peeti edaspidigi noore riigi suveräänsuse tagajaks. Eesti liberaalsele poliitilisele eliidile oli kõige vastuvõetavam liitlane Suurbritannia, kes oma põliste demokraatialiste traditsioonidega oli juba varem saanud eestlastele ideaalse ühiskonna korralduseeeskujuks. Eesti diplomaatia püüdis Suurbritannias äratada huvi Eesti vastu ja taotles brittide kohalolekut Läänemerel. Lääne suurriigid suhtusid Balti riikidesse vastavalt oma Vene- ja Saksa-poliitikale, omistamata neile suurpoliitikas iseseisvat väärust. Antandi riikide strateegiline huvi Balti piirkonna vastu tulenes nende Nõukogude-vastasest poliitikast. Kuigi Suurbritannia ja Prantsusmaa olid huvitatud Balti riikide püsimisest, andsid nende valitsused juba 1920. aastate alguses selgelt mõista, et mingeid julgeolekutagatisi neile ei anta ja agressiooni korral pole neile abi loota. Naiivne lootus saada suurriikidelt kaitset ja omakasupüüdmatut abi jäi Eestis siiski püsima iseseisvusaja lõpuni.
· Pärisorjus vormistati õiguslikuks. · Gustav Adolf rajas Tartu Gümnaasiumi, mis hiljem nimetati ümber ülikooliks. Olulist rolli selle asustamisel mängis Johan Skytte, Adolfi kasvataja. Pöördepunktiks sai Põhjasõda ( 1700-1721): · Venemaal oli võimule tulnud auahne, energiline ja uuendusmeelne tsaar Peeter I, kes soovisoma riigile väljapääsu Läänemerele, et lüüa kaasa Euroopa suurpoliitikas ja maailmakaubanduses. · Vene-Poola suhted olid ühises võitluses Türgi vastu paranenud, Vene-Taani suhted olid ühistevaenlaste tõttu ikka head olnud. · Lääne suurriigid olid seotud ettevalmistustega Hispaania pärilussõjaks ega soovinud sekkuda Põhja- ja Ida-Euroopa probleemidesse. · Liivimaa aadliopositsionäär Patkul sõlmis kogu rüütelkonna nimel Saksi
(Karl XI oli kaotanud pärisorjuse). Samas oli näha ka Rootsi nõrgenemise märke juba sõja alguses. Rootsi polnud sõjaks valmis, sest riigikassa oli tühi; äsja oli maad tabanud suur näljahäda; uus kuningas Karl XII oli noor ja kogenematu; puudusid kindlad liitlased. Samas Venemaal oli võimule tulnud auahne, energiline ja uuendusmeelne tsaar Peeter I, kes soovis oma riigile väljapääsu Läänemerele, et lüüa kaasa Euroopa suurpoliitikas ja maailmakaubanduses. Vene-Poola suhted olid ühises võitluses Türgi vastu paranenud, Vene-Taani suhted olid ühiste vaenlaste tõttu ikka head olnud. Poola ja Taani ei leppinud Rootsi ülemvõimuga Läänemerel. Venemaal ei olnud ikka veel väljapääsu Läänemerele. 1699a. Kujunes välja Rootsi-vastane liit (poola,taani,vene), mille eesmärk oli vallutada alad, mille Rootsi on röövinud oma naabritelt. Selle kohaselt pidi Venemaa saama Ingerimaa, Poola aga Eesti- ja Liivimaa.
Võitlus Türgiga · Türgi ründas nii 1660.ndatel kui ka 1680.ndatel · 1683 Viini piiramine, võitluste haripunkt o Lõpuks rünnati türklaste piiramislaagrit ja sunniti nad põgenema · 1699 Karlowitzi rahu o Habsburgide riigi koosseisu läksid Ungari ja Transilaavia · 1718 sõlmitud rahuga läksid Austria võimu all Serbia ja osa Bosniast · 1739 türklased pidi loovutama Belgradi. Euroopa suurpoliitikas · Sekkus suurriikide võitlusesse mõju pärast, püüdis laiendada oma valdusi · 1701 osales Hispaania pärilussõjas o Utrechti ja Rastatti rahuga omandas Austria Belgia, Lombardia ja Milano linna · 1713 kuulutati välja pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust ka naistel. · 1740-1748 puhkes Austria pärilussõda Maria Theresia troonile asumise vastu protesteeris Preisi o Austria kaotas Sileesia
juhtimisel. · Sunniti 270 000 türklast põgenema. · Linna kaitsjaid oli 16 000. · Suurtükituli tegi linnale palju kahju. c) Võitlus jätkus hiljem vahelduva eduga. · 1699 läks Austriale kogu Ungari ja Transilvaania. · 1718 loobusid türklased Serbiast ja osaliselt ka Bosniast. · Balkani ps jäi ka edaspidi võitlustandriks. 3. Osalemise mõju pärast Euroopa Suurpoliitikas 18 sajandil (???) a) Hispaania pärilussõda (1701-1714): · Saadi endale Belgia ja Lombardia (Põhja-Itaalias). b) Austria pärilussõda (1740-1748): · Kaotati Sileesia (rikas tööstuspiirkond), ei suudetud tagasi võita ka 7- aastases sõjas (1756-63). c) (Keisririigi suurenemine) Poola jagamised: · Jagajad: Austria, Preisimaa, Venemaa. · Austria sai Galiitsia, koos Krakovi linnaga. · Poola lakkas olemast. 4. Ungarlaste vabadusvõitlus
a, tegelikult oli maa juba 1710.a Vene võimu all Millal ja kuidas kehtestati Vene võim Eesti alade üle? tegelik võim juba 1710. aastal Põhjasõja ajal, kui kõik Eesti alad olid Vene vägedele allutatud, kuid juriidiliselt alles 1721.a Uusikaupunki rahulepinguga (Rootsi ja Venemaa vahel) (põhjuseks oli Venemaa soov olla suurriik ning saada väljapääs Läänemerele, et lüüa kaas Euroopa suurpoliitikas ja maailmakaubanduses) Peeter I lubas kinnitada kõik aadli, kiriku ja linnade vanad eesõigused, ka need, mida Rootsi kuningavõim enam ei tunnustanud; 1710.a ta kinnitas kapitulatsioonides lubatud privileegid Erinevus 18. ja 19. sajandi vahel 18.sajand 19.sajand aadlike sajand talupoegade sajand Balti erikord ja selle pikendamine sajandi lõpus enam ei pikendatud
kaitset türklaste vastu) Austria keisririigi koosseisu kuulusid ka Tirool ja Edela-Saksamaa ala, mõned lõunaslaavi alad. 13 Võitlus türgiga Türgi ründas ägedalt 1660ndatel, võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega, mis siiski ebaõnnestus. Heitlus Türgiga jätkus ka Ungari ja Serbia aladel, Karlowitzi rahuga läksid Habsburgide riigi kosseisu Ungari ja Transilvaania. 1718 läksid võimu alla ka Serbia ja osa Bosniast. Balkan jäi ka edaspidi võitluste alla. Euroopa suurpoliitikas Osalesid Hispaania pärilussõjas ja selle lõpus omandas Austria Hispaania Madalmaad ja P- Itaalia Lombardia ja Milano. Pärimisõigus ka naisliinis, aga Maria Theresia troonile asumise vastu protesteeris Preisi puhkes Austria pärilussõda, milles osalesid paljud Euroopa riigid. Austria kaotas sõja käigus Sileesia, mida ei võidetud tagasi ka Seitsmeaastases sõjas. Ungari vabadusvõitlus Mitmed rahvad püüdsid Habsburgide võimu alt vabaneda, korduvalt tõusid üles ungarlased.
Venemaa – uued tegijad. Kaotajad Hispaania, Rootsi, Türgi, Poola – nende varasem mõjuvõim sai kõvasti piiratud. Suurimaks üllatuseks oli Venemaa esiletõus, Põhjasõja alguses arvati, et rootslased teevad venelastele tuule alla, aga üllatusena väljus Vm sõjast tugevamana kui kunagi varem. Vm laienes Balti provintside arvelt, Kuramaa formaalselt Poola võimu alla, 18.saj lõpul Poola jagamise tulemusena Venemaale, 1795. 18.sajandil nõrgenes Rootsi, ei rääkinud kaasa euroopa suurpoliitikas, muutus kohaliku tähtsusega teguriks. 1710.aastal Rootsi sõjaline esindus Balti provintsides oli väga tagasihoidlik. 1710 alistusid Rootsi väed Vene vägedele, alistumine vormistati juriidiliselt lepingutega – kapitulatsioon. Rootsi garnisonid (Riias, Pärnus, Tallinnas), suuremad linnad (Riia, seejärel Tallinn), Liivimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkond (Saaremaa ei sõlminud). Säilitati kohalike privileegid. Rootsi absolutistlik kuningavõim 1680
annaabi.ee 
