objekte kaartil tuleks välja jätta, esitada, lihtsustada, et üldine esitus oleks selgem. Selle protsessi teeb keeruliseks geograafilise maailma esitlemine võimalikult tõetruult, et liigse detailsuse vähendamisel säiliks ruumiandmete omavaheline iseloomulik suhe. Generaliseerimisel ei saa arvestada ainult üksikuid objekte vaid objektide omavahelist ruumilisi ja sisuslisi seoseid, et iseloomulikud maastikumustrid oleks edasi antud. (Sisas, Suurna 2012: 35) Näiteid generaliseerimisest. Topograafiline kaart sisaldab peamiselt informatsiooni maapinnakohta, aga rahvastiku kaart võib rõhutada administratiivpiire, kuid ei pruugi maapinna kohta informatsiooni üldse näidata. Kaarti mõõtkavast tulenevalt oleneb, kui palju kaardiruumi saab kasutada ja kui detailne on andmete esitus. Kaardimõõtkava vähendamisel võib sama andmestiku esitamine muutuda kaardi andmetega liiga ülekoormatuks ja ka loetamatuks
.....7 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Sissejuhatus Tänane infoühiskond on andnud tõuke kõikvõimalike mobiilsete seadmete tormiliseks arenguks, mis sõltumata eluvaldkonnast suurendab oluliselt infovahetuse kiirust ja mahtu (Suurna, 2005). Tehnoloogiline areng on suurendanud märgatavalt meid ümbritseva info hulka, olles juba muutnud ja muutes edaspidigi nii töö- kui ka igapäevaelu. Kommunikatsiooniuurijad leiavad, et viimase kümnendi suurim muutus organisatsioonides on kahtlemata olnud tehnoloogia levik. Internet ja mitmed uued info- ja kommunikatsioonikanalid, nagu meilid, videokonverentsid ja teised tehnoloogilised võimalused on muutnud töö olemust
kaupade ja inimeste, liikumist üle maailma, ning nende valesti tajumine/koostamine võib endaga kaasa tuua suure segaduse ja andmete valesti tõlgendamise. 3 1.VOOKAARDID Voo- ehk liikumiskaardil kujutatakse objekti kohavahetust ja/või liikumist ühest punktist või piirkonnast teise. Liikumist ehk voogusid kirjeldadakse joontega, mis võivad olla kujutatud nooltena või eri kohti ühendavate lintidena. (Suurna & Sisas, 2012) Erinevate andmete näitamiseks on vektoritel erinevad sihid, suunad ja joone laius või pikkus, et näidata ulatust. (Briney, 2014) Joonte jämedust muutes on eristatavad näiteks tehingute mahud ja liiklusvoogude intensiivsus. (Suurna & Sisas, 2012) Vookaarte kasutatakse peamiselt kaupade, inimeste ja teiste elusolendite liikumise, ilmastikunähtuste ning liiklussageduse kirjeldamiseks. (Briney, 2014) Seega võib öelda, et vookaardid näitavad:
..........................................................................................................12 SISSEJUHATUS Kartograafia on ruumiliste nähtuste graafilise visualiseerimise teadus, kunst ja tehnoloogia. Kartograafilised leiud ulatuvad lausa antiikaega ning esimesed teadaolevad kindlate matemaatiliste meetodite alusel loodud kaardid on koostatud Vana-Kreeka teadlaste poolt. Termin „kartograafia“ pärineb samuti Vana-Kreeka sõnadest chartis (kaart) ja graphein (kirjutamine). (Suurna, Sisas 2012) Kaart on mingi ala ulatuses olevate nähtuste ruumiliste seoste graafiline esitus (Suurna, Sisas 2012). Igal kaardil on kindlad matemaatilised seaduspärasused nagu projektsioon ja mõõtkava ning maastikul esinevaid objekte ja sotsiaalseid nähtusi kujutatakse kaardil leppemärkidega, värvidega, joontega ning tekstidega. (Mill, 2010) Kartograafia peamine ülesanne on väljendada nähtusi ja nendevahelisi ruumilisi seoseid
produktiivsust, säästa aega, raha ning tööjõudu on GIS pakkunud suurepärase lahenduse. Selle tehnoloogia lai levik on muutnud inimeste töö tunduvalt lihtsamaks ning andnud võimalused muuta keskkonda paremaks ning jätkusuutlikumaks. Geograafiline infosüsteem (GIS) on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks (Suurna et al., 2010). GIS on paljudele inimestele juba igapäevane töövahend ning välitöödel saadud info on kiirelt võimalik siduda GIS andmebaasidega. Just selline kiire ning tõhus meetod annab parema ülevaate meie ümber toimuvast ning kogu info on ajakohane. GIS kasutamine metsanduses ning muude loodus- ja maavarade haldamisel tagab meie järeltulevatele põlvedele parema keskkonna. 1.GIS kasutamine metsanduses 3
(Potter, Treikelder 2011) Sajandeid on olnud käsitsi ja trükitehnoloogiate abil valmistatud kaardid peamisteks andmete kandjateks. Tänase infoajastu ja digitaliseerimise tulemusena on suuresti kaardiarhiivid asendunud digitaalsete andmekandjatega. Selle peamiseks põhjuseks on digitaalse informatsiooni lihtne käsitlemine, töötlemine ja jagamine. Selle tulemusena tekkinud kaarte on võimalik üha enam kasutada mitmesuguste probleemide ja ülesannete lahendamiseks. (Suurna, Sisas 2012) Käesolevas töös tuuakse välja lühike ülevaade Eesti kartograafia arengust 19. sajandil ning tutvustatakse lähemalt kahte kartograafi - Carl Gottlieb Rückerit ning Johann Heinrich Scmidti, kelle panus Eesti alade kaardistamisse oli märkimisväärne. Tänapäevane kartograafia on suuresti põimitud geoinformaatikaga ja on paljuski geoinfosüsteemide ehk GISide teoreetiliseks ja praktiliseks baasiks. 3
projections (viimati külastatud 12.01.12) 9. Kättesaadav: http://www.geo.ut.ee/kooligeo/EGCD/opik/juts/karto/proj_liigit.html (viimati külastatud 12.01.12) 10. Liibusk, A. Maamõõtmise ja kartograafia konspekt. 11. Mulcahy, K., 1997. Cylindrical Projections. Kättesaadav: http://www.geography.hunter.cuny.edu/mp/cylind.html (viimati külastatud 12.01.12) 12. Suurna, R., Sisas, E., Tallinn, 2010. GIS ja Kartograagia alused. Kättesaadav: 14 http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/GIS_harjutused.pdf (viimati külastatud 12.01.12) 13. The Free Dictionary. Cylindrical Projection. Kättesaadav: http://www.thefreedictionary.com/cylindrical+projection (viimati külastatud: 12.01.12) JOONISED Joonis 1
ma polnud varem isegi mitte kuulnud. Tema teemaks oli: Hoonestatud alade 24 tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt. Teema oli küll huvitav ja oleksin tahtnud aru saada, mis ta seal ees räägib, aga jutt oli ikka liiga keeruline. Küsisin ka Siimult, kuidas talle tundus, ka tema arvates oli see liiga keeruline jutt. Ranel Suurna rääkis projektist “GIS kooli“. Haridusprogrammi eesmärgiks on arendada õpilaste digitaalseid IKT-oskusi, motiveerida STEM-valdkonna ainete õpet ja edendada kaarte kasutades andmeanalüüsi ja ruumilise mõtlemise võimekusi. See minu arvates väga hea idee tuua selline projekt koolidesse. Minul on väga keeruline kasutada erinevaid kaardisüsteeme internetis, sest minule koolis ei õpetatud mitte midagi sellist ning olen geoloogias väga hädas nende kaardiülesannetega. Kodus
tee 3-332 620 2656 Liisi Ilu Akad.tee 3-430 Lilian Vanem tööleping peatatud Lisette Kampus Akad.tee 3-325 Ly Kurist Akad.tee 3-333 Mare Lepik Akad.tee 3-473 620 2702 Mare Roes Akad.tee 3-472 620 2703 Mare Teichmann Akad.tee 3-334 620 2656 Margit Sepp Akad.tee 3-466 620 2702 Margit Suurna Akad.tee 3-430 620 2657 Margot Leismann leping peatatud Margus Mägi Akad.tee 3-433 620 2651 Margus Tammaru Männiliiva tee 7 6202753 Mari Uibo Akad.tee 3-473 620 2702 Marianne Meiorg Akd.tee 3-327 620 2427 Merlin Urbla Akad.tee 3-471 620 2702 Michael Kull Akad.tee 3-439 620 2650 Mikk Lõhmus Akad
180 235 Shumanov Tiit Lääne-Viru 03:09:29 M45 2037 2028 Siimpoeg Viivo Tallinn 04:55:07 M45 2132 2632 Siitan Andres Tallinn 05:04:25 M45 627 608 Simonov Aleksandr Venemaa 03:37:16 M45 1622 1276 Sinitsyn Ants Tallinn 04:27:03 M45 622 1491 Sirkka Erkki Soome 03:36:58 M45 1651 2273 Sulaoja Urmas Ida-Viru 04:28:45 M45 136 160 Suluste Jüri Saaremaa 03:05:34 M45 1034 2846 Suurna Tõnu Tartu 03:57:34 M45 1035 945 Tamm Kaido Pärnu 03:57:35 M45 545 1826 Tamm Tõiv Tartu 03:33:39 M45 1261 714 Tammetalu Tõnis Tartu 04:08:08 M45 2382 2446 Tarikas Avo Valga 06:00:37 M45 1709 2813 Tasane Peeter Pärnu 04:31:57 M45 1551 2399 Teeorg Urmas Harju 04:23:19 M45 1628 1432 Tibbo Peeter Tallinn 04:27:28 M45
tee 3-428 620 2667 Leo Näpinen Akad.tee 3-434 620 2655 Liina Randmann Akad.tee 3-332 620 2656 Liisi Ilu Akad.tee 3-430 Lilian Vanem tööleping peatatud Lisette Kampus Akad.tee 3-325 Ly Kurist Akad.tee 3-333 Mare Lepik Akad.tee 3-473 620 2702 Mare Roes Akad.tee 3-472 620 2703 Mare Teichmann Akad.tee 3-334 620 2656 Margit Sepp Akad.tee 3-466 620 2702 Margit Suurna Akad.tee 3-430 620 2657 Margot Leismann leping peatatud Margus Mägi Akad.tee 3-433 620 2651 Margus Tammaru Männiliiva tee 7 6202753 Mari Uibo Akad.tee 3-473 620 2702 Marianne Meiorg Akd.tee 3-327 620 2427 Merlin Urbla Akad.tee 3-471 620 2702 Michael Kull Akad.tee 3-439 620 2650 Mikk Lõhmus Akad.tee 3-439 620 2662 Monika Sepp Akad.tee 3-465 620 2702
annaabi.ee 
