnaelanike jaoks on hobune küllalt
menziesii roheline ebatsuuga. Kasvab Põhja- Ameerikas Vaikse ookeani kaldal. Kõrgus 50...75 (90) m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 18 Harilik ebatsuuga on üks maailma tähtsamaid ja väärtuslikemaid puuliike moodustab Põhja-Ameerika lääneosa puiduvarudest 60%. On männiliste sugukonna kõrgeim ja suurima tüvemahuga liik. Hariliku ebatsuuga suurim tüvediameeter on olnud 5,18 m (USA Washingtoni osariik). Suurim tüvemaht 515 m3. Vanima puu eluiga on ulatunud üle 1400 a. Kõrgeim puu 128 m langetati 1895.a. (Kanada Briti Columbia, Vancouveri saar). Harilik ebatsuuga on USA Oregoni osariigi puu. Puit on keskmise raskusega, maltspuit roosakasvalge, lülipuit roosakas- või kollakaspruun (sarnane männipuidule), tihedus 510...590 kg/m3. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, ka postide, liiprite, kaevandustugipuude ja mööbli valmistamiseks ning vineerina siseviimistluseks
annaabi.ee 
