pooskopiõigus. Vastavalt linnaõigusele oli linna võimuorganiks raad. Raeliikmete arv oli linnades erinev, muutudes ka vastavalt linna kasvule. Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad. Raeliikme seisus oli eluaegne. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Iseloomulik oli, et enamik inimeste eluks vajaminevaid saadusi toodeti kohapeal.
tänaseni säilinud kloostri aed ja aeda ümbritsevad ristikäigud, kloostri ait, hingepalvekabel, dormitoorium, kapiitlisaal jne Dominiiklaste klooster on suurim kodakirik Tallinnas. Suurgildi hoone Tallinna Suurgildi hoone on endine Tallinna linna suurkaupmehi ühendanud Tallinna hoone. Mustpeade maja Mustpeade maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas.
Hallis, salongides ja tubades on avarust, mis laseb end tunda mugavalt ja hirimatult. Sajandivanuse mbliga on sisustatud vrika peamaja kik ruumid, et taastada Ammende Villa milj tpselt nii, nagu see oli sada aastat tagasi. Kohvisalongides pakutavad ahjusoojad saiad, restoranis serveeritavad hrgud road ja valitud veinid, hotellitubade kordumatu interjr endine suurkaupmehe elamu on avatud Teile mdunud aegadele omase austuse ja sdamlikkusega. 1904 Prnu ks jukamaid suurkaupmehi Hermann Leopold Ammende, kelle esivanemad asusid 18.sajandil Saksamaalt Eestisse, otsib sobilikku maja oma armastatud ttre Elleni pulmadeks. Seda leidmata otsustab ta tellida St. Peterburi arhitektuuribroost Mieritz&Gerassimov luksusliku hoone projekti, et ise ehitada villa oma ttre uhkeks pulmapeoks ning perekonna tulevaseks suvemajaks Peterburi arhitektid asuvad tle ning kiirelt valmib juugendstiilis ehitise projekt, mis kinnitatakse Prnu linnaarhitekti poolt 5. mail 1904 aastal.
Otsi koge pilt. Viita allikale. http://www.histrodamus.ee/upload/files/keskaeg/Hansa_map.png Eesti kõige olulisemateks väljaveoartikliteks olid teravili, härja- ja lehmanahk, tahke rasv ning hülgerasv ja sisseveoartikliteks Vene lina, karusnahka, vaha, soola, vürtse, metalli jms. Selle valdkonna tähtsamad ühendused olid Hansakaubandus ja Vahemerekaubandus. Suurgild - Tallinna Suurgild asutati 1325. aasta paiku. Suurgild ühendas linna suurkaupmehi, kelle hulgast valiti ka raehärrad. Mustpeade vennaskond - Mustpeade vennaskond oli Riias, Tallinnas ja Tartus tegutsenud vallalisi kaupmehi ja laevaomanikke ühendav organisatsioon.Alustas tegevust 14. sajandi keskpaigast. Anna ülevaade Hansa Liidust. Millal see alustas ja mis talle surmava hoobi andis? Hansa Liit oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Surmava hoobi andis Liivi sõda.
2) linna sõjaline kaitse 3) pidid maksma maksu Linna valitses raad. rae liikmeteks said suurkaupmehed, eluaeg oldi rae liige. Palka ei saadud. Eesti linnadest kuulusid neli ka Hansaliitu: 1)Pärnu (Uus-Pärnu) 2)Tartu 3)Tallinn 4)Viljandi Nende linnade kaupmeestel oli võimalik vahetada kaupu kusagilt kuhugi.(läänest itta?????? ei tea) Peamine kaup, mida eestisse sisse toodi oli sool. Kõige olulisem väljaveokaup oli teravili. Tekkisid kaupmeesteühendused: suurgild ühendas suurkaupmehi ja mustpeade gild ühendas vallalisi kaupmehi Käsitöölisi ühendas tsunft. Tsunftis oli tootmine reguleeritud, plaju võis olla õpipoisse ja selle, mis hinnaga müüdi jne. Väikegild - tsunftide ühendus Linn vajas rahva juurdetulekut, sest loomulik iive linnas oli enamasti negatiivne. Kui linna alamkiht oli eestikeelne, siis linna keskkiht oli juba saksakeelne. tuli üleminek saksa keelele ja kultuurile. KATOLIKU KIRIK JA KATOLIIKLUS KESKAEGSES EESTIS
Keskaegse rae suurus sõltus linnast: suurtes linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, võis olla üle 10 raehärra, väiksemates võis neid olla aga vaid 12. Vastavalt kõikus ka bürgermeistrite arv. Raehärra koht oli üldiselt eluaegne, uued raeliikmed valis raad ise. Need pärinesid enamasti suurkaupmeeste seast. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Lisaks sellele võis olla ka regionaalse või etnilise eripäraga gilde, nagu Kanuti Gild Tallinnas, mis algselt koondas skandinaavia ja eesti päritolu kaupmehi. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse vastavalt tegevusalale. Linna juhtimises neil niivõrd suuri rolli polnud kui kaupmeestel. Linnade puhul oli väga oluline roll kodanikuseisusel. Tavaliselt ei
liikmeks olemise eest. * Neli linna kuulus ka hansaliitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. -) Tallinn ja Pärnu asusid mere ääres, Tartust oli vee tee mööda Emajõge ja Viljandist oli keskajal samuti Pärnu-Viljandi vaheline vee tee, kuid see kadus seoses maa tõusmisega. * Kõige olulisem kaup, mida Eestisse sisse toodi oli sool; kõige olulisem kaup, mida Eestist välja viidi oli teravili. * Oli kaks gildi: -) Suurgild ühendas abielus olevaid suurkaupmehi. -) Mustpeade gild ühendas vallalisi kaupmehi. * Tsunft - ühendas tööliste ühendusi ning määras palju tohtis toota, palju oli õpipoisse või selle ning omakorda oli suurgildi kõrval väikegild, mis oligi tsunftide ühendus. * Linnade loomulik iive oli negatiivne ning seega oli vajalik, et linna tuleks ka väljast inimesi. -) Jõudmaks alamkihist keskkihti toimus üleminek saksa kultuurile ja keelele. Karoliiklus keskaegses Eestis * Katoliku kiriku organisatsioon tekkis 2.-3
Mittesakslasteks nimetati 15.-16. sajandil kohalikke põliskeeli kõnelevaid inimesi (eestlased, liivlased, lätlased), esmajoones talupoegi. Saksa ja mittesaksa elanikkonna arvuline vahekrod polnud linnades sarnane. 1538. aasta Tallinnas eestlasi võis olla üle poole. Sõna undeutsch oli Liivimaa keskaegses sõnapruugis mitmetaähenduslik. Tavatähenuse "talupoeg" kõrval on tähendanud kõiki mitte-sakslasi. Sõnal on halvustav kõrvaltähendus. Sakslasteks peeti aadlike, vaimulikke, suurkaupmehi, paremaid käsitöölisi. Mittesakslased olid talupojad, linnade lihtrahvas, lihtsamate käsitööametite pidajad. Alates 14. sajandi lõpust hakati järjest enam piirama õigust omada linnas kinnisvara mittesakslastel. 14. sajandi lõpu mittesakslaste olukorra halvenemist on seostatud jüriöö ülestõusuga 1343-1345, kuid see võib olla ka kokkusattumus. Maahärrade huvi esmajoones oli hoida talupoegi maal. Põhjused peituvad suurel määral epideemiates,
9 aprilliljõutakse mõtteni alustada venemaaga uusi läbirääkimisi ja saata delegatsiooni Moskvasse. Vene riigile oleksid nad olnud nõus maksma mingisugust maksu. Teada on see , et initsiatiiv oli narva linna poolne, valiti kaks narva linna saadikut. Krumhusen ( Narva raehärra) ja Dederin pidid asuma Moskva poole teele. Saadikud selle missiooniga nõus ei olnud, kui Krumhusen valiti, pakkus ta 1000 taalrit, et ennast sellest vabaks osta. Probleemiks see, et rida vene suurkaupmehi oli Krumhusenit hoiatanud Üheks hoiatajaks oli vaimulik Silvester kes oli suurkaupmees Anfin, kes ajast Krumhuseniga ära. Delegatsiooni enda kohta võib öelda nii , et teele ta asus, Ivangorodis võeti osa inimesi pantvangi, aprilli lõpuks jõutakse Moskvasse, kus oi kohtumine Ivan IV-ga ,kellele oli Krumhusen ja Dederin pakkunud , et hakkavad makse maksa, kuid sellega Ivan nõus ei olnud, pakub vastu armukirja. Dateeritud 1.mai 1558. Narva saadikud armukirja vastu ei võta,
annaabi.ee 
