Väljasuremise tempo lk7 Väljasuremine katastroofide tagajärjel lk7 Väljasuremislaine lk7 Küttimine lk8 Põllundus lk8 Keemiatööstus lk9 Kalapüük lk9 Salakaubandus lk9 Harilik mudakonn lk10 Raisakotkas lk10 Suurtrapp lk10 Lisad lk11 Kasutatud kirjandus lk12 2 SISSEJUHATUS Eesti punane raamat tundus alguses teema, millest on võimatu referaati kirjutada. Hiljem selgus, et see on nii lai teema ja selle kohta saab päris palju kirjutada. Punases raamatus on liike palju, aga ma valisin need liigid mida Eestis rohkem tuntakse. Oma referaadis kirjutan punasest raamatust üldiselt ja tutvustan eesti punast raamatut
kastan, kanarbik, sinilill Rohtla Parasvööde Põhja- ja Lõuna Mustmullad Piison, koiott, tuhkur, Hõbevaher, Ameerika, ning suurtrapp, rohtlahaukur, hikkoripuu, tamm, Euraasia keskosas vaskuss, preeriakudres habehein, preeriaroh sibultaimed, kõrrelised Vahemereline Lähis- Mandrite Pruunmullad Muflon, kvoll, Oliiv, oleander, loorber
sinilill liigasustus Rohtla Parasvööde Põhja- ja Lõuna Mustmullad Piison, koiott, tuhkur, Hõbevaher, hikkoripuu, Põllumajandus, maavarade Tuule- ja vee erosioon, Ameerika, ning suurtrapp, rohtlahaukur, tamm, habehein, kaevandamine tolmutormid, uhtorgude Euraasia keskosas vaskuss, preeriakudres preeriarohi, sibultaimed, teke, muldade sooldumine
sinilill liigasustus Rohtla Parasvööde Põhja- ja Lõuna Mustmullad Piison, koiott, tuhkur, Hõbevaher, Põllumajandus, Tuule- ja vee Ameerika, ning suurtrapp, hikkoripuu, tamm, maavarade erosioon, Euraasia rohtlahaukur, habehein, kaevandamine tolmutormid, keskosas vaskuss, preeriarohi, uhtorgude teke,
ab.1.1.0l2j0i30k1j0i8i30k1l4j0i24k1l3.2119.3126.0.6177.2.2.0.0.0.0.196.372.0j2.2.0....0...1c.1.64.psy-ab..0.2.369....0.9MURiVB93Lg#imgrc=5XlnYjcjZYnRsM: LOOMASTIK · Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed leidub ka teisi loomi, kes on eestis olemas. · Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Nagu näiteks toonekured. Rahvuslinnuks on valitud Euroopa suurim lind suurtrapp (Otis tarda), kelle kaitseks rakendatakse spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. · Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Siin on üks Hungari lambatõug https://www.google.ee/search? newwindow=1&dcr=0&biw=1366&bih=651&tbm=isch&sa=1&ei=C2uMWsy7L8mYkwXGlpeQCw&q=best+images+of+hungarian+animals&oq=best+images+of+hungari an+animals&gs_l=psy-ab.3...35877
happevihmad. Sega- ja lehtmetsades on viljakad pruunmullad, mis on aastaläbi parasniisked. Loomadest on seal kitsed, jänesed, nugised jt., taimedest kasvavad seal kask, paju, vaher, tamm, pärn jt puud. Sealsete metsade keskkonnaprobleemiks on veekogude reostumine ja õhusaastamine. · Rohtlad Laiuvad ulatuslikult tasastel aladel, kus aasta sademetehulk jääb 250 ja 750mm vahele. Loomadest on seal piisonid, preeriakoer, koiott, hüpik, suurtrapp, saiga. Naabervöönditeks on kõrbed ja poolkõrbed ning metsavöönd. Valdavalt kasvavad rohttaimed. Põhja-Ameerikas- preeria, Lõuna-Ameerikas- pampad, Ees-Aasias- pusta, Venemaal, Hiinas ja Mongoolias- stepp. Kliima on mandriline, talv on külm ja suvi palav, niiskusepuudus, olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee-erosioon. Muldadest on seal mustmullad. Taimedest on seal pujud, aruhein, salvei, veerpallid. Arenenud on maisikasvatus- maisivöönd(corn belt)
eriti pole, siis pole taimi kes seal palju taimi. väga palju seda huumust Näide: haukur, piison, koiott, tarvitaks. Näited: hikkoripuu, hõbevaher, vaskuss, pimerott, suurtrapp, tuttvutt, piisonirohi, preeriarohi, sulg-stepirohi, tuhkur pojeng, kurekell, tamm, habehein. Asub peamiselt Valitseb kuiv ja Seal on tavalised mullad. Aga Taimed on kohastunud põuaga. Vahemerelise vööndi loomastikus
eripalgeline. Riigi põhjaosa kuulub Kesk-Euroopa loodusregiooni, kus algselt olid ülekaalus leht- ja segametsad, lõunaosa käib aga Alpi regiooni alla. Kagupiirkond asetseb Illüüria regioonis, kus valitsev vahemereline kliima on kaasa toonud rikkaliku floora ja fauna, nagu söödavate viljadega kastanid ning haruldased sisalike ja madude liigid. Maa kirdeosa kuulub Pontose-Pannoonia regiooni, kus on säilinud stepitaimestiku liike ja iseloomulikku faunat, nagu suslik, hamster ja suurtrapp. Umbes 60 protsenti Austria territooriumist on mägine, mis otsustabki riigile omase floora. Metsad, mis esinevad peamiselt Alpides ja Tsehhi massiivis, võtavad enda alla tervelt 39 protsenti kogu pindalast. Mitu seisukohast erilist huvi pakkuvat ala on seaduse kaitse all kui loodusreservaadid, loodusmälestised ja rahvuspargid. Floora ja kliima muutuvad koos kõrgusega, nagu mägikeskkondadele tüüpiline. Allpool sirguvad metsad
ROHTLA viinamari; kollakaspruunikad; taluvad Palju kõrrelisi; kuivalembelised; kuumust; saavad läbi vähese kasvavad ja õitsevad lühikese veega; perioodi jooksul (lühieataimed); säilitavad niiskust (keeravad piison; vaskuss; suurtrapp; lehed rulli); kuivaperioodi, ka koiott; pimerott; talve, elavad üle maa-aluste osadena; sstepirohi; puju; Põhja- Ameerikas preeriarohi, habehein; Ülekarjatamise tõttu tekivad uhtorud; muldade vaesumine; sooldumine (kunstlik niisutus); maavarade kaevandamine; keskkonnareostus; inimene hävitab põldude jaoks taimestikku; liiga
Tasandikel kasvab rohi, leidub üksikuid puid. Doonau deltal on kõrkjastikku ja roostikku. Loomastik Rumeenias on 84 liiki imetajaid, 17 neist on ohustatud (nt suslikud, bukoviinia pimerott). Levinumad imetajad on mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur. Linde on 384 liiki millest 257 liiki on pesitsejad. Levinumad on näiteks kotkad, raisakotkad ja kullid, pelikanid on tavalised Doonau deltas. 12 linnuliiki kuuluvad ohustatute nimekirja (nt käharpelikan, merikotkas, suurtrapp). Roomajaid on 22 liiki (nt sookilpkonn,nokis-,stepi- ja harilik rästik) ja kahepaikseid 19 liiki (nt kollakõht- ja punakõht unk). On ka palju liike mere- ja mageveekalu. Maavarad Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Naftapuurimine algas juba 1850. aastatel ja varud on lõppemas. Leidub ka kivisoola, pruunsütt, boksiiti, väävlit, rauamaaki, kroomi, mangaani ja uraani. Väiksemates kogustes on ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle
Levinud kõikides maailmajagudes, puuduvad vaid Ida-Indlas ja Madagaskaril. 14 liiki. Aafrikas on levinud toredad kroonkured (Balearica), Lõuna-Ameerikas kilgkured (Psophia). Trompetkurgi (Grus americana) oli 1960. a. säilinud Põhja-Ameerikas 36 lindu vabas looduses ja 6 lindu zooparkides. Traplased (Otididae) on peamiselt levinud eeskätt Aafrikas ja mõningates Euroopa osades. 23 liiki. Vahemere aladel ja Aasias kuni Vaikse ookeanini, on tuntud suurtrapp (Otis tarda) - Euroopa kõige raskem lind. Veidi põhjapoolsema levilaga on välke'trapp (O. tetrax). Mõlemaid liike on eksikülalistena tabatud ka Eestis. Aafrika, India ja Austraalia kõige suurem ja ilusam traplane on hiidtrapp (Choriotis kori). Tait (Gallinula chloropus) elutseb mageveekogudel kõikidel mandritel peale Austraalia ja Uus-Meremaa. Lauk ehk vesikana (Fulica atra) Põhja Euroopa populatsioon rändab oktoobrikuus lõinasse ja naaseb pesitsuspaika aprillis
rohkuse tõttu on lühiajaline erakordne edu. Lakkamatu võitlus konkurentidega haaremiperemehe staatuse eest kurnab ta aga harilikult nii, et harva peab omanik eriti kaua vastu. Isasdominantide polügüünia Selline polügüünia tüüp on omane liikidele, kellel esinevad nn pulmaturniirid. Neid teatakse esinevat vähemalt seitsmel imetajal (üks nahkhiir, viis sõralist), 35 linnul (mõned kurvitsalised, kanalised, koolibrid, paradiisilinnud, suurtrapp jt), mõnel konnal ja putukal. Seega ei ole see tüüp loomariigis eriti tavaline. Mänguplatsidel võitlevad niisuguste liikide isased omavahel tillukeste territooriumide pärast, millel pole ressursside seisukohast emastele mingit tähtsust. Ometi saabuvad viimased mänguplatsidele, et seal dominantsete isastega kopuleeruda. Isasdominantide polügüünia arvatakse põhinevat tingimustel, kus ei emased ega territooriumid ole ökonoomselt kaitstavad
Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised – jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan Selts kurelised – tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg. Selts kurvitsalised – sulestik tihe ja veekindel N. liivatüll, kiivitaja, merisk. Selts tuvilised – N. kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised – neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised – ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised – lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata
Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan Selts kurelised tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg. Selts kurvitsalised sulestik tihe ja veekindel N. liivatüll, kiivitaja, merisk. Selts tuvilised N. kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata
annaabi.ee 
