Niiskuse suhtes on oder üks vähenõudlikumaid. Veepuuduse suhtes on oder eriti tundlik kõrsumise ja loomise ajal. Odrale sobivad paremini huumusrikkad neutraalsed liivsavimullad. Kasvuks sobiv mulla pH on 6,8 7,5. Nõuete poolest mullastikule sarnaneb oder nisuga rohkem kui kaeraga. Oder on kiirekasvuline ja vajab seepärast rohkem kättesaadavaid taimetoitaineid. Eriti tundlik on oder väetiste nappuse suhtes kasvu algul. Suviteraviljadest on oder üks lühema kasvuajaga kultuure. Mõned varajased sordid valmivad Eestis 70 päevaga, enamik sorte aga 90 110 päevaga. Soodsates tingimustes moodustub odral 2 3 võrset. Oder on isetolmleja taim. Kehvades tingimustes, eriti aga põuaste ilmade korral võib oder õitseda enne loomist. Vee vähesuse tõttu jääb ülemine kõrrelüli lühikeseks ja lehetupp võib pead osaliselt katta. Nt. Suvioder Hordeum vulgare L.
Eestis sobivat maad ca 820 000 ha (78% haritavast maast). 11 Teravilja kasvupind Eestis aastatel 1919-2013 (tuhandetes hektarites) 12 Teraviljade kasvupinna osakaal Eestis 2013. aastal (%) 13 • Viimastel aastatel on Eestis suurenenud taliteraviljade külvipind – koos talirapsiga 80 000 hektarini. • Taliteraviljad on suviteraviljadest kõrgema saagipotentsiaaliga, kasvatamine seotud riskiga (talvitumine). 14 Teravilja kasutamine Eestis 2010. a 15 • Kokku 728 248 tonni, sellest: seeme – 68 985 t loomasööt – 516 566 t tööstuslik tarbimine – 25 423 t toit – 111 512 t (terakaalus), 87 699 t (tootekaalus) • Enamus Eestis valmistatud pagaritoodetest tehakse kodumaisest
käärima ja selles protsessis eralduvad laguproduktid on taimedele mürgised). Nisu kasvatamiseks ei sobi kerged liivmullad ja rasked savimullad, samuti turvasmullad. Oder Oder on võrreldes teiste teraviljadega paremini kohanenud erinevate ilmastiku- ja mullastikutingimustega. Kevadel hakkavad odra terad aeglaselt idanema juba +1...3 °C juures. Idanemine on normaalne kui temperatuur tõuseb üle +5 °C. Odra oras talub öökülmasid teistest suviteraviljadest halvemini, sordid on öökülmade suhtes erineva vastupidavusega, kusjuures põhjapoolsetes riikides aretatud sordid on tugevamad; kõrget temperatuuri talub oder nisust ja kaerast paremini. Idanemisest tera valmimiseni vajab suvioder aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Odrale sobivad üldreeglina jahedad ja niisked ilmad; varajane külv ja jahe temperatuurireziim (kuni +15 °C) tärkamisjärgsel perioodil soodustavad tugeva juurestiku arenemist ja võrsumist.
a) Puri - ülemine kõige suurem ja eri värvi kroonleht b) Tiivad - 2 külgmist kroonlehte c) Laevuke - 2 osaliselt kokkukasvanud kroonlehte 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine puhaskülvis Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides · tõrjuda hernepõllul herbitsiididega orasheina · suurendada herne positiivset järelmõju · Puhaskülv tuleb külvata varakult · külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem · külvatakse 100-120 idanevat seemet m2 · külvatakse 4-5 cm sügavusele Herne kasvatamine segukülvides · segukülvis kasvatatakse koos tera- ja kaunvilju · tugikultuuril peab olema sama kasvuaeg - +- 5 päeva · rohkem sobivad varajased odrad · kaera ja nisusordid sobivad tugikultuurideks ainult hilistele hernesortidele · segukülve kasvatatakse keskmise mullaviljakusega põldudel · Puhaskülvi norm hernel on 120 ja teraviljal 500 tera/m2
areng kiireneb ja saak võib jääda väikeseks. Niiskuse suhtes on oder üks vähenõudlikumaid. Veepuuduse suhtes on oder eriti tundlik kõrsumise ja loomise ajal. Odrale sobivad paremini huumusrikkad neutraalsed liivsavimullad. Kasvuks sobiv mulla pH on 6,8 7,5. Nõuete poolest mullastikule sarnaneb oder nisuga rohkem kui kaeraga. Oder on kiirekasvuline ja vajab seepärast rohkem kättesaadavaid taimetoitaineid. Eriti tundlik on oder väetiste nappuse suhtes kasvu algul. Suviteraviljadest on oder üks lühema kasvuajaga kultuure. Mõned varajased sordid valmivad Eestis 70 päevaga, enamik sorte aga 90 110 päevaga. Soodsates tingimustes moodustub odral 2 3 võrset. Oder on isetolmleja taim. Kehvades tingimustes, eriti aga põuaste ilmade korral võib oder õitseda enne loomist. Vee vähesuse tõttu jääb ülemine kõrrelüli lühikeseks ja lehetupp võib pead osaliselt katta. Nt. Suvioder Hordeum vulgare L. Kasutatud kirjandus: Taimekasvatus Koostanud E
Nõudlikumad hernes ja aeduba. Nõuded on erinevad päevapikkuses.Pikapäevataimed-hernes, lääts,põldseahernes,lupiin,põlduba,lühipäevataimed-soja-,aeduba.Kaunviljade kasvuks sobivad mitmesugused mullad peale liigniiskete ja kuivade.Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised. 41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides. Puhaskülv: tuleb külvata varakult. Kaunad valmivad siis ühtlaselt ja varakult. Kevadised öökülmad ei ole hernetõusmetele ohtlikud.Tuleks külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem. Külvatakse hõredamalt kui kõrrelised teraviljad 100-120 idanevat seemet. Külvatakse 4-5 cm sügavusele. Segukülv: kasv koos tera- ja kaunviljakultuure. Keskm mullaviljakusega põldudel. Hea eelvili, mullaniiskus mõjutab saaki. Kui herne puhaskülvisenorm on 120 ja teraviljal 600 idanevat seemet ruutmeetrile, tuleb külvata hernest 20-15% ja teravilja 75-80%.külvatakse 3-6 cm sügavusele. 42) Põlduba, tema agrotehnika.
Nõudlikumad hernes ja aeduba. Nõuded on erinevad päevapikkuses.Pikapäevataimed-hernes, lääts,põldseahernes,lupiin,põlduba,lühipäevataimed-soja-,aeduba.Kaunviljade kasvuks sobivad mitmesugused mullad peale liigniiskete ja kuivade.Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised. 41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides. Puhaskülv: tuleb külvata varakult. Kaunad valmivad siis ühtlaselt ja varakult. Kevadised öökülmad ei ole hernetõusmetele ohtlikud.Tuleks külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem. Külvatakse hõredamalt kui kõrrelised teraviljad 100-120 idanevat seemet. Külvatakse 4-5 cm sügavusele. Segukülv: kasv koos tera- ja kaunviljakultuure. Keskm mullaviljakusega põldudel. Hea eelvili, mullaniiskus mõjutab saaki. Kui herne puhaskülvisenorm on 120 ja teraviljal 600 idanevat seemet ruutmeetrile, tuleb külvata hernest 20-15% ja teravilja 75-80%.külvatakse 3-6 cm sügavusele. 42) Põlduba, tema agrotehnika.
· Puhaskülvi norm hernel on 120 ja teraviljal 500 tera/m2 · segukülvides külvata hernest 20-25% ja teravilja 75-80% · külv 3-5 cm sügavusele Herne kasvatamine puhaskülvis · Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides · tõrjuda hernepõllul herbitsiididega orasheina · suurendada herne positiivset järelmõju · Puhaskülv tuleb külvata varakult · külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem · külvatakse 100-120 idanevat seemet m2 · külvatakse 4-5 cm sügavusele, kuiva kergema mulla korral sügavamale 23. Põldoa kasvatamine Põldoa kasvatamine · Kasvatatakse toiduks ja söödaks · Seemned hakkavad idanema 3-40C · Niiskusnõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad · Külvatakse teraviljade järel · Hea eelvili kõigile kultuuridele · Külv on nii laiarealine, viirgudesse kui tavaliserealine · Külvatakse 35-40 idanevat seemet m²
ka viljakohvi. Suur tähtsus õlle ja piirituse tootmisel. Võrreldes suvinisuga on oder vähem nõudlikum. Idaneb ühe - kahe kraadi juures ja tärkab paari nädala pärast. Tõusmed taluvad -7...-8 kraadist öökülma. Põhjapoolsemad sordid on vastupidavamad ja oder on tüüpiline sordiaretus taim. Niiskuse suhtes on oder vähenõudlik. Traspiratsiooni koefitsent on 400, ühe kg tootmiseks läheb vaja 400 l vett. Odral on vaja toitainete rikast mulda. Ta on suviteraviljadest üks lühema kasvuperioodiga liik. Varjased sordid valmivad 70 päevaga. Aga enamus sorte 90...110 päevaga. Soodsates tingimustes arenevad odral 2-3 võrset. Kaer Põhiliselt loomasööt aga kasuatakse ka inimtoiduks. Kaera terad on rasvarikkamad, tema proteiin on veiste poolt paremini omastatav. Puuduseks on terade suurem kiu sisaldus. Sõklad moodustavad kuni 25% terade kaalust. Kaerapõhk on loomasöödana väärtuslikum, kui teistel teraviljadel. Kaeral on rohkem hilisvõrseid
annaabi.ee 
