kõrgemale. *Puhkeasend keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada. *Madalasend nn ,,istub kandadel" Sahkpidurdus sahkasendis, raskus suusa sisekantidel Tele-mark asend maandumine üks suusk teisest ees Hoovõtuasend keha ette poole kallutatud, kergelt kükakil Äratõuge ja õhulend Paigalpöörded - *lehvikpööre eest tõstetakse suusanina sinna, kuhu tahetakse minna ja tuuakse teine suusk juurde *lehvikpööre tagant tõstetakse suusakannad sinna, kuhu minna tahetakse ja tuuakse teine suusk juurde *tõstepööre kõrvale teotatakse kepid ühele poole, üks suusk viiakse nina ees vastassuunda ja tuuakse teine suusk juurde *hüppepööre õhku hüpates suunatakse suusad vastavasse kohta
Referaat Suusatamine Paigalpöörded Lehvikpööre eest tehakse nii, et tõstetakse suusanina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja tuuakse teine suusk juurde. Suusakannad on koguaeg paigal. Kui tahad teha suurt pööret, siis pead mitu korda astuma ja nii võib kas või täisringi teha. Lehvikpööre tagant käib samamoodi, ainult, et nüüd jäävad suusaninad paigale ja tõstetakse suusakandasid. Tõstepöörded: · Toeta kepid ühele poole. · Tõsta üks suusk lumelt. · Viia see nina ees vastassuunda. · Tuua teine suusk juurde. Mäest üles Trepptõus:
pikematel distantsidel. Vanale, suureteralisele lumele on Start välja töötanud sünteetilised pidamismäärded, milledel on eriti hea kulumiskindlus ja suurepärased pidamisomadused. Tahkete purgimäärete pealekandmine: ( kehtib nii tõrva kui ka sünteetiliste määrete puhul) 1. Vali vastavalt ilmastikule õige määre. 2. Hõõru pidamisalale õhuke kiht määret. Suusa pidamisala on umbes 50-90 cm pikkune ala suusa keskel alates saapakannast suusanina poole. 3. Tasanda määre hoolikalt määrdekorgiga. 4. Korda punkte 2. ja 3. Vähemalt 2-3 korda. Kui on plaanis suusatada pikemaid distantse, siis on rusikareegel 1 kiht pidamismääret iga 10 km jaoks. 3. Põhjamäärded Määret kulutava raja korral ja pikkadele distantsidele minnes võib pidamismäärete ( nii tahkete määrete kui ka kliistrite) püsivust parandada Start Põhjamääretega. Põhjamääre kantakse puhtale
rannasideteenistuse silma all toimub kaitseväe palavikuline ettevalmistus aktiivseks sõjategevuseks talvetingimustes." - 1931.aasta.leidis aset esimene teatesuusamatk ümber Eesti, mis oli 1129 km pikk. 1931.aasta Eesti meistrivõistlused peeti Rakveres. Nende võistlustega on seotud meie suusaspordi ajaloo ainus traagiline juhtub. Selle aja üks paremaid suusatajaid Artur Veborn läks võistluste eelõhtul võistlusrajaga tutvuma. Mäest allasõidul jooksis suusanina vastu lume all olnud kändu nii õnnetult, et A. Verborn rinnuli kännu peale kukkus. Eesti parim suusataja viidi lähedal olevasse tallu, kus ta aga suri kukkumisel tekkinud raske sisemise verejooksu tagajärjel. Loomulikult ei jäänud suusaspordi areng siin peatuma. Ajavahemikul 1927-1932 pandi Eestis suusatamisele alus kui rahvaspordile, millele aitasid suuresti kaasa talimängud, tähesuusatamised, traditsioonilised suusamatkad ümber Eesti ja suusamärgivõistlused, millest said
2000 kroonist, mäesuusakeppide hinnad algavad 300400 kroonist. Suuski hooldades on olulisim nende määrimine, mis kaitseb suuski ja parandab sõiduomadusi. Kui suusad on alt halliks muutunud, on nende põhi rikutud ja viimane aeg määrimine ette võtta. Määrdeid on kahte tüüpi libisemis- ja pidamismäärded. Klassikasuusale määritakse peale pidamismääret, vältimaks suusa tagasilibisemist. Pidamismääret kantakse suuskadele saapa kannast alates suusanina poole umbes 5060 sentimeetri pikkuselt. Libisemismääret on kaht tüüpi nn laisamehemääre ehk kiirmääre, mis hõõrutakse suusale alla ja võimaldab kohe sõitma minna, ning parafiin. Parafiinegi on eri sorti olenevalt fluorisisaldusest ja sellest, kui külma ilmaga kasutamiseks on määre mõeldud. Mida suurem on fluorisisaldus, seda kiirem on suusk niisketes oludes. Klassikalist stiili sõites tuleks libisemismääret kanda ainult suusa otstesse keskele tuleb
liiguvad korraga; suusaninad/-kannad paigal; tekib „päike“ 2) Tõstepööre kõrvale – käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene suusk viiakse väikeste sammukestega käärasendisse pöörde suunas (keharaskus sellele) ja
alates 2000 kroonist, mäesuusakeppide hinnad algavad 300400 kroonist. Suuski hooldades on olulisim nende määrimine, mis kaitseb suuski ja parandab sõiduomadusi. Kui suusad on alt halliks muutunud, on nende põhi rikutud ja viimane aeg määrimine ette võtta. Määrdeid on kahte tüüpi libisemis- ja pidamismäärded. Klassikasuusale määritakse peale pidamismääret, vältimaks suusa tagasilibisemist. Pidamismääret kantakse suuskadele saapa kannast alates suusanina poole umbes 5060 sentimeetri pikkuselt. Libisemismääret on kaht tüüpi nn laisamehemääre ehk kiirmääre, mis hõõrutakse suusale alla ja võimaldab kohe sõitma minna, ning parafiin. Parafiinegi on eri sorti olenevalt fluorisisaldusest ja sellest, kui külma ilmaga kasutamiseks on määre mõeldud. Mida suurem on fluorisisaldus, seda kiirem on suusk niisketes oludes. Klassikalist stiili sõites tuleks libisemismääret kanda ainult suusa otstesse keskele
et saapa kinnituskoht jab suusa raskuskeskmesse. Tänapäeval on kasutusel kahte põhilist tüüpi sidemeid SNS e. Salomon tüüpi ja NNN e. Rotefella tüüpi sidemed. Viimaseid saab kinnitada ka ilma kruvideta ehk nn NIS-plaadile. See hõlbustab oluliselt sidemete peale panekut ja võimaldab ka vastavalt suusataja soovile veidi sidet edasi-tagasi nihutada. Suusatajad paigaldavad sideme sageli ka veidi raskuskeskmest tahapoole, mis klassikalise tehnika suusal suusanina paremini suusajäljes hoiab ja uisutehnikas suusa sõidetavust võib parandada. Kruvidega sidemed peab paigaldama täpselt, et side suusale otse jääks ja soovitav oleks kasutada ka liimi kruviaukudesse (nt. PVA), mis ei lase kruvidel loksuma hakata, mis võib pikema aja jooksul sideme suusalt lahti lohsutada ja suuska kahjustada. 2.7.2. Uue suusa põhja tuleb enne esimsest suusasõitu korralikult töödelda. Mõned
mitmepäevasel veematkal peab kuuluma ka veekindel taskulamp, millega saaks anda valgussignaale hädaolukorda sattudes. Tööriistad matkal. Sõltumata matkaliigist peaks matkavarustuse hulka kuuluma taskunuga, saag, kirves ja soovitavalt ka universaalne multitööriist (näiteks Leatherman). Olenevalt matkaliigist lisanduvad tööriistad kas jalgrattamatkale, suusamatkale või veematkale. Tehnilistel matkadel peab olema ka enam vajalikke abivahendeid, näiteks suusamatkal tagavaraks suusanina, suusamäärded ja kruvikeeraja. Veematkal peab olema konkreetse veesõiduki parandamiseks vajalikku materjali, näiteks isoleerpaela, liimi, traati. Jalgrattamatkal peavad kaasas olema vajalikud mutrivõtmed ja kummiparandamiskomplekt. Magamisvarustus koosneb telgist, magamisalusest ja magamiskotist. Nende valikul tuleb lähtuda nii matka iseloomust kui ka looduslikest tingimustest. Telgi suuruse arvestamiseks peab korraldaja teadma telgitüüpe ja ühele matkajale vajalikku ruumi hulka
annaabi.ee 
