Suusavarustuse valimine ja hooldamine Sinu Nimi Suuskade valik • Klassikastiili suusk peaks olema kuni 15 cm enda kasvust pikem • Uisustiili suusk peaks olema ligikaudu enda pikkune • Mida pikem suusk, seda paremini libiseb • Mida lühem suusk, seda parem juhitavus • Klassikatehnika suusk peaks olema jäikusest selline, et mõlema jalaga suuskadel seistes peaks olema suusa keskosa 5 – 15 mm õhus, ühel jalal täie raskusega suusal olles peaks olema suusa keskosa täielikult vastu maad • Vabatehnika suusk peaks olema jäikuselt selline, et alati on suusa keskosa minimaalselt õhus Suusakeppide valik • Klassikastiili kepid peaksid ulatama maast õlgadeni • Uisustiili kepid peaksid ulatama maast kõrvadeni • Mägisemal maastikul eelistatakse lühemaid keppe • Tasasemal maastikul eelistatakse pikemaid keppe • Jälgitakse reeglit, et vabastiili keppide pikkus peaks olema enda pikkus korrutada 0.9ga, klassikastiili keppe valides peak...
Suuskade määrimine Suuskade hooldamine,miks? Kasutamisel suusad kuluvad ja on piiratud elueaga nagu kõik liikuvad asjad. Et suuskade eluiga oleks pikem, tuleb järgida järgmiseid punkte: 1. Hoia suusad puhtana mustusest, määrdejääkidest jms. 2. Hoiusta suuski kuivas kohas toatemperatuuril eemal otsesest päevavalgusest 3. Kui hoiustad suuski või võtad need reisile, siis kata suusapõhjad parafiinikihiga (v.a. pidamisalad) ja kinnita suusapõhjad vastamisi. See kaitseb suuski mehhaaniliste vigastuste ja mustuse eest. 4. Ära aseta suuskadele raskeid esemeid, mis võivad suuski kahjustada. 5. Kasutada alati suusakinnitusi või teipi, millega suusad koos hoida. 6. Ära kunagi torka suuski lumme seisma see kahjustab suusaotsi ja laminaadikihid võivad liimist lahti tulla. 7. Väldi lumevabadel aladel suusatamist, võta suusad jalast (nt ületamist vajavad teed). 8. Määri oma suuski regulaarselt! Pidamismäärded(tahked) Pidamismäärdeid määri...
Suusatamine on väga paljudele üks vaba aja veetmise viise. Selle spordialaga võib tegeleda alates 3-4 aastaselt kuni kõrge eani. Rahvaspordialana ei eelda suusatamise kuigi kõrgeid kehalisi võimeid ega ka tehnilist meisterlikkust. Miks on suusatamine inimestele kasulik? · Sobiv talvise liikumisvajaduse rahuldamiseks. Talvel oleme tubase eluviisiga, suusatamine aga viib meid loodusesse, värske õhu kätte. · Suusatamine on vaheldusrikas spordiala nii tingimuste kui iseloomu poolest. · Suusatamine on tervislik. Me kohaneme pakase, tuule ja tuisuga - organism karastub ja tugevneb. Värske õhk ja päike mõjuvad soodsalt. Suusatajad saab enamasti jagada kolmeks : · Juhusuusatajad, kelle tervis on korras ja sportimishuvisid ei ole. · Trimmisuusatajad, kes sõidavad tervise huvides, s.o. hea kehalise ja vaimse seisundi säilitamiseks regulaarselt ja tahavad kaasa teha mõnel pikal rahvasõid...
Kuidas valida suusavarustust? · Vabatehnikasuusk on kas suusataja endapikkune või kuni 10 cm endast pikem. · Klassikasuusk on 10-20 cm pikem. Kõige tähtsam pole suusa pikkus, vaid paine. Vabatehnikasuusk on jäigem, klassikasuusa puhul on olulisim suusatalla keskossa jääva pidamisala jõudmine vastu rajapinda. · Kui on soov sõita mõlemat sõiduviisi, peaks valitu sarnanema klassikasuusaga. Spordipoodides müüdavad suusad: · 40-70 eurot lihtsad universaalsuusad. Sobivad pigem klassika- kui vabatehnikaks.Suusapõhi on üldjuhul määrdevaba ,mis tähendab, et kuumvahatamist see suusk alguses ei kannata, pärast 100 km läbimist võib seda aga teha. · 70-140 eurot kvaliteetsed rahvasuusad, kestavad hoolsal kasutusel aastaid. Jaotuvad sõiduviiside järgi klassika-, vabatehnika- ja universaalsuuskadeks , paine on üldjuhul paika pandud suusa pikkuse järgi. · 140 300 eurot ...
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne lii...
1. Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut, selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite tasand (organism) ;Demökoloogia populatsiooni tasand ;Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga. 3. Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
