3. Riigipoliitiline: kinnistunud sotsialismi edasiarendamine puhtaks kommunismiks. Põhimõtteline vastuseis idabloki formaal-marksistlikule riigisüsteemile. Tingimusteta abi osutamine arengumaade rahvastele nende liikumisel riigi- ja ühiskonnavormi suunas, mis on üpris sarnane Hiina omaga. 4. Majanduspoliitiline: agraarse suhkrumaa Kuuba ümberkujundamine Ladina- Ameerika kõrgeltindustrialiseeritud tööstusmaaks; suurmaavalduste kui Ladina- Ameerika majanduse liikumapaneva jõu likvideerimine. Doktriin täielikult tsentraliseeritud majanduse üleolekust ettevõtte isemajandamisele baseeruvast sotsialistlikust majandussüsteemist. Kui me sellest kõigest järeldusi teeme, siis otsime asjatult Che kõnedest või kirjutistest retsepti, millega ta uue inimese kujundamise -- isiklikke huve, halbu instinkte ja kirgi ning sissejuurdunud harjumusi kõrvaldades -- teostada kavatses.
Valimisseadus nägi ette nimekirjavalimised, kuid ei sätestanud valimiskünnist. Omariikluse esimese aastakümne valitsused olid ebastabiilsed, koalitsioonivalitsused ja erakonnad ei suutnud lubadusi täita. 1919-1933 oli Eestis 21 valitsust elueaga alla 9 kuu. 1925 lubati kõigile Eestis elavatele 3000liikmelistele vähemusrahvustele kultuurautonoomia (õigus kutsuda ellu autonoomseid asutusi, asutada seltse ja koole). 1919 alustatud maareformi eesmärgiks oli suurmaavalduste ümberjagamine. Endistele omanikele maksti kompensatsiooni ning nad said endale jätta keskmise talu suuruse osa mõisast. 1924 1.dets. riigipöördekatse : 1919 loodi Venemaal Komitern ülesandeks ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni(1923-24 soodsad olud selle alustamiseks). PA valmistus uueks marsiks läände, Venemaa ei loobunud mõttest liita taas Eesti jt. Vene impeeriumile kuulunud alad. Nõukogude Venemaal asutatud EKP aitas kommunismi
Vanemal rauaajal asustatud peale KaguEesti kõik meie viljakamad maad. 4. 13. sajandil (keskmine ja noorem rauaaeg) kõrgustike jätkuv kultuuristamine. Ürgkogukondliku korra lagunemine, linnuse süsteemi lagunemine, muistse haldusjaotuse teke. Iseloomulik sellele ajale oli: · põllumajanduslikuks kasutuseks sobivamad suuremad alad; · uutele üksikperedele jäid enamasti väikesed kasutussobilikud maad. Mõisa suurmaavalduste kujunemise periood (13.19. sajandi lõpp) Maastiku iseloomustas: · külad paiknesid kesk põllumajandusmaad; · põllud ja rohumaad olid jagatud siiludeks; ·kolmeväljasüsteem · mõisadele kuulus enamus maad, mis paiknesid suurte massiividena; · mõisa suurus 28, harvem 2530 adramaad. Adramaa ühe adrarakendiga talu põllumaa suurus, hiljem pindala ühikuna väga erinev 840 ha. Uusaeg Eesti saksa soost mõisinikel mitmesugused eesõigused talurahvas pärisorjastati
kes seda teadlikult peidab. Hammurabi seadused tegid suurt vahet tahtlike ja tahtmatute kuritegude vahel. 3) Isikuvastaste kuritegude osa. Siin osas sõltusid karistused kannatanu sotsiaalsest seisundist. Elanikkond jagunes selles kontekstis kolme gruppi: 1) avilum vabad mehed. Kui tema vastu midagi tehti, kehtis põhimõte silm silma, hammas hamba vastu. Lex talionis tasuõigus. 2) muskenu(m) suurmaavalduste sõltlased. Mitte orjad, aga teatud kohustustega, mis teeb neist esimesest madalama seisuse. Kui nende vastu midagi tehtud, järgneb rahatrahv. 3) wardu(m) orjad, omanikule tuleb kahju hüvitada, kui wardude vastu midagi on tehtud. 4) Sõjaväeteenistuskohus ja teatud garantii sõduritele. 5) Võlaorjus. Võib kehtida kuni kolm aastat. 6) Oskustööliste tasustamise ja karistamise kohta käivad eeskirjad (nt ebaõnnestunud kirurgil käsi maha).
Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2. saj lõpul eKr lahendada rahvatribuunidest vennad Gracchused, kes üritasid ebaõnnestunult läbi suruda reforme, millega oleks piiratud suurmaavalduste kasvu. 2.-1. saj vahetusel eKr viidi konsul Mariuse eestvedamisel läbi sõjaväereform, millega maakaitseväelt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule.
2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2.saj lõpul eKr lahendada rahvatribuunidest vennad Gracchused, kes üritasid ebaõnnestunult läbi suruda reforme, millega oleks piiratud suurmaavalduste kasvu. 2.-1.saj vahetusel eKr viidi konsul Mariuse eestvedamisel läbi sõjaväereform, millega maakaitseväelt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1
2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2.saj lõpul eKr lahendada rahvatribuunidest vennad Gracchused, kes üritasid ebaõnnestunult läbi suruda reforme, millega oleks piiratud suurmaavalduste kasvu. 2.-1.saj vahetusel eKr viidi konsul Mariuse eestvedamisel läbi sõjaväereform, millega maakaitseväelt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1
2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2.saj lõpul eKr lahendada rahvatribuunidest vennad Gracchused, kes üritasid ebaõnnestunult läbi suruda reforme, millega oleks piiratud suurmaavalduste kasvu. 2.-1.saj vahetusel eKr viidi konsul Mariuse eestvedamisel läbi sõjaväereform, millega maakaitseväelt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1
II Ps ajal oli olukord eriti hull ning paljud asusid paremaid elutingimusi otsima. Seeläbi suurenesid rikaste maavaldused ning suurlinnad täitusid proletaaridega. Vallutussõdadega kaasnes orjanduslik aeg, peamiselt sõjavangide võtmise tõttu. Neid kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena ning arstide ja õpetajatena. Talupoegade sõjaretked ohustasid Rooma võitlusvõimet. Vennad Gracchused püüdsid seda reformida määrata suurmaavalduste ülempiir ülejäänut maata kodanikele jagades. Senaatorid mõistsid selle hukka. Peale reformikatseid rahvatribuunina nad hukati ning talupoegade laostumine jätkus. Rooma vabarigi langus oli peamiselt tekkinud selle laienemisest. Rooma riigi kasvades muutus kahe olulise põhimõtte (kodanikel pidi olema võimalus otsustada riigiasju, rahvakoosolekus või senatis, ning pid suutma hoolitseda riigikaitse eest) täitmine võimatuks.
1919 Kreeka oli võitjate poolel ja sai sellega maid Türklastelt ja Bulgaarlastelt (Traakiast natukene) ja õiguse paigutada väed Smyrna nimelisse kohta Türgi rannikul (seal oli suur kreeklaste populatsioon) 1920-22' Kreeklased alustavad sõda ja üritavad Ankarat vallutada., aga 22' tõrjutakse kreeklased tagasi ja 31 august põletatakse Smyrna maatasa. Üle miljoni kreeklase peavad põgenema. Lausanne'i lepinguga kaotavad Ida-Traakia kuni Maricani. Maareformiga suurmaavalduste jagamine talupoegadele, ümberasujatele Türgist ja põgenikele Balkanimaadest ja NL-ist. 24-35 Vabariik. Pärast Venizelose riigipöördekatset taastatakse 35' monarhia. 34' Balkani Antant – Balkani pakt Kreeka, Rumeenia, Jugoslaavia ja Türgiga). 39' Inglismaa garantii Kreekale. 1936 Kuningas Georgios II toetab Metaxas'e diktatuuri (Metaxas sai peaministriks ja lülitas kiirelt parlamendi tasa ja katkestas maareformi) 1940 Itaalia okupeeris Albaania ja tahtis läbipääsu Kreekast
annaabi.ee 
