2.5. Klassikalise karistusõiguse kujunemine Klassikaline suund arendas edasi code penali ja baieri karistusseadustikku ja on jõudnud tänasesse päeva. Iga asja peab olema võimalik näha ja kirjeldada. Hakkas tekkima vajadus empiiriliselt kirjeldada. Eraldus positiivne suund. Tekkis uus õigusteaduse haru kriminoloogia. Anselm Feuerbachiga algab karistusõiguse dogmaatika kujunemine. Pani aluse klassikalisele karistusõigusteadusele. Klassikalise süüteomõiste töötasid välja Binding, Liszt ja Beling. Binding töötas välja õigusvastasuse mõiste. Liszt pani paika süü mõiste. Beling kujundas välja süüteokoosseisu mõiste. Finalistlik süüteomõiste – kujunes välja 20. Saj keskpaigas. Welzel 2.6. Eesti karistusõigus Eesti karistusõigus võttis üle finalistliku süüteomõiste II. ÕPETUS KARISTUSSEADUSEST Vaadata ka vastavat vihikut „Õpetus karistusseadusest“ 1. Karistusseaduse mõiste
...................................7 1.4. Karistusseaduse kehtivus.....................................................................................8 1.4.1. Karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtted................................8 1.4.2. Karistusõiguse ruumilise kehtivuse üldpõhimõtted.............................8 1.4.3. Karistusseaduse isikulise kehtivuse üldpõhimõtted.............................9 2. Süüteomõiste ja delikatistruktuur.......................................................................................10 2.1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus.........................................................10 2.2. Õigusdogmaatiline süstemaatiline süüteomõiste ehk deliktistruktuur................10 2.2.1. Deliktistruktuur KrK järgi....................................................................11 2.2.2
on KarS'il kolmeastmeline deliktistruktuur, kus lähtutakse süüteo finalistlikust küsitlusest, omakorda tähendab see, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, saab tegemist olla õigusvastase teoga (kolm astet: koosseisupärasus, õigusvastasus, süü).33 Antud argumentatsioonist saab KarS'i liigitada karistusõiguse valdkonda, mis on tingitud kõnealuse seaduse eripärast võrreldes teiste avaliku õiguse pärusmaale kuuluvate õigusnormide kogumitega. 33 J. Sootak. Süüteomõiste ja deliktistruktuur. Tallinn 2004. Lk. 6-9. 15 7. Uuritava õigustloova akti õiguslik ideoloogia Autor leiab, et seadusandja poolt mõeldud käesoleva õigustloova akti õiguslikku ideoloogiat ongi võimalik tuletada käesoleva seaduse eelnõu seletuskirjast 34. Kuid eelnevalt peab autor vajalikuks mainida, et KarS'i eesmärki otseselt kusagil välja toodud ei ole, küll aga annab
konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks. Süüteokoosseis hõlmab endasse nii objektiivselt toimepandu, kui ka toimepanija mõttemaailma. Ehkki teo välised ja tegija sisemaailma kuuluvad tunnused moodustavad terviku ning on omavahel seotud, tuleb neil vahet teha. Seepärast eristatakse süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid (ehk süüteokoosseisu objektiivset
Karistusõiguse kaasuste lahendamise metoodika, J. Sootak Jooksvalt karistusõiguse Juridica artiklid, P. Pikamäe Priit Pikamäe doktoritöö ja väitekiri – Tahtluse struktuur: tahtlus kui kooseisupäraste s Karistusõiguse kommenteeritud väljaanne. 3 või 4 erinevat trükki. Riigikohtu lahendid!!!! ÜLDPÕHIMÕTTED JA MÕISTED 2001. a võeti vastu Karistusseadustik ja võeti kasutusele normatiivne süüteomõiste. Enne oli Nõukogu koolkonnast psühholoogiline süümõiste (oli 4 taset). Tänapäeval 3 taset. Finalistlik on see seetõttu, et võetakse vastutusele siis, kui on olemas koosseis, tegemist õigusvastasusega ning inimene on süüdi. Püramiid: 1. SÜÜ 2. ÕIGUSVASTASUS 3. KOOSSEIS Erinevates riikides on need samad elemendid olemas, aga esitatud erinevatel viisidel. Prantsusmaal nt süü küsimust ei arutata teatud juhtudel. Koht süsteemis: Avalik õigus - > vt Sootaki õpikut!
deliktistruktuur (koosseisupärane, õigusvastane, süüline tegu) Süüteoga on tegemist ainult siis, kui tegu on toime pandud tahtlikut, erandina ka ettevaatamatusest (KarS §15), süüteo eest saab karistada vaid isikut, kes on selles süüdi (32) jne. Eesti KarS reformi käigus loobuti nõukogude karistusõigusele omasest neljaelemendilisest süüteomõistest ning võeti kasutusele kolmeastmeline neoklassikaline ja finalistlik süüteomõiste. Vastavalt delitkistruktuurile on üle ehitatud seadustiku üldosa 2. pt. (1. Süütegu: 1. jagu Süüteokoosseis, 2. jagu Õigusvastasus, 3. jagu Süü) Karistatavus tuleb kindlas järjekorras, nagu see on ette kirjutatud seaduses ning mida võib ette kujutada järgmise ei-ja-skeemina. Skeem on üle ehitatud põhidelikti järgi. Põhidelikt on tüüpiline süütegu, mis vastab teo karistatavaks tunnistamise üldistele tingimustele. See on tahtlikult toimepandud tegevuses
KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil
1.20. Raska, E., Kriminoloogia – Tallinn, 2002, lk 169-183 1.21. Rebane, I., Nõukogude kriminaalõigus. Üldosa. Õpetus kuriteost. II osa. 1 vihik. Tartu, 1978, lk 8–9 1.22. R. Maurach, Fr-Chr. Schröder, M. Maiwald. Strafrecht. Besonderer Teil. Tb 2. Heidelberg, 1991, S 263. 1.23. Pönal-Codex oder Gesetzbuch der Verbrechen und Stafen // Criminal- Gesetzgebung des Französichen Reichs – Strasbourg, Paris, Treuttel & Würz, 1810 1.24. Sootak, J. Süüteomõiste ja deliktistruktuur – Tallinn, Kirjastus Juura, 2003 1.25. Sootak, J. Majanduskriminaalõigus – Tartu, Eesti Õiguskeskus, 1998, lk 45 1.26. Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne – Tallinn, 2002 1.27. Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne – Tallinn, 2004, täiendatud väljaanne 1.28. Sootak, J., Kaks aastat karistusseadustikku – uus õigus ja uued probleemid? Juridica 2000, nr 8, erinumber lk
annaabi.ee 
