samuti servad. Spooni keskmine niiskusesisaldus võiks jääda vahemikku 1014%. Spooni kasutamine Höövelspoon - kasutatakse enamasti puidupõhiste plaatmaterjalide (puitlaastplaat, MDF-plaat, tisleriplaat, ristvineer) pealistamiseks. Kooritud spoon - valmistatakse põhiliselt vineeri, kuid seda kasutatakse ka painutatud-liimitud detailide valmistamiseks. Spoone jaotatakse veel Taugelsiaalne Laineline Püramiid Triibuline Radiaalne Säsikiire Jne Pildid SPOON Höövelvineer Spoonlehe paksused Tavaliselt jääb alla 3mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5mm paksust spooni. Levinumad standardsed spooni paksused on 0,55 kuni 0,6 mm. Erijuhtudel võidakse valmistada ka märksa õhemat spooni (näiteks 0,3mm katte spoonina). Höövelvineer Antud materjali kasutatakse tavaliselt detailide ja kilpide pealistamisel. Kuna seda valmistatakse kvaliteetsest ja kallimast
Rakud on väikesed ja kiire paljunemisega. Esimesed algkoed on primaarsed meristeemid. Neist võib areneda püsimeristeem nt kambium. Mitmeaastastel taimedel võib püsikoe rakkudest tekkida uus algkude ehk sekundaarnemeristeem. Fellogeen ehk korgikambium millest tekib mitmeaastastele kaheidulistele vartele periderm (korgikiht) ja korp. Taime vigastuse ümber tekkib kallus. Kambium- lateraalne meristeem. Koosneb prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ja parenhüümsetest säsikiire initsiaalrakkudest. Prismaatilised loovad foleemi ja ksüleemi. Säsikiire omad loovad säsielemente. Põhikoed on parenhümsed- kutsutakse põhiparenhüümiks. Klorenhüüm- kloroplaste ja vakuoole rohkesti sisaldav põhikude. Piklikud ja kõrvuti klorenhüümid= sammaskude Säilituspõhikude- tärklis, suhkrud, varuvalk, rasv, viljades on rohkelt kromoplaste. Aerenhüüm- õhkkude- veetaimedel peamiselt. Aitab ujuda. Esikoore põhikude(pehüüm)- vähespetsialiseerund.
mitmeaastane, maa-alune võsu. Risoomi ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. 15) Varre primaarne ja sekundaarne ehitus kaheidulehelistel 16) Varre anatoomiline ehitus üheidulehelistel taimedel Kambiumi tegevuse tulemusena toimub varre jämenemine ehk teiskasv. Kambiumirakkude paljunemise ja eristumise tagajärjel tekib järjest juurde puit ja niin, esimene neist sissepoole, teine väljapoole. Juhtkimpude kambiumiga kohakutiolevad säsikiire rakud omandavad taas paljunemisvõime ning kambium kujuneb ühtlaseks rõngaks varres. Vart väljast katnud epidermis sureb, moodustuvad kork ja korp. 17) Steel, steeli tüübid Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Tüübid: - Prosteel - Sifonosteel - Aktinosteel - Plektosteel - Antrosteel - Eusteel - Ataktosteel 18) Leht, lehe osad
13. Kirjeldage okaspuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. 1 – aastarõngas, 2 – säsikiir, 3 – vaigukäik, 4 – kevadtrahheiidid, 5 – sügistrahheiidid, 6 – koobaspoor, 7 – säsikiire lamavad trahheiidid, 8 – horisontaalne vaigukäik a: Kevadpuidu trahheiid: 1 – suur koobaspoor, 2 – väike koobaspoor, 3 – lihtpoor,; b: sügispuidutrahheiid; c: 1 –parenhüümrakud, 2 - surnud rakud, 3 –
põhjustatud lateraalse meristeemi -- kambiumi talitlusest. Kambium koosneb kahesugustest rakkudest: prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ning peaaegu isodiameetrilistest säsikiire initsiaalrakkudest. Säsikiire initsiaalrakud loovad säsielemente, prismaatilised aga floeemi ja ksüleemi. Teistest meristeemidest eristab kambiumi rohkete vakuoolide esinemine. Vööndilisest kambiumist on põhjust kõnelda siis, kui prismaatilised rakud paiknevad tangentsiaallõigul selgesti eristuvate ridadena. Kambiumi initsiaalrakkude paigutus määrab puidu ehituse ning seega kujuneb vööndilise kambiumi esinemisel vastavalt ka vööndiline puit.
neelata tööd, seejuures purunemata. Mitmesuguste faktorite mõju puidu omadustele · Anatoomiline ehitus sügispuidu tugevusomadused on 2...3 korda suuremad kui kevadpuidul. · Aastarõngaste laius männil on optimaalseks laiuseks 0,7...1,6 mm ; lehisel on 0,4...1,4 mm ja kuusel 0,3...2,0 mm · Säsikiirte mõju suurte säsikiirtega lehtpuuliigid on suurema survetugevusega ristikiudu. Pikikiudu väiksem tugevus on sellepärast, et säsikiire rakud koosnevad nõrgematest rakkudest ning nende side puidukiududega on nõrgem kui kiududel omavahel. · Tiheduse mõju tiheduse suurenedes suureneb puidu surve-ja paindetugevus. · Vanuse mõju vanuse suurenemisega puidu mehaanilised omadused suurenevad. Männil on piir 150...200 aastat. Üleseisnud puude viimased aastarõngad on väga kitsad ning sügispuidu protsent on väike. · Kasvukoha tingimused Põhjas kasvanud männi puidul on paremad
*Juhtkimbud asuvad kesksilindris ühe korrapärase ringina (kaheidulehelised). Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest. *Steelis asuvat põhikudet, mis jääb juhtkimpudest sissepoole ja nende vahele, nimetatakse säsiks (medulla). Juhtkimpude vahele jäävad säsikiired. Esikasvu perioodil tekivad esi- säsikiired, need ulatuvad steeli keskosa täitva säsini. Säsile on tunnuslik hästiarenenud rakuvaheruumide olemasolu. Säsikiire rakud säilitavad varuaineid, läbi nende kulgeb ainete radiaalsuunaline transport. Säsi välimises osas paiknevad rakud on väiksemad ja pikaealisemad, seda piirkonda nimetatakse vahel ka perimedullaartsooniks. Kui varre keskosas säsirakud surevad (rohttaimede puhul tavaline nähtus), tekib sinna õõnsus. Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumi loetakse primaarsete algkudede hulka, sest see on
rakuvaheruumide olemasolu. Rohttaimede säsirakud on õhukesekestalised ja elusad, puittaimedel need aja jooksul enamasti puituvad, surevad ja täituvad õhuga. Säsikiire rakud säilitavad varuaineid, läbi nende kulgeb ainete radiaalsuunaline transport. Säsi välimises osas paiknevad rakud on väiksemad ja pikaealisemad, seda piirkonda nimetatakse
suure siseruumiga rakkude reast, mis on oma rõhtvaheseinad kas osaliselt või peaaegu täielikult kaotanud · suured sooned · väikesed sooned Sooned Säsikiired Säsikiirte nende kaudu toimub vee ja toitainete liikumine radiaalselt, nad on ka varuainete talletamiseks · Üherealine säsikiir koosneb ühest reast rakkudest, mis moodustavad radiaalse riba. Tangentsiaallõikes on säsikiir süstjas ja koosneb üksteise peale asetatud rakkude ridadest (2 ja rohkem), millede arvust oleneb säsikiire kõrgus. Radiaallõikes on säsikiir nähtav mitmesuguse kõrgusega lindina. · Mitmerealine säsikiir moodustab ristlõikes riba, mis koosneb mitmest kõrvuti asuvast rakkude reast; tangentsiaallõikes on säsikiir läätsjas, koosnedes mitmest rakkude reast nii rist- kui ka pikisihis. Kui säsikiirel on laiuses (ristlõikes) üle viie rakkude rea, siis nimetatakse seda laiaks säsikiireks. · Üherealised säsikiired (tagentsiaalpind) harilik kuusk · Mitmerealised säsikiired
Järgneb esikoor, teatud sügavusel näeme juhtkimpe. Kaheidulehelistel on juhtkimbud varre ristlõikel ringina. Kui võrrelda kahe- ja üheidulehelisi, siis üheidulehelistel on juhtkimbud laiali pillatud ja kaheidulehelistel ringina. Varre sekundaarne ehitus Seotud kambiumi moodustumisega. Kambium moodustub esiniine ja esipuidu vahele. Väljapoole eristub kambium teiskooreks, sissepoole toodab teispuitu, mis koosneb trahheedest ja trahheiididest, puidukiududest, puidu parenhüümist, säsikiire parenhüümist. Aastaringid tekivad sellest, et kambium toodab puitu perioodiliselt. Kevadel tekivad suure läbilaskega trahheed juhtkoe elementidena, sügisel tekivad väikesed paksuseinalised trahheiidid, mis annavad tugevuse. LEHT Lehe ülesanded: 1. Fotosüntees ja tranpiratsioon 2. Säilitusorgan 3. Kaitsevahend(kaktusel okkad) 4. Putukate püüdmiseks(nt huulhein) 5. Kinnitusvahend Botaanika loeng 25.09
29b, c). Trahheiidid on pikliku kujuga rakud, mis on omavahel ühenduses pooride kaudu (vt. joonis 24e). Trahheiidide ülesandeks on anda puule mehhaanilist tugevust ja olla toitaineid juhtivaks organiks, neid kiudusid nimetatakse ka puidukiududeks. Trahheiidid on 2-10mm pikad ja 0,02-0,05mm laiad, õõnsad rakud. _____________________________A. Roos______________________________ 15 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 29. Okaspuidu rakud. A- säsikiire rakud (parenhüümrakud); b- kevadpuidu trahheiid; c- sügispuidu traheiid e puidukiud Väiksemas koguses esineb puidus veel parenhüümrakke, st õhukese seinaga pehmeid rakke, mille ülesanneteks on toitainete vahendamine ja säilitamine. Selliseid rakke leidub peamiselt säsikiirtes ja neil on samuti vedelikke juhtiv ja toitaineid salvestav ülesanne. Okaspuidu säsikiired on kitsad ega ole nii lopsakad kui lehtpuudel ja paljale silmale nähtamatud
annaabi.ee 
