Sugugi tähtsusetu polnud ka Prantsusmaa, kelle välisminister suutis edukalt oma riigi huve kaitsta. Viinis olid kohal üle 250 riigi esindajad, kes läbirääkimiste ja diplomaatiliste kohtumiste kõrval sisustasid oma aega üsna ohjeldamatu pidutsemisega. Erimeelsustest hoolimata tunnistasid Prantsusmaa vastu sõdinud riigid vajadust järgida restauratsiooni, seaduslikkuse ehk legitiimsuse ning solidaarsuse põhimõtteid. Ühtlasi seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Tasakaalupõhimõtte ellurakendamine 1815. aasta juunis allkirjastati Viini kongressi lõppakt, millega pandi paika suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teisest tugevamaks. Tasakaalu saavutamine suurriikide vahel oli küllalt lihtne, kuna võitjariigid ei vaidlustanud väljapakutud põhimõtet. Pärast Viini kongressi saabus Euroopale ajaloo pikim rahuaeg: 40 aasta jooksul ei osalenud
restauratsioon Millistest põhimõtetest lähtuti Viini kongressil Euroopa nö. korrastamisel? Selgita. 1) restauratsiooni põhimõttest vana korra taastamine 2) legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõttest peeti seaduslikuks dünastiate pretensioone 3) solidaarsuse põhimõttest kohustuti kooskõlastatult tegutsema igasuguse revolutsioonilise ja liberaalse liikumise vastu. 4) tasakaalu põhimõttest seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal II Tasakaalu põhimõtte ellurakendamine Viini kongressil jagati ümber mitmeid valdusi. Näiteks: 1) Venemaa sai suurema osa Poolast, Soome ja Bessaraabia (Moldova) 2) Austria sai osa Poolast (Galiitsia), Lombardia ja Veneetsia 3) Preisi sai mitmed alad Saksamaast 4) Suurbritannia sai Malta, Kapimaa (Aafrika) ja Tseiloni (saare) 5) Holland, Belgia ja Luksemburg ühendati Madalmaade kuningriigiks 6) Saksa väikeriigid ühendati sunniviisiliselt Saksa Liitu
5.Rahvusriikide ja kodanikkonna teke. Kujunevad ideoloogiad ja parteid,ühiskonna poliitiline süsteem. 6.Maailmakaubanduse jamajanduse kujunemine. Tänu trantspordi arengule,eriti tänu raudteede ehitamisele,sai võimalikuks tooraine ja valmistoodangu kiire vedamine vajalikesse kohtadesse.Kujunes maailmamajandus,mis tõi kaasa ka ülemaailmsed majanduskriisid esimene1847,siis 18701890.aastate põllumajanduskriis Euroopas. 7.Imperialismi tekemajandusliku võmsuse kasvuga tugevnes suurriikidevaheline konkurents,laienedes kogu maailmale.Oluliseks sai kolooniate vallutamine,et oma naa arenevat tööstust kindlustada odava tooraine ja tööjõuga.Suurim koloonia riik 19 saj kujunes Inglismaa.1870 hakati nimetama seda Briti Impeeriumiks.Maailm jagati majanduslikeks ja poliitilisteks mõjusföörideks. Olulisemad tehnilised leiutised: 1.)Jõuallikate alal (aur,elekter,nafta jmt). 2.)Transpordi alal (rong,aurulaev,auto,lennuk). 3
tajunud maailmas toimuvat. Kuidas võis peeta venelasi harimata barbariteks, teades olukorda maailmas? Põhja-Eesti oli peaaegu iseseisvalt alistanud ennast Rootsile, kuid sellega halvenesid viimase suhted Poola-Leeduga. Tallinna saamiseks pidid Rootsi väed kasutama suurtükke, sest Poola garnison keeldus linna Rootsile üle andmast. Kuna rootslasi oli märgatavalt rohkem, pidid poolakad Tallinna ja ka Põhja-Eesti nendele siiski loovutama. Suurriikidevaheline pinge oli tajutav ja see ei soodustanud kedagi. Taani sai endale Saare-Lääne piiskopkonna alad, mil hertsog Magnus tuli sinna sõjalaevadega oma võimu püstitama. Mõnede aastate pärast alustas Rootsi Hiiumaa vallutamisega, jõudes välja Saare- kui ka Läänemaani, kus nad korraldasid rünnakuid. Sellega said Rootsi ja Taani omavahelised suhted kannatada. On näha, et riikidel polnud ühist vaenlast kõik sõdisid vaid oma
-1815 brüssel, Waterloo lahing, Napoleoni väed purustati liitlaste poolt -1840 toodi Napoleoni surnukeha pariisi, paigutati invaliidide kirikusse sarkofaagi VIINI KONGRESS Euroopa ümberkorraldamise põhimõtted: -riikidevaheline kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud põhimõtetest kinnipidamine -pr vastu koalitsioonis sõdinud riigid tunnistasid vajadust järgida restauratsiooni, legitiimsuse ning solidaarsuse põhimõtteid -seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal euroopas Tasakaalupõhimõtte ellurakendamine: -1815 juuni, allkirjastati viini kongressi lõppakt, pandi paika suurriikidevaheline tasakaal euroopas -pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks -viini kongressi otsused tagasid suhtelise tasakaalu ainult euroopa mandril -pikim rahuaeg- 40 aasta jooksul ei osalenud suurriigid üheski sõjas, peale Krimmi sõda(1853-1856) 60 aasta jooksul ühtegi sõda Saksamaa ümberkorraldamine:
osad neist jõudsid Vene sõjaväe ridades hiljem ka Pariisi, lisaks saabusid inglaste ja rootslaste laevastikud Eesti rannavetesse. Napoleoni sissetungi ajal Venemaale tungisid tema liitlased aga Riia alla ja kardeti sedagi, et järgnev rünnak võib nad ka Eesti alale tuua. Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning riikidevahelised suhted vajasid samuti korrastamist. Viini kongressil, mis toimus 1814.a septembris, oli sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas ja taastada vana kord, järgides kolme Viini Kongressi põhimõtet. Nendeks olid: legitiimsus e seaduslikkus (eesmärk taastada enne 1789. a-t valitsenud dünastiate võim ja valdused), julgeolek (Prantsusmaa kui rahurikkuja ümber moodustada puhverriigid, et vältida uusi rünnakuid), tasakaal (suurriikide vahel säilitada teatav võrdsus, et ükski ei muutuks teistest oluliselt võimsamaks). Keskset rolli etendasid seal Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria ning
3p Teadmised, renessaanssiajastu uudsed iseed ja tehnika ( kompass), kartograafia, karavall, kogemused, mauride pärand hispaanias (araabia geograafia ja matemaatika) 12. Milline oli Viini kongressi tähtsus? 5p 1814-1815, kutsub kokku austria kantsler Matternide. Eesmärk on panna paika euroopa riiklik korraldus pärast Napoleoni. Pooldati vana korra taastamist.Solidaarsus, kohustuti kooskõlastatult tegutsema igasuguse revolutsioonilise ja liberaalse (vabameelse) liikumise vastu.Tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas.1815. aasta juunis allkirjastati Viini Kongressi lõppakt, millega pandi paika suurriikide vaheline tasakaal Euroopas. Aktile andsid allkirjad Venemaa, Austria, Inglismaa, Hispaania, Prantsusmaa, Preisimaa ja Rootsi, ning järgneva viie aasta jooksul tegid seda veel 33 riiki. Eesmärk tagada, et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks – territoriaalsed ümberkorraldused. 13 . Iseloomusta usupuhastust Saksamaal. 4p Usupuhastust Saksamaal alustas Martin Luther
töötas kuni 5 ning tõusis üles kell 7 hommikul. 4. Viini kongress: mida otsustati, miks jäi seal loodud rahvusvaheliste suhte süsteem püsima peaaegu 100 aastaks? Viini kongress tuli kokku 1814.a. septembris. Keskset rolli etendasid võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Aga Prantsusmaa välisminister Talleyrand suutis oskusliku diplomaadina oma riigi huve edukalt kaitsta. Sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Territooriumite jagamine: · Venemaa Soome, osa Poola aladest, Bessaraabia · Inglismaa Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas, Tseilon Kagu-Aasias · Austria Lombardia ja Veneetsia Itaalias, Galiitsia Ukrainas · Preisimaa Reini ja Vestfaali provintsid, Põhja-Saksamaa Saksamaa-küsimuse kas uus ühendatud Saksamaa? Saksa ala konsolideeriti, seda ühendamata. Kehtestati hierarhia: kõige olulisemad riigid olid Preisimaa ja Austria
restauratsioon 2. Millised olid kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted? 1) lähtuti restauratsiooni põhimõttest vana korra taastamine 2) lähtuti legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõttest peeti seaduslikuks dünastiate pretensioone 3) lähtuti solidaarsuse põhimõttest kohustuti kooskõlastatult tegutsema igasuguse revolutsioonilise ja liberaalse liikumise vastu. 4) lähtuti tasakaalu põhimõttest seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal 3. Kuidas lahendati Saksamaa küsimus? Saksamaa ühendamist takistati, sest selline suur ühtse rahvusega riik oleks võinud saada Euroopale ohtlikuks, kui ta oleks tugevnenud. Kõik tehti vastu Saksa tahtmistele. 8. Loetle : 1848-49 aasta revolutsioonid lisades igale selle 1)põhjuse ja 2)tulemuse! jaanuar 1848 revolutsiooni algus Lõuna- Itaalias veebruar 1848 revolutsiooni algus Prantsusmaal, kuningas kukutati, tekkis vabariik
transpordi arengule sai võimalikuks tooraine ja valmistoodangu vedamine vajalikesse kohtadesse (oluline oli raudteetransport ja meretranspordiseisukohalt olulised aurulaevad), hakkasid kujunema ka ülemaailmsed majanduskriisid (esimene oli 1847. aastal). tekkis imperialism tugevnes suurriikidevaheline konkurents ja see laienes kogu maailmale, oluliseks muutus kolooniate vallutamine, et kindlustada oma tööstust esmalt toorainega ja hiljem ka tööjõuga. agraarühiskond industriaalühiskond jõuallikad tuul, vesi aur, nafta, elekter transport hobutransport, purjelaev aurik, rong
annaabi.ee 
