4. Kepi teravikud on suunatud suunaga..... kuhu? 5. Pöörded paigal (kolm erinevat varianti) 6. Tõusuviisid (vähemalt kaks põhilist+ alavariandid) 7. Laskumisasendid (vähemalt kaks põhilist) 8. Pöörded liikumisel ja laskumisel ( vähemalt kaks põhilist) 9. Pidurdusviisid (vähemalt kaks põhilist) 10. Hädapidurdus? 11. Viisakus suusarajal. III Päevakajalist 1. Millised maailmamastaapides suusaspordi tippsündmused Eestis ilmestasid jaanuarikuud -ja veebruari ? 2. Eestlased murdmaasuusatajad Otepää maailmakarikaetapil (nimeta vähemalt 3 suusatajat, nendest üht naist) 3. Eestlaste parim tulemus murdmaasuusatamises Otepää maailmakarika etapil? Kes see suusataja oli? 4
'' on põhiline argument, mille õpetajad välja käivad. Paraku võib laenutatud suusavarustus olla väga ebamugav.Kuigi sellest on raske aru saada, võib ka see 5- 15 eurot nädalas olla mõne perekonna jaoks suur pingutus. On perekondi, kes niigi otsotsaga kokku tulevad. Kas tõesti peab pelgalt kooli ainekava pärast arvestama pere eelarvesse talvises suusatunnid ja iganädalase suusalaenutuse raha? Kui laps ka suusad jalga saab, on vaja ka vastavat riietust, millega külma ilmaga suusarajal mugav oleks. See omakorda tähendab järgmist väljaminekut. Lapsed ju kasvavad, seega pole see ka ühekordne suurem väljaminek. Paljudes koolides on ka probleem suusaradade leidmisega. On ilmselt mõistetav, et Tallinna või Tartu kesklinnas asuvatel koolidel ei saagi mets ja suusarajad koolimaja taga olla. See eeldab, et lapsed peavad end organiseerima kuskile teise linna otsa, et vajalikud tunnid ära teha. Aga kuidas peaks mõni 2
vastupidist mõju. Kui vanematelt tõesti palutakse abi, siis nad saavad oma lapsi kõige paremini aidata, näidates neile kätte õige suuna, kust teavet saada. (Grant, Wendy 1996) Iseenda kogemusest võin väita, et viimasene selgitatud teooria on tõesti hea. Mitte et ma peast natuke napaks oleks või vanemad iga minu sammu kontrolliks. Aga lihtsalt ei tunne vähimatki häbi küsida vene keeles abi emalt ning matemaatikas isalt, kes mõlemad mind, nagu vanasti suusarajal, püsti aitavad ning õige teekonna ette näitavad. Just nimelt juhivad õigele teele, mitte ei vea käest kinni üle finisijoone. Hoopis mõnusam on ülesandest ise võitu saada, mis tõstab veel motivatsiooni edaspidiseks ning kõrgendab enesehinnangut. Seega on konfliktid arusaamatused, mida tuleks vältida. Need võivad tekkida väga tühistest situatsioonidest, ent jätta inimestesse tihti sügavaid jälgi. Vahest aitab lahendusi leida, kui asetada iseend teise poole vaatevinklisse
ja kavandada. Õpioskused liigitatakse neljaks: baas-, tunnetuslikud-, organisatsioonilised- ja sotsiaalsed õpioskused. Ma arvan, et pean endas arendama sotsiaalset õpioskust-oskust kuulata teisi, lülituda mõttevahetusse, kaaslasi ergutada ning soleerijaid pidurdada. Enesereflektsioon on võime vaadata inimese sisse ning valmisolek saada rohkem teada enda kohta. Parim aeg sellega tegelemiseks on minul jooksu- või suusarajal. See on aeg, kus puuduvad muud segavad faktorid ja on aega tegeleda iseenda ja oma mõtetega. Tihti leian ka siis vastused küsimustele, mis mind pikemalt on rõhunud. Oma loomult olen suur planeerija. Ma ei jäta peaaegu kunagi midagi viimasele minutile.Ma ei ole eriti hea koosõppija, mulle meeldib rohkem üksi kodus ja vaikuses õppida. Seega ei vaimustu ma grupitöödest, kuna oma eelnevate õpingute jooksul olen tihti sattunud olukorda,
N: 100m hüppe eest sa Lisaks liidetakse hüppe punkti summale 3 kohtuniku poolt antud stiilipunktid (kõige parem ja kehvem stiilipunkt jäetakse kõ N: kui kohtunike stiilipuntkid on 17,5 16,0 15,5 15,5 16,0, siis liidetakse suusahüppe pikkuse punktidele lisaks 16 + Saadud punktisumma alusel sportlased järjestatakse suusasõiduks. Suurima punktisumma omanik stardib suusasõidule e Hüppemäel iga kaotatud punkt tähendab 4 sekundilist kaotust suusarajal. N: Olgu parimaks hüppetulemuseks 135,5 pu parimast hüppajast (135,5 - 127,5) * 4 = 32 sekundit hiljem. Erinevate arvutuste tegemiseks võite lisada tabelile lisaveerge, kuid kui veerud lõpptulemus ja koht on täidetud, siis tuleb a Tabelis on kasutusel kaks lühendit: DNS - ei startinud; DNF - ei finiseerinud (katkestas) Hüppe Kohtunike hinded 10 km aeg Nr Nimi Riik
meeste tuntavat isolatsiooni ja lootusetust. 60 päeva jooksul langesin ma olekusse mida ma nüüd kutsun 3D-ks - Drugs, Daring and Death (Narkootikumid, Hulljulgus ja Surm) ma jäin sinna kolmeks aastaks. Ma tarbisisin narkootikume pidevalt 24 tundi ööpäevas. Ma ei saanud kunagi kaineks. Ma läksin kirikusse ,,pilves". ma läksin tööle ,,pilves". Ma rikkusin sellega oma karjääri. Ma elasin hulljulguse piiril. Ma olin see kutt keda sa näed suusarajal kihutamas 90 miili tunnis ja tegemas trikke. Ma kihutasin autoga olles joobes sest ma olin kaotanud oma vajalikkuse tunde. Kõik minus oli kinni pitseeritud. Ma ootasin, et mult võetaks mu elu sest ma olin kaotanud elu mõtte ja tahtsin surra lepitamaks seda ühte kelle ma olin lubanud ära võtta. Peter Palmer, Healing conference, Milwaukee 1993.
Ühel saatuslikul päevat toimus avarii , kus oli ka Kristina, ning mis viis ta mitmeks nädalaks haiglavoodile. Kristinal oli reieluumurd . Kolme nädala pärast lubati Kristina välja ,kuid taastumine võttis oma aja enne kui treeninguid sai jätkata. Viimaks sai Kristina end ree peale tagasi ning hakkasid tulema ka esimesed saavutused. JUUNIORIDE MM-ilt noppis Kristina 1996. aastal Asiagos neli hõbedat ja 1997. aastal Canmores kaks kulda. 3.2 Teel suurte sekka Kristina näitas suusarajal üsna varakult ,et ta pole pai tüdruk .. Kõik oma kaotused elas Kristina välja järgmisel võistlusel tõestades ,et teda pole mõtet maha kanda. Tema tehnika tegi silmad ette nii mõnelegi vanemale suusatajale või siis NSV Liidu treenerile. Kui Venemaa Otepääl harjutas ,siis pandi rajad kinni. Neil oli treenimiseks eriluba. Olles rajal endast vanemate ja kogenumate staaridega , tegi Kristina nii neile , kui ka
Finisis näitas kell Smigunile aega 27.51,4. Marit Björgen võitis hõbemedali, jäädes Smigunile alla 21,3 sekundiga. Pronksmedal kuulub teisele norralannale Hilde G. Pedersenile, kes kaotas võitjale 22, 6 sekundit. Alguses head tempot näidanud kanadalanna Renner jäi lõpuks kaheksandaks. Üks stardieelseid soosikuid, soomlanna Virpi Kuitunen oli üheksas. Kardetud vastastest oli venelanna Julia Tsepalova alles 26. ning Beckie Scott diskvalifitseeriti valel suusarajal sõitmise pärast. Teistest eestlastest oli parim Silja Suija, saades 49. koha. Tatjana Mannima oli 51. ja Kaili Sirge 56. Kokku lõpetas võistluse 70 suusatajat. Kiku emotsioonid seoses olümpiakullaga ,,Ma olen ääretult õnnelik!" oli värske olümpiavõitja Kristina Smiguni esimene emotsioon Eesti Televisioonile antud intervjuus. Võistluse käiku kirjeldades kinnitas Smigun, et terve distantsi vältel raskusi ei olnud ning ta
Tasa ja targu püüdleb ta oma ihaldatuimate unistuste poole, kaaslasteks enesusk, sihikindlus ja ausus. Sport on iseloomuomadus või isegi eluviis, mis avab inimese parimaid külgi ning aitab jõuda eneseteostuseni. Samuti arendades oskust mõelda, võidelda ja järgida reegleid. See tähendab, et tegemist on keha ja vaimu vahelise harmoonia kehastusega. (http://noorteajakiri.com/2012/04/23/aus-mang-ja-vaartused-spordi/) 1. Aus mäng (fair play) Mis on aus mäng? Kas sõbrakäsi suusarajal kukkunule, kohtunikule märkamatuks jäänud vea tunnistamine palliplatsil või lihtsalt konkurentide austamine? Rahvusvahelise Spordi- ja Kehakultuuri Nõukogu (ICSPI) Ausa Mängu Deklaratsiooni kohaselt on aus mäng käitumisviis, mis põhineb endast lugupidamisel ja hõlmab ausust ning lugupidamist nii meeskonnakaaslaste kui ka vastaste suhtes. Peale selle ka kohtuniku otsuste vaieldamatut aktsepteerimist. Aus mäng ei ole ainult võistleja õigus ja kohustus, vaid ka
Teine kord korraldasid õde-venda kodus täpsusviskevõistluse: loopisid kappi taskunoaga. Või naaskliga. Kes see enam täpselt mäletab. Igatahes kapiuks sai tihedalt täkkeid täis. Otepääl keskkooli lõpetades oli Andrus Veerpalu plaaninud õe mäletamist mööda minna põllumajandusülikooli metsandust õppima. Kuid plaaniks see jäigi sisseastumiseksamitele ta nime igatahes kirja ei pannud. Täpsemalt mäletab Anu seda, kuidas vennas unistas keskkoolipäevil sellest, et suusarajal kordki Eesti esinumbritele Elmo Kassinile ja Urmas Välbele kandu näidata. Sest alles siis oli mõtet hakata veeretama mõtet pääsust liidu koondisse. Üksvahe, pärast kooli lõpetamist, kerkis võimalus, et Andrus Veerpalust võib saada triatleet. Ta osales koguni Prantsusmaal juunioride MMil. Kuid triatloni harrastamine käis õe sõnul üle kivide-kändude varustus oli kallis, ööbida tuli lennujaamades , mistõttu liisk langes ikkagi suusatamise kasuks.
Järeldused, mis välja öeldud sõnadest või tehtud liigutustest tehakse, ei vasta sageli tõele. Kuna halvad uudised müüvad paremini, siis ajakirjandus tõlgendab sageli sündmusi just halvas valguses. Just seetõttu on meedia õpetanud Kristinat oma negatiivseid emotsioone varjama. Kuigi Kristina ei naudi tähelepanu, on talle vajalik meedias esiplaanil olla, sest vastasel korral poleks tal sponsoreid. Ta ei pea ennast sõnaosavaks, kuid see antakse andeks. Suusarajal peab Kristina olema osav ja kaotusi talle andeks ei anta. KOKKUVÕTE Kristina Smigun-Vähi on vaieldamatult üks parim Eesti sportlane läbi aegade. Tema põnev sportlasekarjäär on tähelepanuväärne just tänu tõusu- ja mõõnaperioodidele. Kristina tee 17 olümpiakullani on olnud pikk ja nõudnud eriti suurt võitlusvaimu. Tänu suurele tahtejõule ja sihikindlusele on ta üle saanud haigustest, ebaõnnest ning dopingusüüdistusest. Kõik see on