ning sellega seoses ka õpikäsitlus. Lapsest lähtumine on lapse oma kogemustel,kultuuril ja tegevustel põhinev õppimis ja õpetamisprotsess. Laps on õppe- ja kasvatustegevustes aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema ise valikuid ning tehtut analüüsima. Laste arenemist toetab õpetaja poolt loodud kasvukeskkond ja vajadustele vastavad võimalused. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Iga last võetakse sellisena nagu ta on. Austatakse last kui isiksust. Sisaldab positiivset argimõtlemist ja lapse seisukohast vabaduse kogemist. Oma asjade üle otsustamist ja vastutuse võtmist keskkonnas, kus lapse jaoks on loodud turvalised piirid. 2. Kirjuta põhimõtteid, millele tugineb lapsest lähtuv kasvatus Lapsest lähtuv kasvatus tugineb laste omaalgatuslikkusele ja aktiivsusele
B.2.1. 1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Sooline, kultuuriline, arenguline erinevus. 2. Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? 3. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 4. Mis on lapsest lähtumine? Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. (F) 5. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. (F) Lapsest lähtuv kasvatus põhineb laste huvidel, nende individuaalsetel vajadustel, huviobjektidel ja individuaalsetel õppimisprotsessidel. Lapsed on kasvatusprotsessis aktiivsed tegutsejad ja osalejad, nad õpivad kogedes, küsimusi esitades ja
jõukohased) · Näitliku õpetuse nõue. · Teemad tulevad lähtuvalt sellest, kuidas vaheldub inimese tegevus ja kuidas muutub elu aastaaegade jooksul. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted; mis on lapsekeskse lähenemise aluseks; lapsest lähtuva õppimise aluseks, milline on õpetaja roll. "Lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused." (Eeva Hujala, "Uuenev alusharidus", 2004) Lapsed on innukad õppijad ja saavad uut teavet ning omandavad kogemusi mängides. *Laps õpib kõige paremini matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise kaudu. *
igapäevatööd. Õppimispedagoogika põhimõtted: · lähtumine lapsest ja laps aktiivse õppijana · isiksuste ja kasvukeskkondade vastastikune toime ja koostöö · õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunajana Lähtumine lapsest ja lapse aktiivne roll õppijana: · Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevusel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. · Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. · Kahju on sellest, et Soome eelõpetuse õppekava alustes (2000) ei võeta seisukohta selles, mis lapsest lähtumine või lapsekesksus on. · Sõnumiks on, et kuigi alushariduses rõhutatakse vägagi kindlalt lähtumist lapsest, vastutab lapse eest, lapse kasvamise stimuleerimise ja kasvukeskkonna eest lõppkokkuvõttes täiskasvanu.
3.2.Personal Töötajaid on 34 ja seisuga 01.09.2010 on kõik ametikohad komplekteeritud. Pedagooge on kokku 15 (neist 12 on pedagoogid rühmades). 5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö Õppe-ja kasvatustöö toimub lasteaia õppekava alusel, mis on vastavusse viidud riikliku õppekavaga ja on seotud lasteaia arengukavaga. Laste õpetamine ja õppimine toimub lapsest lähtuvalt. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Oluliseks märksõnaks lapsest lähtuvas õppes on õpetamine läbi positiivse eduelamuse. Tähtis on erinevate meelte rakendamine ja lapse usaldamine õppijana. Õpetaja roll on mänguliseks tegevuseks soodsate tingimuste loomine, mis omakorda eeldab põhjalikku töö kavandamist ja läbimõtlemist, et tegevus oleks lapsele aktiivselt mõtestatud ja laps saaks tegevuses osaleda partneri rollis.
mõista ka interaktsioonina vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. Kasvatamine on alati ka eesmärgipärane tegevus (Hirsijärvi & Huttunen 2005). Alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. 2. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted. Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, areneminst ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. Lapsest lähtuvas tegevuses ei oodata lapselt mehaanilist uute teadmiste omaksvõttu, vaid oodatakse, et laps ise vastutaks oma tegevuse ja õppimise eest. Sel juhul otsustab laps ise oma tegevuse üle ja seab endale probleemilahenduse strateegiad
- uurimine, hindamine, analüüsimine - tulemusele reageerimine (parandamine) VII: Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus- selle aluspõhimõtted; mis on lapsekeskse lähenemise aluseks; lapsest lähtuva õppimise aluseks, milline on õpetaja roll. Kaasaja eelkoolipedagoogika aluseks on lapsest lähtuv lähenemisviis. Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, areneminst ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. Lapsest lähtuvas tegevuses ei oodata lapselt mehaanilist uute teadmiste omaksvõttu, vaid oodatakse, et laps ise vastutaks oma tegevuse ja õppimise eest. Vastutus õppimise eest on lapsel, kuna õpetaja ei saa mõelda, arutleda ja õppida lapse eest
süülrühm kergesti esterifikatsioonireaktsioonidesse alkoholidega (nukleofiilsete ühen- ditega). Sellist tüüpi reaktsioonide produktideks on ka anestesiin ja novokaiin (vastavalt PABA etüül- ja dietüülaminoetüülester). Järeldus: Elektronoaktseptoorsete asendajate (-CHO, -COOH, -SO3H, halogeenid, jt.) efektid on järgmised: alandavad aromaatse süsteemi elektronitihedust, seda eriti orto- ja para-asendites. Seetõttu neid asendajaid nimetatakse desaktiveerivateks või meta- suunavateks asendajateks (meta-orientantideks). Kõik selle grupi asendajad omavad osalist- või täispositiivset laengut aatomil, mis otseselt seostub aromaatse tuumaga. Elektronoaktsep- toorse asendaja seostumine benseeniga vähendab benseeni reaktiivsust, võrreldes asenda- mata benseeniga. b) Fenooli, toksilist ühendit võidakse genereerida valkude abnormsel seedimisel soolestikus. Fenool on ka lähteühendiks paljude ravimite sünteesil. +M
annaabi.ee 
