Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671)
...................................................................................... 10 KOKKUVÕTE.............................................................................................................. 11 kasutatud kirjandus.................................................................................................. 12 Lisa 1. MI küsimused Lisa 2. Hea une kümme käsku 2 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Halloran 2014: 870, Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest, maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev
• Metüülrühma doonor • VLDL partiklite moodustumine letsitiinist – defitsiidist maksa rasvumine. Oluline IV toitumisel. ALT tõus. • Biomembraanine koostises • Atsetüülkoliin – Parkinsoni, depressiooni ravi Betaiin • Toidust ning koliini oksüdatsioonil • Alternatiivne –CH3 doonor: võib asendada koliini letistiini sünteesil, leevendab B12, folaadi defitsiiti • Ravi NASH sündroomi puhul • Homotsüsteiini vähendamine - SVH • http://www.nature.com/ajg/journal/v9 6/n9/full/ajg2001638a.html#fig1 • http://lpi.oregonstate.edu/infocenter/ othernuts/choline// • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/ 17664527
kehatemperatuuri säilitamiseks ja teisteks eluvajalikeks funktsioonideks. Energiat läheb vaja ka toidu seedimiseks ja omastamiseks, mis on omakorda vajalik kasvamiseks ja kudede uuendamiseks ning kehaliseks ja vaimseks tegevuseks. (4) Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. Energiat tuleb toiduga saada täpselt nii palju, kui kulutatakse. Toiduenergia pideval ületarbimisel tekib ülekaal ja rasvumine, mis on riskiteguriks südame- ja veresoonkonnahaigustele (SVH). Viimase kümne aasta jooksul on esmahaigestumine SVH-sse Eestis tunduvalt suurenenud. (vt Lisa 2) (4) „Kõige levinum on oma kehakaalu hindamine kehamassiindeksi abil. Seda arvutatakse jagades kehamass kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites (vt Tabel 1).“ (5) Tabel 1. Kehamassiindeksi protsendid (http://www.toitumine.ee/tervislik-kehakaal-3) <18,5 alakaaluline 18,5-24,9 normaalkaal 25-29,9 ülekaal 30-34,9 rasvumise I aste
koormusest taastumise järel. Töö elluviimiseks kasutame poolautomaatset mõõteseadet Microlife BP3AS1-2. Oluline Inforomatsioon: Vererõhk Eesti Südameliit ja Eesti Hüpertensiooni Ühing soovitavad mõõta vererõhku üle ühe aasta st igal teisel aastal alates 20. eluaastast. Vererõhku on soovitav mõõta igal aastal, kui Teil või Teie perekonnas on olnud või on südame-veresoonkonna haigusi (SVH) või neeruhaigusi, diabeeti, düslipideemiat. Vererõhku võib soovi korral mõõta ka sagedamini ja peab mõõtma, kui arst on seda soovitanud. Eestis on kõrgvererõhu esinemissagedust alahinnatud mitukümmend korda. Paljud ei tea, et nende vererõhk on kõrgenenud ega aimagi kaasnevaid ohte oma tervisele. Just SVH on eluea lühendajatena Eestis esikohal. Kõrgvererõhu riskifaktorid: · Perekonnas esinenud varajane kõrgvererõhutõbi, südame- ja ajuinfarkt, insult,
KOPSUTURSE Mis on kopsuturse? q Kopsuturse on ebanormaalne vedeliku kogunemine kopsudesse, tavaliselt on see tingitud südame-veresoonkonna haiguste (SVH), näiteks südamepuudulikkusest või kardiomüopaatiast KOPSUTURSE LIIGID q kliiniline kopsuturse q kardiogeenne kopsuturse q kõrgmäestiku kopsuturse q krooniline kopsuturse RISKITEGURID JA ENNETUS q Esmaseks riskiteguriks kardiogeense kopsuturse korral on südame- veresoonkonna haigused. q Kõige tõhusamalt saab kardiogeense kopsuturse riskitegureid ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning
Projektid: edastatud teavet elanikkonnale südamehaiguste riskifaktoritest ; regulaarselt on läbi viidud südamenädalaid, haritud koolide tervisekasvatuse õpetajaid ja perearste; edastatud südametervisealast teavet meedias, kohalike ürituste ja koolituse kaudu Eesti esmatasandi tervishoiusüsteem on valmis ennetavateks tegevusteks, kuid: pöörduvad inimesed alles tõsiste tervisekahjustuste ilmnemisel (eeskätt SVH ja pahaloomulised kasvajad) puudub harjumus külastada tervishoiutöötajat individuaalsete riskide hindamiseks või nõu saamiseks tervislike valikute tegemiseks. ARSTI ROLL RAHVATERVISE PARANDAMISEL: Varajane sekkumine riskikäitumise vähendamine Selgitamine Nõustamine Info edastamine (voldikud, teabekirjandus) Motiveerimine Eeskuju Tervisekäitumise propageerimine
▪ sotsiaalne sidusus ↓Pikaajaline töötus ▪ laste tervislik areng ↓Psüühikahäired, ▪ tervislik keskkond suitsiidid ▪ terve eluviis ↓Vigastussuremus ▪ tervishoiusüsteem ↓Ülekaalulisus ↓HIV viiruse levik Keskmise eluea pikenemine ↓ Uimastite kasutamine meestel 75-ni (71,2), naistel ↑ Liikumisaktiivsus 84-ni (81,1) Tervisetulem on seotud paljude põhjustega SVH ravi vajavate 30 kuni 64 aastaste osakaal on langenud, 30-64 aastaste suremus SVH-sse on langenud. Võimalik ära hoida ca 500 enneaegset surma/aastas. Maakonna tervisenõukogu aastast 2005 Seoses südamestrateegiaga loodi igasse maakonda, osades maakondades lisaks olemas uimastiennetusnõukogud. Riiklikest strateegiates on osa raha paikkondlikuks tegevuseks – planeerimine- ellurakendamine ja tulemuste hindamine – tervisenõukogu ülesanne Maakondade terviseprofiilid,
Signaalmolekuli roll Rakutalitluse redoks- regulaator GABA Glutamaadist glutamaadi Klassikaline pidurdav dekarboksülaasi toimel ülekandeaine KNS-is Homotsüsteiin Metioniin SVH ja neurodegeneratsioon Transamiinimine Aminohapete metabolism- keskne protsess, mida vajab nii aminohapete (v.a. Lys ja Thr) katabolismis, kui ka aminohapete sünteesil. Transamiinimist viivad läbi aminotransferaasid (AST ja ALT). Aminohapete katabolismis on aminorühma ainuaktseptor a-ketoglutaraat. AST katalüüsib aminohapete rühma ülekannet aspartaadilt a-ketoglutaraadile, tekib OAA ja glutamaat ning ALT vastavalt alaniinist a-ketoglutaraadile, tekivad Pyr ja glutamaat.
tubakat, parkaineid (gambiir, katehhu), beetlipipra õisi, mis kõik rullitakse kokku Tarbimislevik: Lõuna- ja Kagu-Aasia, Aafrika, Okeaania Nass valmistatakse tubaka, lubja, puutuha ja puuvilja õlide segust Tarbimislevik: Iraan, endise NL lõunapoolsed vabariigid Snuff niisutatud nuusktubakas EL-s ainsaks tootjariigiks Rootsi, mujal Kanada (1% tarbijaid), Venemaa, USA, LAV Toime nikotiinisõltuvus, suuõõne haigused (vähk, hambakaaries jt), pankrease vähk, diabeet, SVH SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale
(2004). Mida on uut hüpertensiooni juhistes? Journal of the Estonian Society of Hypertension, (1): 11. http://www.eks.kliinikum.ee/Hupertensioonijuhised%202004.pdf (20.03.2008). Viigimaa, M., Eha, J., Hedman, A., Kampus, P., Liiver, A., Maaroos, J., Marandi, T., Mesikepp, A., Muda, P., Ristimäe, T., Roose, M., Suurorg, L., Teesalu, R., Tiik, M., Tupits, H., Vokk, R. & Zemtsovski, M. (koost.). (2006). Eesti südame- ja veresoonkonnahaiguste preventsioonijuhised. http://www.eks.kliinikum.ee/SVH%20Eesti%20juhis%202006.pdf (19.03.2008). Wilson, D. & Hockenberry, M. J. (2008). Wong´s Clinical Manual of Pediatric Nursing. 7 th Edition. St.Louis: Mosby Elsevier, lk.20-21, 38-43, 60-63, 95-96. Virro, S. (2008). Äge kardioloogia. Teatmikus: Grünberg, H. (toim.). Valvearsti teatmik: lastekliinik. Tartu. 54
rx# G#M#KnQIr]EIn
7#s#u#x###R#DO##1#XY=$=h#En:
# B142Gr#,#Ye####w#? eJq
qFYx###9#.GL
o,1`#KCX
#ixycp##Q[^###I7M##20#ZHrx5#Rm2:J
;E#q EmBh[##6i!Zb
##W.#0$RX+n#:#Pvn`}#?##S#y4VKdx##U#ª?k
#qk7wrV##hosBL#G_-vm_`qZ#Xå6eoN
###g9o#!#h
annaabi.ee 
