Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sõjastrateegia" - 9 õppematerjali

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

väldanud sõjale ei suudetud enam vastu panna ning alistumine tundus paratamatu. Miks? Tolle aja eestlase sõjaline tase ei suutnud piisavalt kaua vastu pidida parima relvastuse, sõjatehnika ja väljaõppega ordurüütlile. Eesti sõjamehe varustuses oli näha selgeid puudujääke, näiteks puudus tal erinevalt ristisõdijast tervet keha kattev soomusrüü ning kogu pead kattev raudkiiver. Samuti paistis välisvaenlase relvakäsitlemisoskuse ja sõjastrateegia veidi parem. Eestlaste sõjastrateegiline nõrkus paistis välja just Madisepäeva lahingus 1217. aastal, kui kiirustati liialt pealetungiga kolme erineva salgana ning lahingus jäädi valusalt alla. Juba ainuüksi sellest lahingukäigust võib järeldada, et ristisõdija oli nii varustuse kui ka isiklike oskuste poolest eestlasest üle. Eestlastel oli rohkem kui üks vastane. Peale 1208. aastal rünnanud saklaste, piirati meid ka idast, kust venelased 1210

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Johan Laidoneri referaat
14
doc

Johan Laidoneri referaat

............................................................................. 4 .............................................................................................................................................4 http://www.mil.ee/uudisepilt/1041laidoner.jpg .................................................................4 Johan Laidoneri noorus ja haridus.................................................................................................................... 5 Laidoneri sõjastrateegia.................................................................................................................................... 8 Esimene detsember 1924- Kommunistide mäss.............................................................................................. 9 Kaitseliit........................................................................................................................................................... 10 12. märts 1934- Sõjaväeline riigipööre..............

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Eesti ajalugu 20 saj algul
3
docx

Eesti ajalugu 20.saj algul

27. nov 1918 võttis EV vastu otsuse võidelda oma iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa kallaletungi korral. Vabadussõda 1918-1920 Sõja algus: 28. nov Punaarmee rünnak Narvale ­ eestlasi 2000 vs punaarmeed 12000. Eestlastel polnud relvi ja sakslased põgenesid taganeti. Punaarmee tungis edasi ­ langesid Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu. 31. detsembriks 2/3 Eestis Punaarmee käes. Ebaedu põhjused: 1) vastase üleaal 2) rahva meeleolu ­ ei olnud usku 3) sõjastrateegia puudumine 4) kohaline enamlaste propagandatööd 5) riigi ettevalmistamatus sõjaks. Murrang Taandumine oli kasulik, sest rahvas sai kogemuse Punaarmeega: vägivald, röövimised, tapmine. Kaasa aitas ajakirjandus, välisabi saabumine ja riikliku iseseisvuse selgitustöö Landeswehri sõda Goltz kukutas riigi- ja baltisaksa vägedega Läti seadusliku valitsuse ja okupeeris enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
USA probleemid
22
ppt

USA probleemid

= annab lootust optimismiks. USA hetkel kõige olulisemas välisoperatsioonis Afganistanis peavad asjad paremuse poole muutuma. Stanley McChrystal ennustab: Aasta 2010 saab ilmselgelt USA jaoks pöördeliseks. 2010. aasta detsembriks on Afganistaanis näha uusi saavutusi julgeoleku alal. Talebani ja tema liitlaste võidukäigud on peatatud. 2011. aasta suveks on afgaanidele selgeks tehtud, et äärmusjõud ei võida. Obama uus sõjastrateegia 30 000 sõjaväelase saatmine Afganistaani. NATO liiklaste valmisolek panustada omalt poolt veel tuhandeid sõdureid. "Nüüdseks on meil piisavalt jõudu, et selles sõjas pööre tuua," rõhutas kindral McChrystal. Ameerika analüütikud usuvad, et kergeks see aasta ei kujune, sest suureneb ka vägivald ja ohvrite arv, ning ka vaenlane suurendab omapoolset vastupanu, prognoosib Caigan. Kim Caigani sõnul: Turvaliseks tuleb muuta Afganistaani külad ja

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
Lauamäng maailma riikide teemal
7
odt

Lauamäng maailma riikide teemal

See leiti El- Mahasnast ja kujutab endast savist nikerdatud mängulauda (pilt nr 2). Varasematel aegadel on ka eestlasi lauamängud huvitanud, aga eestlasi ei saa pidada lauamängude veteranideks. Siiski on vähemalt keskajast saati ka siin armastatud neid mängida. Eelkõige just trips-traps-trulli, veski ja jahi sarnaseid lauamänge. Lauamänge on kasutatud ka otstarbekatel eesmärkidel. Näiteks vanasti kasutati malelaua taolist alust sõjastrateegia planeerimiseks. 2 Lauamänge on viit erinevat liiki: 1. Joondamismängud (pilt nr1), kus on eesmärgiks moodustada oma mängunuppudega katkematu rida (kõige tüüpilisem) või mõni muu kujund ­ nagu näiteks gomoku ja trips-traps-trull. 2. Sõjamängud (pilt nr 3), kus on eesmärgiks võtta ära vastase nupud ­ nagu näiteks male ja kabe. 3. Jahimängud (pilt nr 4),kus on eesmärgiks blokeerida vastase üksik mängunupp või oluliselt

Eesti keel → Eesti keel
45 allalaadimist
Johan Laidoner
10
docx

Johan Laidoner

kus ma ei näe tagajärge või kus tagajärg on koguni eitav." (Vahtre 1997:119) Vaikiva ajastu triumviraadis jäi Laidoner suhteliselt tagaplaanile, ta distantseerus paljudest sisepoliitilistest päevaprobleemidest ja keskendus riigikaitseküsimuste lahendamisele. Laidoneri isiku tähtsus sisepoliitikas kerkis uuesti teravalt esile kolmekümnendate aastate alguse majanduskriisi aastail, mis tõid kaasa ka sisepoliitilise kriisi. 2.5 Laidoneri sõjastrateegia Sõjaväe isikkooseisu osas langetas Laidoner kaks eriti olulist otsust. Nähes rahva madalat võitlusmoraali sõja algul, loobus ülemjuhataja ajutiselt katseist sundmobilisatsiooni läbi viia ja andis korralduse luua vabatahtlikest valikväeosad. Nimelt need üksused tõidki pöörde Vabadussõja kulgu. Kui kriis oli möödas, muudeti löögiüksused tavalisteks väeosadeks, kuid valikväeosades juurdunud traditsioonid säilisid ka hiljem. (Walter 1990:11)

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
REALISM JA GRUUSIA SÕDA
13
odt

REALISM JA GRUUSIA SÕDA

Käesolev uurimistöö keskendub rahvusvaheliste suhete realismi teooriale. Teemaks valisin realismi, sest see teooria seletab minu jaoks kõige loogilisemalt konfliktide teket ning nende lahendusi. Samuti peetakse realismi üheks olulisimaks rahvusvaheliste suhete teooriaks, kuna on neist vanim ning seega on aluse pannud ka paljudele järgnevatele. Antud teooria on pärit umbes 6. sajandist enne kristust, mil Sun Tzu kirjutas Wu (tänapäeva Hiina) sõjastrateegia. Vaatamata selle vanusele, on teooria tänapäevalgi üks populaarsemaid ning enimkasutatud. Realismi analüüsin läbi Gruusia sõja. Seda just seetõttu, et antud teema demonstreerib väga hästi realismi põhiseisukohti ning on veel praegugi päevakorras. Otsene sõjategevus algas 8. Augustil, mil Venemaa saatis oma väed Lõuna-Osseetiasse, ning lõppes 15. Augustil, kui kirjutati alla rahuplaanile. Antud sündmusi on vaadatud väga erinevatest

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

valimistele, deklareerides lakooniliselt: "Mina ei armaste teha tööd, kus ma ei näe tagajärge või kus tagajärg on koguni eitav." Vaikiva ajastu triumviraadis jäi Laidoner suhteliselt tagaplaanile, ta distantseerus paljudest sisepoliitilistest päevaprobleemidest ja keskendus riigikaitseküsimuste lahendamisele. Laidoneri isiku tähtsus sisepoliitikas kerkis uuesti teravalt esile kolmekümnendate aastate alguse majanduskriisi aastail, mis tõid kaasa ka sisepoliitilise kriisi. Laidoneri sõjastrateegia Sõjaväe isikkooseisu osas langetas Laidoner kaks eriti olulist otsust. Nähes rahva madalat võitlusmoraali sõja algul, loobus ülemjuhataja ajutiselt katseist sundmobilisatsiooni läbi viia ja andis korralduse luua vabatahtlikest valikväeosad. Nimelt need üksused tõidki pöörde Vabadussõja kulgu. Kui kriis oli möödas, muudeti löögiüksused tavalisteks väeosadeks, kuid valikväeosades juurdunud traditsioonid säilisid ka hiljem

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
129 allalaadimist
Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

muudab inimeste olemust. Sõjas muutub rahvuse ühtseks tervikuks liitumine (vene rahvuse). 1812. aastal oli üsna ulatuslik partisanide liikumine. Lihtrahvas osales rahvussõjas, kuulumata armeesse. Sõjastseenides on näha, kuidas kaovad barjäärid. Sõjastseenides kerkivad esile teatud tegelaskujud, kes on T jaoks olulised. Üks neist on ülemjuhataja, reaalne ajalooline isiksus Mihhail Kutuzov. Barclay de Tolly oli strateegilise plaani autor. Tema töötas välja sõjastrateegia plaani, kuidas Napoleoniga sõdida. See plaan oli selline, et Napoleoni väed meelitati aeglaselt Vm siseossa. Suuri lahinguid ei peetud. Tolstoi ei kirjutanud Tollyt selle plaani autorina, tal on ka see õigus ajalugu muuta. Tolstoi jaoks on keskne kuju hoopis Kutuzov. Otsustati, et vene sõjaväe eesotsas peaks olema venelane. Kutuzov tunnetab suurepäraselt ajaloolise protsessi olemust. Inimesed tegutsevad ajaloolises protsessis alateadlikult. Nii teeb ka Kutuzov

Kirjandus → Kirjandus
110 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun