· riiglid- hooneosade jäikust tagavad siseseinad · plokkidest seinad- tehiskivi, raudbetoon, poorbetoon, monteeritavad või laotavad · raudbetoonseinad- soojustatud või soojustamata monteeritavad seinad · freespalk seinad- freesitud ümarpalkidest seinad · rõhtpalk seinad- ümarpalkidest tahutud või tahumata poolseinad, horisontaalse asetusega · püstpalk seinad- puitmaterjalist sõrestikkarkass seinad · sõrestikseinad- sõrestikkarkass seinad · massiivsüsteemis seinad- välisseinad kannavad koormisi ja on soojapiirdeks · skeletsüsteemis seinad- hoone koormisi kannavad tarindid, seinad on soojapiirdeks · tugiseinad- töötavad riiglitena või elimineeritavad katusekonstruktsioonide koormisi · landsein- laudadest kattega sein · pruss-sein- rõhtprussidest sein · seina post- seina konstruktiivne element post · vöölaud- toolvärgi konstruktiivne element
Sõrestiksein ei vaju, samas kui palkseina suurim probleem on just vajumine. Kui sõrestiksein oli tehtud kuivast materjalist, võis selle pärast valmimist kohe katta laudadega ja viimistleda. Sõrestikseina tegemisel saab kasutada lühemat puitmaterjale. 2 Sõrestiksein koosneb sõrestikust ja sõrestiku prusside vahelisest täitematerjalist. Vastavalt täitematerjali paigutusviisile jagunevad sõrestikseinad täidisseinteks, topeltplankseinteks ja püstpalkseinteks. Puitseina hooldamine Seinet puhul on määrav pinnasest ja soklist tuleva niiskuse isoleerimine puidust. Maapinna ja alumise palgi vahe peaks olema vähemalt 30 cm. Maapind tuleb vajadusel koorida kaldega hoonest eemale. Oluline on sokli ja aluspalgi vaheline hürdoisolatsioon (nt kasetoht, kaks kihti ruberoidi vm). Nii mõnelgi hoonel puudub sokli veelaud, mistõttu võib alumine palk aastate möödudes mädaneme hakata
andmeid ei saa. 1957. aastal on kirjeldused täpsemad: välis- ja kap.seina konstruktsioon pole mitte palk, nagu varem oli üles tähendatud, vaid sõrestik, 2x laud, poorse täidisega. Seinte väliskate: laud+ krohv+ lubivärv. Seinte siseviimistlus: 70% papp+ tapeet, 30% krohv+ tapeet Laed: konstruktsioon- puit+ krohv+ liimvärv Küte: 50% plekkkestas, 50% klaasitud pott 1971. aastal on maja vundamendi, põrandate, akende ja uste ning ahjukütte seisukord juba mitterahuldav; sõrestikseinad, katus ja laed on kõdunenud. KAHJUSTUSED JA NENDE PÕHJUSTAJAD Põhilised tegurid, mis on hoonele hävitavalt mõjunud, on katkised veerennid ja vihmaveetorud, mistõttu vesi on rikkunud fassaadi. Tõenäoliselt laseb ka katus ning korstnaühendus läbi. Hooletu suhtumine väljendub ka maja vundamendi äärde kasvama jäetud puudes--nood on konstruktsioonile väga halvasti mõjunud, niisutades seda ja pekstes okstega krohvi lahti. Nüüdseks on lisandunud lokkav orgaanika ka katusel.
sajandist pärineva ehtenõela katke. Ilmselt hävinesid muinasküla ehitised keskaegse aleviku rajamisel. Peale vallutust tekkis muinasküla asemel alevik, mida mainitakse esimest korda 1238. aastal. Alevik paiknes vähemalt 1,5 hektari suurusel alal. Aleviku õitseajaks oli 13. sajandi lõpp ja 14. sajand. Seejärel jäi areng seisma. Alevi peamiseks hoonetüübiks oli raud- või paekivivundamendile püstitatud ühe- või kaheruumiline maja, millel olid väikesed klaasaknad, kelpkatus ning sõrestikseinad (vahvärkhooned). Tolleaegsete majade alusmüürid on maa sees 1-1,5 m kõrguselt säilinud. Alev kadus linnuse eest ilmselt vahetult enne Liivi sõda (16. sajandi algul) ning siirdus praeguse Lihula linna alale, kus seni paiknesid ilmselt vaid eestlaste puitelamud. Kivimaju hakati seal ehitama alles 15. sajandi lõpul. Ka leiumaterjal on iseloomulik eestlastest käsitöölistele. Keskajal oli Lihula üks tähtsamaid kiriklikke keskusi. 1667. aastal on üks Lihula
Paneelid ankurdatakse kandekarkassile kahel viisil: a) poltidega läbi paneeli b) kinnitamine surveplaatidega Teraspaneelide vaheline vuuk: 1) paneel; 2) vuugi tihendamine tihendus- ribaga sisemises sulundis; 3) välissulund reeglina ilma tihendita, kuid võib olla projektikohaselt paigaldatud Puitseinad Puitseinte alla kuuluvad: palkseinad sõrestikseinad Palkseinad Palkseinad, sõltuvalt palkide asetusest seinas, jagunevad: 1) püstpalkseinad - tänapäeval praktiliselt harva kasutatav lahendus.Sein on hea kandevõimega, kuid ei ole piisavalt tihe ja aja jooksul võib tihedus palkide kuivades veelgi väheneda. 2) rõhtpalkseinad - põhiliselt praktikas kasutatav. Aja jooksul taoline sein vajub üha tihedamaks. Rõhtpalksein on võrreldes
3) r/betoon väliskoor 70mm (tellise puhul 85 mm). Teraspaneelid- kujutavad endast pikki kitsaid paneele, mis paigaldatakse seina kas horisontaalselt, vertikaalselt või nurga all. Välisseina soojustamiseks kasutatake kas mineraalvilla või vahtpolüuretaani ning paneelid ühendatakse karkassi külge kahel viisil: poltudega läbi paneeli või kinnitatakse surveplaadile (erinevad sandwich paneelid). Puitseinad- võivad olla kas palkseinad või sõrestikseinad. Seinte ehitamiseks kasut 1)kooritud tahutud või tahumatta puite, eelnevalt mõõdu ja vormitäpseks töödeldud freespalke. Palkide nurgad tapitakse ja palgis seotakse omavahel karutappidega. Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse nn kübarpakuga. Kilp ja puitpaneelseinad - karkassiga min.villast täitega ning kipsplaat kattega valmis sise- ja välisseinad. Enamasti eramute ehitamiseks. VAHESEINAD: peavad olema kerged, õhukesedhelipidavad ja vastama tuleohutusele. Kandvad
-mis on ehitamine alusele. Kasutavad matejale: paekivi, betooni, kivik- raud- -missugused nõuded esitatakse ehitusprojektile Vastavalt k.k iseloomule ja paiknemisele liigitatakse hooned silikaatbetoon, keramilise telliseid ja pinnasebetooni) Puitseinad võivad olla palk- ja sõrestikseinad. Sõltuvalt -mis on ehitusluba ja järgmiselt: Mõju v-dile: palkide asetuselt jagunevad palkseinad : püsti- ja rõhtpalksinad -ehitise omaniku kohustused ja õigused
vertikaalne laudvooder), tellisvooder, PVC paneelid. Sisevoodriks kasutatakse laudvoodrit, aga samuti kipskartongplaate, puitlaastplaate, vineeri jms. Soojustuseks kasutatakse enim mineraalvillasid. Võib kasutada ka vahtplaste ja puistesoojustusmaterjale. Soojustuskihi paksus peaks olema vähemalt 15 cm, et tagada nõuetekohast välispiirde soojapidavust. 27. Puitpalkseinad, palkide sidumine, kasutatavad seotised, avade moodustamine. Puitseinad võivad olla palkseinad või sõrestikseinad. Palkseinad, sõltuvalt palkide asetusest seinas, jagunevad: püstpalkseinad tänapäeval praktiliselt harva kasutatav lahendus. Sein on hea kande-võimega, kuid ei ole piisavalt tihe ja aja jooksul võib tihedus palkide kuivades veelgi väheneda, rõhtpalkseinad põhiliselt praktikas kasutatav. Aja jooksul vajub taoline sein üha tihedamaks. Rõhtpalksein on võrreldes
tuuletõkkeks, kuid puitlaudisest välisvoodri taga peab olema tuuletõke spetsiaalne plaat või paber. Siseviimistlus Betoonseinad tehakse kohe nii siledad, et vajavad vaid pahteldust ja värvkatet. Kivi- ja plokkseinad laotakse nõnda sirged, et neile saab anda sileda pinna õhukese, kuni 3 mm paksuse peenmördikihiga. Muidugi võib jätta kiviseina faktuuri ka nähtavale, kas puhasvuukmüürina või ülevärvituna. Kvaliteetsed rõhtpalkseinad jäetakse samuti nähtavale. Sõrestikseinad kaetakse viimistlusplaatidega, tavaliselt kipsplaatidega. Ühekihiline kipsplaatkate kobiseb; kvaliteetsema seina annab kahe- või kolmekihiline kipsplaatkate. Pragusid kipsplaatide vahel ja seinte nurkades väldib plaadivuukide ülekleepimine võrklindiga, nurkade täitmine elastse mastiksiga, värvkatte sarrustamine klaaskiudkangaga. Kivist massiivseinad Paekiviseinu paksusega 60 cm ehitati elamutele kuni möödunud sajandi alguseni, nende soojajuhtivus on kuni 1,85 W/m2 0K.
annaabi.ee 
