EGIPTUSE KUNST Koostaja: Kirsika - Marian 11. klass Balsameerimine ● Surnud balsameeriti ja nendest tehti muumiad ● Kehad pandi haudehitistesse, tehti ka kujukesi ● Surnule pandi hauda kaasa teenrite kujukesi, kulda jne Arhitektuur ● Suurteosteks olid püramiidid ● Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga ● Püramiidi sisse jäeti kanalid hauakambrisse, peale matuseid need suleti Sfinks ● Inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis ehitati püramiidide lähedusse Reljeefid ja seinamaalingud ● Hoonete seinad olid kaetud reljeefide ja seinamaalingutega ● Nendel kujutati inimesi ning nende kaugu räägiti lugusid ● Inimeste kujutamisel kasutati nn’’egiptuse poosi’’ Skulptuur
Selleks balsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. •Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. •Kõige olulisem oli vaaraodele igavese elu kindlustamine. Arhitektuur • Kõige vanemad haudehitised olid kiviplaatidest moodustatud mastabad. • Hiljem hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide. • Ülemisel pildil mastaba, alumisel astmikpüramiid. Püramiidid • Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on püramiidid. • Nende kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega. • Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. • Kui püramiidi ehitati, jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid nende avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. • Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama. • Püramiidide ehitus nõudis tohutute rahvahulkade
Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Mesopotaamia kunst kujunes välja u. 4000-539 e.Kr. Mesopotaamlased olid head ehitajad, linnades olid neil ilusad ja korralikud tänavad, templid ja valitsejate lossid. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid. Nagu vana Mesopotaamia, asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Egiptuse kunst kujunes välja u. 3000-332 e.Kr. Egiptuses pidi kogu kunst näitama vaarao võimu ning uhkust. Suurteosteks olid Egiptuses püramiidid. 2. Mesopotaamias olid tähtsamaks skulptuuri ehitusmaterjaliks savi. See oli tollel ajal kõige kättesaadavam ning kõige kergesti leitavam. Veel kasutati Mesopotaamias ka sisseveetud kivimaterjale. Egiptuses kasutati aga enamasti kivi ja puitu, sest need olid neile hästi kättesaadavad ning nad oskasid neid ära kasutada. 3. Mesopotaamia skulptuuride reljeefid olid jutustava sisuga, enamasti olid reljeefid seotud
Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti ka surnust kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda. Kõige olulisem oli muidugi vaaraodele igavese elu kindlustamine. Juba nende eluajal vedasid tuhanded alamad raskeid kiviplokke oma isanda haudehitise jaoks. Kõige vanemad sellesarnased olid kiviplaatidest moodustatud mastabad. Seejärel hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide. Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on aga püramiidid. Nende tohutute kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega ja pidid omal aja päikest peegeldades eriti üleva mulje jätma. Tänapäevaks on need säilinud vaid Chefreni püramiidi tipus. Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. Kui püramiidi ehitati jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid nende avad suleti ja maskeeriti hoolikalt
püramiid oli ehitatud telliskivdest ning kaetud lubjakiviga, kuid teised arvavad, et maailma esimene püramiid oli üleni lubjakivist ehitatud. Sakkara astmikpüramiidi looja, vaarao Dzoseri ülempreester ja peaminister Imhotep, on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat, mille tulemusena oli Sakkara astmikpüramiidi maapealne osa lõpuks 62,5 meetrit kõrge. Püramiidid Egiptuse ehituskunsti suurteosteks on püramiidid, mida ehitati ainult Vana riigi ajal. Need kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje tänu oma suurusele, mõõtmete täpsusele ja tööle, mis nende püstitamiseks on kulunud. Eriti võimsad ja uhked pidid need aga välja nägema vahetult pärast nende ehitamist, kui püramiidide välispind oli kaetud särava ja lihvitud lubjakiviga, mis aga kahjuks kasutati ära Kairo linna ehitamisel 14. sajandil.
1432. Ta oskab värve nii käsitleda et nad oleksid hästi säravad, hõõguvad. Teine tema üks tuntumaid maale on ,,Arnolfili abielupaar" mis tundub algselt olevat ilmalik maal, aga tegelikult on mitme detailiga, sümboliga, vihjatud abielu pühalikkusele. Seda võib ka võtta kui usulist maali. Kujutatud on itaalia kaupmehe abiellumist. Taha peeglisse on ta maalinud ennast ka van der Weyden teda huvitavad dramaatliset tnded, nende väljendamine teostel. Suurteosteks on kristuse ristilt võtmine, kus püüab miimikaga edasi anda kogu seda traagikat. Van der Goes Tema suurteoseks on ,,Portinari altar." Kaupmees tellis omale altari ja kaupmehe nimi oli Portinar. Kui see 1483 a, firenzesse jõudis, oli suur sensatsioon, sest itaallased nägid esmakordselt nii peenmaali. Samuti hämmastas neid kummaline inimese käsitlus ja lähenemine usuteemadele.
Ükski maalija ei olnud varem maalinud nii meisterlikult tühja ruumi ja ruumilist sügavust, mis arhitektuurilisi masse ja figuure omavahel lahutavad ja ühendavad. Maali lõpetas David Roomas, kus see sai rahvusvahelist tähelepanu ja andis uusklassitsistlikule maalikunstile õige hoo sisse. Eriti Revolutsioonieelses Pariisis, kus ühiskond vajas muutumiseks ülimat kangelaslikkust, oli „Horatiuse vandel“ eriline menu. Davidi järgmisteks suurteosteks olid Prantsusmaal päevakajalise probleemiga „Sokratese surm“ (1787) ja 1788. aastal alustatud „Liktorid toovad Brutusele tema poegade surnukehad“. Ka selle teema kajastas kaudselt patriotismi laia levikut Prantsusmaal. 20 1.4. REVOLUTSIOONI AEG Revolutsiooni algul tundis David kohe vajadust ühineda kolmanda seisusega ja selle nõudmistega. Ta andis kõik, mida suutis, revolutsioonile: võitles kunstnike õiguste eest ja kujundas Pariisi rahva pidulikke manifestatsioone. 1790
Kes oli Ptolemaios? Klaudios Ptolemaios (arvatavad eluaastad 83-161) oli antiikaja astronoom, matemaatik, optik, astroloog, muusikalise harmoonia õpetuse looja ja geograaf. Ta sündis Ülem-Egiptuses ning elas ja töötas Aleksandrias. Ptolemaiose suurteosteks võib lugeda 13-osalise Almagesti (matemaatika), Geograafia, Optika, Analemma (harmoonia), Planisphaeriumi (astronoomia) ja Tetrabibliosi (astroloogia). Nüüdse maailma teaduse arengule on suurimat mõju avaldanud Almagest ja Geograafia. Ptolemaios on nii tuntud, kuna võttis kokku kogutud teadmised, püstitas uusi teaduslikke hüpoteese ja püüdis neid kõiki ka tõestada. Praegu teatakse Ptolemaiost selle järgi, et ta lõi geotsentrilise maailmapildi,
Keegi ei oma Eestis c juriidilist õigust. C märgi kasutamine Eestis on juriidiliselt ebakorrektne ja eksitav. C märk on tunnuseks, et riik on ühinenud ,,Universaal Copyright Conventsion"-ga, mida EESTI TEINUD EI OLE. Eesti on liitinud vaid ,,Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga", mis ei kasuta C märki. 88. Klaudius Ptolemaios, tema kaardid P oli antiikaja astronoom, matemaatik ja geograaf. Tema on vastutav geotsentilise maailmapildi eest. Suurteosteks ,,Almagest" ja 8 köiteline ,,Geograafia õpetus". ,,Geograafias" on olemas 350 astronoomilist asukohamäärangut ja üle 8000 koha koordinaadid kuni 5' täpsusega. ,,Geograafias" esitleb kaardiprojektsioone, kirjeldab tol ajal tuntud maailma osi ja annab keskmeridiaani ühe kraadi pikkusse. Põhjalaiuse arvutas tundides aasta pikima päeva kestvuse kaudu, idapikkuse tundides Aleksandriast itta või läände
Eestimaa talurahvaseadus ilmus eesti keeles Keila praost Otto Reinhold v. Holtzi tõlkes (koos sellega 1805 aastal ka kohtuseadus ja vallakohtu käsiraamat). Wiedemann Keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija. Saksa-rootsi päritoluga Ferdinand Johann Wiedemann (1805-87), sündis Haapsalus ja õppinud Tartu ülikoolis. Ta töötas Tallinnas vanade keelte õpetajana, avaldas mitu soome-ugri keelte grammatikat. Nimetati akadeemikuks Peterburi Teaduste Akadeemiasse. Tema suurteosteks olid eesti-saksa sõnaraamat ja grammatika. H. von Frey aritmeetikaõpik 1806. a ilmub Tartus esimene arvutamise õpik Saaremaa pastori Peter Heinrich von Frey ,,Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst". Schultz-Bertram Baltisaksa literaat ja prosaist. Saksa keeles kirjutava prosaistina kasutas kohalikke aineid ja avaldas eesti-saksa segakeeles kirjutatud humoristlikke palu. Oli "Kalevala" tutvustaja ja ÕES´s tegutseja, pidas aastal 1839 oma kuulsa kõne: ,,Andke
annaabi.ee 
