Aja jooksul suurenes läänimeeste ehk feodaalide sõltumatus valitsejast. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nad võisid näiteks kogudamakse ja mõista kohut. Nii sai vasallidest ka kohalik asevalitseja. Kuningate suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvuse suurmaavaldajatest. Kreeka ja Rooma hiigelaegadel olid talupojad olid olnud talupojad isiklikult vabad väike-ettevõtjad ja raskemad ning ebameeldivad tööd olid orjade teha. Varakeskaja jooksul sulasid aga orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Kui algas maade läänistamine, kuulusid läänistatud maade juurde kindlasti ka neid harivad talupojad. Nende tööst sõltus läänimehe sissetulek ja seega tema suutlikkus tarviklikku relvastatust ja kaaskonda hankida
Riigivõimuorganid tegutsesid efektiivselt. Sõjavägi selle tuumiku moodustas palgaarmee, mis põhjalikult ümber korraldati. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus võim kuulus strateegidele. Sõjaväe põhiosa moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased. Nad said sõjaväes teenimise eest endale maatüki. Olulisemaks väeliigiks sai ratsavägi. Teenistuses olid ka talupojad kes selle eest palka said. Hiljem koosnes sõjavägi peamiselt suurmaavaldajatest. Talupojad nad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustusega. Maksmise eest vastutas kogu kogukond, makseraskustes võeti laenu, mille tagatiseks anti oma maatükk. Laenude tõttu jäid paljud talupojad maata. Paljud talupojad hakkasid rentnikeks või läksid linna, see oli ka üks Bütsantsi allakäigu põhjus. Linnaelu linnad olid suured ja jõukad. Linnades elavad kaupmehed ka käsitöölised koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid riigi ettekirjutuste alusel
· Oli palju adrministratiiv- ja usukeskustest linnu, vähe kaubandus- ja käsitöölinnu · Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik valmistati ise Feodaalkorra kujunemine · Senjööri ja vasalli suhe · Lääni ehk feoodi omanik on kas läänimees v feodaal · Feodaalidele anti rohkem õigusi, neist said kohalikud asebvalitsejad. · Läänidest said perekona pärusvaldused. Pärisorjuse kujunemine · Talupojad sõltusid suurmaavaldajatest; nad andsid end maavaldajate kaitse alla, kohustades selle eest maatüki oma kaitsjale loovutama. · Feodaalkorra kujunemise eeldus oli sõltuva talupoegkonna kujunemine · Talupoegadel keelati maalt lahkuda- sunnismaisus Keskaja kujutelmade järgi jagunes ühiskond kolmeks seisuseks- vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad. Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu · Katoliku kiriku pea on Rooma paavst · Esimene Rooma paavst- apostel Peetrus · 756
Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis tasuda sõjameestele teenuste eest ja tagada enede ustavust. Kui läänimees teenistusest loobus, pidi ta ka maatükki tagastama. Karl Martelli poliitikad jätkasid Karl Suur ja tema järglased. Läänidest said perekonna pärisvaldused. Kuninga võim nõrgenes ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Pärisorjuse kujunemine Naturaalmajanduse ja feodaalsuhe arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvus suurmaavaldajatest. Sõjakäikudest, röövretkedest ja majanduslikust kitsikusest ohustatud talupojad andsid end ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla, kohustudes selle eest oma maatüki kaitsjale loovutama.Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi seea isandale regulaarselt andami tasuma. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti
· Lään ehk feood- vasallile antud maa koos talöupoegadega. Lään ei olnud päritav. · Domeen- oli senjöörile jäänud maa koos talupoegadega, mida ei läänistata. Läänide liigid: · Benefiits- eluaegne lään, kuid pärandamiseks oli vaja senjööri nõusolekut. · Feood- oli vabalt päritav. Pärisorjuse kujunemine: Feodaalkorrast kujunes välja pärisorjus, s.t et talupojad olid sõltuvuses suurmaavaldajatest. Alguses olid talupojad väike-ettevõtjad, orjad tegid lihtsalt raskemaid töid, kuid varakeskajal sulandusid orjad ja talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Maatükk kuulus küll talupojale, kuid selle eest pidi ta maksma andamit, sest maade läänistamisega kuulusid nad maatüki juurde. Talupoegade tööst maatükil sõltus läänimehe sissetulek. Kuna talupoegateta polnud maatükid väärtuslikud, siis keelati neil maalt lahkuda ja nad muutusid sunnismaiseks
Isiklik vabadus ei tähenda majandusliku seisundi paranemist. See, kui talupoegkond vabaneb mõisniku võimu alt, see ei tähenda, et talupoegade majanduslik seisukord oleks paranenud. Sõltuv talupoeg pidi oma isandale andma andameid, tegema tegusid. Kohustused olid aga erinevad. Ühes mõisas oli eri õigusliku staatusega talupoegade kohustus. Koloonid, sunnismaisus, pärisorjus. Varakeskaja naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvus suurmaavaldajatest. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna, koloonide tekkimine. Feodaalide kui tootvast tööst vabade elukutseliste sõjameeste klass poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: muudeti nad sunnismaiseks. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus talupoja üle kohut mõista. Seetõttu oli enamik talupoegi Lääne-Euroopas IX-X sajandiks peaaegu täielikult
Omakorda tema alluvuses oli vasall-väikefeodaalid(rüütlid) Läänisuhe oli isikuline see tähendas seda, et kehtis põhimõte ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe) Lisaks läänidele jagati immuniteedi kirju , millega osa rigi funktsioone anti vasallile (kohus, maksud). · Pärisorjus Naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvus suurmaavaldajatest. Kreeka ja Rooma hiilgeaegadel olid talupojad olnud isiklikult vabad väike-ettevõtjad ja raskemad ning ebameeldiavd tööd olid orjade teha. Talupojad andisd end aga ülikute suurmaavaldajate kaitse alla, kohustudes selle eest oma maatüki kaitsjale loovutama. Maatükk säolis talupoja käsutuses, kid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi segea isandale regulaarselt andamit tasuma. Talupoja tööst sõltus läänimehe sissetulek ja seega tema suutlikkus
järgnenud poeedid teiste seas ka Ateena kuulus seadusandja Solon (6. sajandil) osalesid aktiivselt oma kodulinna poliitilises elus. Mõnegi poeedi värsid kujutavad poliitilistest vastuoludest lõhestatud kogukondi, kus ülikute tülidele lisandusid vastuolud ülemkihi ja lihtrahva vahel. Nagu nähtub Soloni luulest, ähvardas ülikute rikastumiskihk viia osa lihtrahva orjastamisele. 11 Suurmaavaldajatest ülikute kõrval etendasid ühiskonnas olulist osa ka keskmise jõukusega talupojad, kelle igapäevaelu ja ellusuhtumine on meile kõige paremini tuntud sellest kihist pärit poeedi Hesiodose vahendusel. Loomulikult oli talupoegade peamine tähelepanu suunatud põllutööle, kuid neil tuli paratamatult etendada oma osa ka kogukonna kaitsel. 7. sajandil kujunes järkjärgult kreeka linnriikide tüüpiline võitlusviis hopliidifaalanks
annaabi.ee 
