Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel, suurel ja lennumäel. Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku. Lumelauasõit Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Lumelaua sõidustiilideks on freeride(vabasõit), freestyle(vabastiil) ning alpine(alpisõit). Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. 1994. aastal Lillehammeris lisati vigursuusatamine olümpiaalade kavva. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
samuti romad ja sindid (mustlased). Lõuna-Kärntenis ja Lõuna Steiermarkis elavad sloveenid. Palju on elama asunud ka türklasi Austriasse. On ülekaalukaid olukordi koolides, kus klassis on rohkem Türklasi kui Austerlasi. Faktid Austerlased armastavad muide käia nädalavahetustel kuskil kohvikus või weinstubes söömas. Jääb mulje, et enamik neist käibki väljas einestamas. Austerlased on ise lisaks suusatamisele ka väga kõvad mägimatkajad. Võetakse kepp kätte, pannakse tirooli püksid jalga ja minnakse mägedesse. 5 Austerlastele on väga iseloomulik analüüsida oma minevikku. Üks osa Austria rahvakultuurist on kohvikukultuur. Näiteks keskmine austerlane võib päevas ära juua kuni 6 tassi kohvi. Austria on üks metsaderikkamaid maid Euroopas. tähtsaim jõgi on Doonau, mis läbib maad 350 km ulatuses
Lumelauasõit Mis see on? Lumelauandus on populaarsust koguv talisport. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Sõidustiilid Freeride ehk vabasõit Freestyle ehk vabastiil Alpine e. Alpisõit Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada.
suusaspordi ajaloo ainus traagiline juhtub. Selle aja üks paremaid suusatajaid Artur Veborn läks võistluste eelõhtul võistlusrajaga tutvuma. Mäest allasõidul jooksis suusanina vastu lume all olnud kändu nii õnnetult, et A. Verborn rinnuli kännu peale kukkus. Eesti parim suusataja viidi lähedal olevasse tallu, kus ta aga suri kukkumisel tekkinud raske sisemise verejooksu tagajärjel. Loomulikult ei jäänud suusaspordi areng siin peatuma. Ajavahemikul 1927-1932 pandi Eestis suusatamisele alus kui rahvaspordile, millele aitasid suuresti kaasa talimängud, tähesuusatamised, traditsioonilised suusamatkad ümber Eesti ja suusamärgivõistlused, millest said ergutust tuhanded noored. - 1934.a. märtsis Salpausselkä suusamängudel osalevad eestlased esimest korda rahvusvahelises suurkonkurentsis murdmaarajal. Jõutakse ka esimese saja hulka. - 1935.a. 2-3 veebr. Toimuvad talimängud on Eesti esimene suur talispordi kompleksvõistlus
puudus polnud. Päevast-päeva ei käinud vaid treeningud , jagus aega nii mängimisele , kui kõigele muule. 2. PEREKOND Pere oli keskmine . Ema , isa ja kaks last , kuid need polnud tavalised lapsed. Nende andekus ja tahtejõud olid palju erinevad , kui paljudel teistel. Nad teasid mida tahavad ja kui palju selleks vaeva tuleb näha. Eks see tulenes kõik emalt ja isalt , sest tegu oli perekonnaga , kes elas vaid suusatamisele. Ema Ruth ja isa Anatoli olid jäänud juba NSV Liidu ajal hammasrataste vahele , seega jäi karjäär pooleli . Kristina õde Katrin , tegi algust koos Kristinaga , kuid juba alguses oli näha kumb on kõvem , kes pinget kannatab rohkem ning kes suudab anda enam , kui temas tegeliult leidub kõik lootused Kristinale. Pere oli alati kokkuhoidev , ei priistatud millegagi üle ega raisatud aega ühelegi ebavajalikule tegevusele
Jalaste laius (mm) 8 12 Jalaste vahe (cm) 67 67 Bobi kaal (kg) 175 230 Mehitatud kaal (kg) 375 630 Lumelauasõit Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Sõitmine jagatakse alastiilideks, millest igaühele sobib veidi erinev laua disain. Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde. Vabasõidust on arenenud Extreme Snowboarding ehk Ekstreemlumelauandus
rula. Esimesed harrastajad olid koolipoisid. Suusakuurortides suhtuti neisse nii tõrjuvalt, et neid ei lubatud suusaliftide lähedalegi. Ametlikult sündis lumelaud 1965 Ameerika Ühendriikides. Esimene lumelaud valmistati suusapaarist ning sai nimeks SNURFER. Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Ajalugu Konkreetset lumelaua leiutamise au kellelegi ei omistata. Kelgutaolise esemega mäest alla sõitmine on tegelikult asi, mille võis igaüks välja mõelda. Seepärast poleks aus mõnda üksikut inimest esile tõsta. Siiski oli isikuid, kes mängisid lumelaua arengus olulist rolli. Üks neist oli M.M. "Jack" Burchett
Ballett ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandusid olümpiamängude kavva vigurhüpped. Lumelauasõit Lumelauandus on talispordiala, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Sõidustiilid Sõitmine jagatakse alastiilideks, millest igaühele sobib veidi erinev laua disain. Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde. Vabasõidust on arenenud Extreme Snowboarding ehk Ekstreemlumelauandus
Start Black Magic- pindained kaitsevad määret rajal leiduva mustuse haakumise ja jäätumise eest ning parandavad oluliselt suuskade libisemist ja pidamist. Samas suureneb ka pidamismäärde kulumiskindlus. Start Black Magic- pindained kergendavad määrimist, sest suuski ei ole vaja töödelda iga suusakorra järel, hoolimata sellest, et temperatuur võibki oluliselt muutuda. Väheneb eriti rahavasportlaste ja harrastajate määrdevajadus ja aega saab säästa rohkem suusatamisele. Start Black Magic- pindainete hõõre on libisemisfaasis väiksem kui tavalistel määretel.Tõukefaasis aga käitub Black Magic teravalt, põhjustades hea pidamise Start Black Magic - pindainete kasutamine - Kasuta Start Black Magic pindainet õhukese kihina ehk kilena, siis saavutad parima tulemuse. - Õhukese kile saad paremini kui toimid väljas välistemperatuurini jahtunud suuskadega. - Jahuta määrdepurki enne kasutamist välistemperatuuril.
1.1.1. Treeningu periodiseerimine Murdmaasuusataja nagu pea iga vastupidavusspordiala esindaja treeningaasta (makrotsükkel) jaguneb perioodideks: ettevalmistus-, võistlus- ja üleminekuperioodiks. Ettevalmistusperiood jaguneb üldettevalmistusetapiks ja spetsiaalettevalmistusetapiks. Üldettevalmistusetapi eesmärgiks on üldkehalise ettevalmistuse taseme parandamine, organismi funktsionaalsete süsteemide võimekuse tõstmine ning suusatamisele omaste tehniliste ja taktikaliste omaduste arendamine. Spetsiaalettevalmistusetapi eesmärgiks on spetsiaalettevalmistustaseme tõstmine ehk sportliku vormi saavutamine. Võistlusperiood jaguneb võistluseelseks ja põhi- võistlusetapiks. Võistluseelse etapi eesmärk on vormi maksimaalne tõstmine, võistlustel osalemine toimub veel võrdlemisi suurte treeningkoormuste foonil. Põhivõistlusetapi eesmärk on oma vormi realiseerimine võistlustel, selleks kasutatakse koormuse järk-järgulist
Noori olid juhen- dama tulnud oma ala tõelised profid. Toredaks traditsiooniks sel suvel oli kõigis vahe- tustes seiklusraja läbimine meeskonnatöö kooli- Kõnetehnika ja häälekasutus: Toomas Lõhmuste. tusena. Juba eelmisest aastast tuttavatele ämbliku- Nukk lavastuses: Hendrik ja Maie Toompere. võrgule, köielkõndimisele ja "suusatamisele" Grimeerimise põhialused: Tiiu Luht. Laul ja rüt- lisandusid sel aastal kuristiku ületamine, köiega mika: Lemme Täll. Tants ja koreograafia: Niina laskumine kaljult ja meeskondlik köiehüpe täp- Rejeva. Foorum- ja sotsiaalteater: Piret Soosäär. susele. Meeskondade ajad summeeriti ja sel moel Grimmikoolitus Estonia teatri peajumestaja käe
annaabi.ee 
