Elukäik: Alexander von Bunge sündis 9. novembril 1851 Tartus botaanikaprofessori Alexander Georg von Bunge pojana. Õppis Tartus saksa gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1877. aastal. Töötas 1874-75 anatoomiaprofessor Ernst Andreas Reissneri assistendina. 1877-79 oli Tartus vaimuhaigete naiste varjupaiga juhataja. Aastast 1880 töötas Peterburis arstina ja täiendas end Peterburi TAs zooloogias ja geoloogias. Osales 1881-94 Vene Geograafia Seltsi ekspeditsioonis Leena suudmealale. Juhatas koos Eduard von Tolliga Peterburi TA polaarekspeditsiooni Jana jõgikonda ja Uus-Siberi saartele. Osales arstina 1893-94 Jenissei suudmealale korraldatud ekspeditsioonis ja 1895-98 ümbermaailmareisis ristlejaga "Rjurik". Edasi töötas mitmel pool laevastiku arstina. 1914 juhatas Peterburis väikesi eralaatsarette. Elas 1918. aastast Eestis Virumaal Mõtlikul ja 1924-1930 Tallinnas. Alexander von Bunge suri Tallinnas 19. jaanuaril 1930. aastal. Teadustegevus:
Fulco Fulco oli prantsuse päritoluga munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras u. 1165 Eestimaa piiskopiks. Käis 1169 - 78 kahel korral Eestis. Tema katsed siin ristiusku levitada ja paavst Aleksander III üleskutsed Fulco tegevust ristiretkega toetada jäid tagajärgedeta. Fulco abiline oli Stavangeri kloostri munk eestlane Nicolaus. Meinhard (surn 1196) Augustiinlaste ordu munk, saabus 1184. aastal Väina jõe suudmealale liivlaste hulka misjonitööd tegema. 1186 asutati Meinhardi eestvõtmisel Väina jõe paremale kaldale Ükskülasse rajama kivilinnust. Vastutasuks enda ristida laskmise eest, ehitatakse linnus ka Holmi. 1186. a. nimetas paavst Urbanus III Meinhardi Liivimaa piiskopiks. Vaatamata oma 10-aastasele tegevusele Liivimaal ei suutnud Meinhard kõiki liivlasi ristiusku pöörata. Berthold (surn 1198) Berthold oli Liivimaa piiskop 11961198, varem
Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. 1) Rooma 2) Peterburg 3) Narva 4) Riia Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10) 1) Belvedere loss 2) Austrias Skoklosteri loss 3) Rootsis Zizzle 4) Mafra National Palace 5) Portugalis Ludwigsburg Palace 6) Saksamaal Neuschwanstein loss 7) Versailles loss Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi? 1703 a asutas tsaar Peeter 1 soistele Narva jõe suudmealale ja peaaegu inimtühjadele saartele Sankt-Peterburi(eesti k Peterburi).Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter 1 läinud koos saatjatega Jänesesaarele,võtnud kätte labida,lõiganud välja kaks rida mättaid ,paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks. Nimeta arhitekt Rastrelli loodud ehitusi Peterburis ja selle ümbruses. ,,Talvepalee'' Smolnõi kloostri kirik Peterburis suveloss Tsarskoje Selos. Barokk maalikunstis
kui õues. Betoonbalustraad peab erinevalt marmorist ja paekivist vastu ka Eesti muutuvas kliimas. 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Lorenzo Bernini kolonnaad Peetri kiriku ees, Roomas, mis on teostatud aastatel 16571667. 5. Nimeta barokkstiilis losse Euroopas. Siracusa toomkirik Sitsiilias Santa Agnese kiriku fassad Roomas 6. Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi? 1703.a asutas tsaar Peeter I soistele Narva jõe suudmealale ja peaaegu inimtühjadele saartele Sankt-Peterburi(eesti k Peterburg). Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter I läinud koos saatjatega Jänesesaarele, võtnud kätte labida, lõiganud välja kaks rida mättaid, paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks. Et linna ehitamine algas sõja ajal, siis esimene ehitis oli muldkindlus, praegune Peeter-Pauli kindlus. See rajati Zajatsji
Jõed pinnamoe kujundajana Mida suurem on lang, ses kiirem on vool. Vesi kulutab kiirevoolulistel jõelõikudel rohkem põhja, sest kiire vool võib paigast liigutada suuri kive ja neid mööda jõepõhja edasi veeretada. Joa puhul kukub vesi vertikaalselt ja jõgi laskub järsult astangust, kuid kose puhul vesi ei kuku, vaid voolab mööda astanguid või suuri kive. Suudmesse tekib delta, kui jõgi on seal aeglase vooluga, mistõttu pee materjal settib suudmealale, aja jooksul koguneb neid nii palju, et need saavad veevooluule takistuseks ning jõgi rajab endale uue voolutee. Lisajõed on jõed, mis voolavad jõkke nig toovad vett juurde, harujõed voolavad peajõest välja ning viivad vett minema. 3. Õhkkond Atmosfäär... ...~100 km paksune Maad ümbritsev õhu kiht. Õhk- gaaside segu 78% N( lämmastik) 21% O (hapnik) 1% muud gaasid. Atmosfääri tähtus: • kaitseb päikese UV- kiirguse eest
Louvre'i lossi idafassaadi kolonnaad 1665. Whitehalli lossi pidusaal (Banqueting House, 1619-1622) Leht 9 / 24 Linderhofi loss asub Lõuna-Saksamaal Leht 10 / 24 Neuschwansteini loss nähtuna Marienbrücke sillalt. Leht 11 / 24 6. Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi ? 1703.a asutas tsaar Peeter I soistele Narva jõe suudmealale ja peaaegu inimtühjadele saartele Sankt- Peterburi(eesti k Peterburg). Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter I läinud koos saatjatega Jänesesaarele, võtnud kätte labida, lõiganud välja kaks rida mättaid, paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks. Et linna ehitamine algas sõja ajal, siis esimene ehitis oli muldkindlus, praegune Peeter-Pauli kindlus. See rajati Zajatšji saarele(eesti Jänesesaarele) Neeva parema
Kuigi juga on kunstlik, loetakse seda siiski Eesti suurimaks (Suuroja 2004). Kõige efektsem on juga kevadeti, kui veetase on kõrge, suvel võib see ka täiesti kuiv olla (Aaloe, Miidel 1967). Joa juurde on ehitatud vaateplatvorm. Lisaks Valaste joale on Põhja-Eesti paekaldaga seotud mitmeid teisi jugasid, mis on iseloomulikud just Põhja-Eesti rannikule (Aaloe, Miidel 1967). Pühajõe panga läänenõlvale jääb Toila asula ning Pühajõe suudmealale liigirohke ja ilus Toila-Oru park, mis koos Eesti esimese presidendi K. Pätsi suveresidentsi varemetega on üks Ida-Virumaa olulisemaid turismimagneteid. Pühajõe suudmealale on iseloomulik ka klibune rand ja rusukaldemetsad (Suuroja 2004). Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii Põhja-Eesti klinti, kui sellega seotud loodusnähtusi (joad, rusukaldemetsad, jõeorud jms) tuleks väärtustada kui sellele piirkonnale iseloomulikku ning unikaalset looduspärandit. 2.3. Hinnang inimmõjule
Iirimaa. Pärast Norra ühendamist 872 aastal lahkusid paljud norralased kodumaalt ja asusid elama Islandile. Rootsi viikingid tegid retki Ida-Euroopa aladele. Slaavi ja soome hõimude kutsel saabusid nad Novgorodi piirkonda. Normannide retked 8., 9. ja 10 saj. 1000. a paiku viikingid ristiusustati ja nad jäid paikseteks. Nii tekkisid Viikingite riigid. Normandia 896 aastal asusid taani viikingid Seine'i suudmealale. 911 a. sai teoks Saint-Clair-sur- Epte'i kokkulepe Seine'i viikingite juhi Rollo ja frangi kuninga Charles Lihtsameelse vahel. Kokkuleppe järgi sai Rollo maa lääniks ja võttis selle eest üle riigi kaitsekohustused. Pärast ristiusu vastu võtmist aastal 912 saab temast frangi kuninga hertsog ja vasall ning tema läänist hertsogkond. Lõuna-Itaalia 1059 a. tunnistasid normannid Melfi sinodil paavsti oma lääniisandaks ning tegid lõpu
piletite küsimused 2014-15 õ.-a. 1. a. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud nii looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Asustuse kujunemist etendas tähtsat osa ka kaubandus ja trantspordivõimalused. Nii tekkisid paljud asulad kaubanduse ristumis- kohtatesse ja soodsa sadamakohaga suurte jõgede suudmealale. Kui hakati 19 sajandi lõpul raudteeid ehitama tekkisid asulad raudteede sõlmpunktidesse. Suurde transporditeede lähedus ja seega paremad liikumisvõimalused mõjuvad inimeste elukohavalikut ka nüüdisajal. Tööstusajastul tekkisd paljud asulad maavarade kaevandamis piirkondadesse ja mõned neist asulatest kujunesid kiiresti kasvavateks tööstuslinnadeks. LOODUSLIKUD ÜHISKONDLIKUD TEGURID: TEGURID:
2. Kaubandus. Tänapäevase kaubanduse tekkimine, peamised kaubavood (Põhja ja Lõuna vahel) ja veetavad kaubad. Naftaaaa.. tooraine.... vill, nisu. Pilet 20. 1. Maa välisjõudude tegevus ja kujundatavad pinnavormid. Üldiselt muudavad maapinda madalamaks nt vanad mäestikud on kulutatud just maa välisjõudude tegevuse tagajärjel. Maa välisjõud on: a) vooluvesi: jõed uuristavad oma sängi ja kuhjavad suudmealale delta. b) meri: kulutab (pankrannik), kannab edasi ja kuhjab (rannavallid). c) tuul: tegutseb lagedatel aladel, kulutades tekivad seenkaljud, kuhjates luited. d) liustikud: mäestikuliustikud on kulutanud u-kujulisi ruhiorge; mandriliustikud on kulutanud silekaljud Soomes; kuhjanud moreentasandikud, oosid, voored, mõhnad, otasmoreenid, sandurid Eesti alale jne e) kosmosetekkelised on meteoriidikraatrid, nt Kaali järv;
Autotroofsus on põhiliselt puutaolisel kasvuvormil. Kui korall veest välja võtta, siis kaotab ta värvi, sest värvipigmendi annab talle vetikas. Ojad ja jõed EKSAMIS Ojad ja jõed on ühesuunalised vooluvee süsteemid. Erinevused seisuveekogudest: 1) ühesuunaline vool 2) lineaarne kuju 3) kõikuv vooluhulk 4) ebapüsiv voolusäng ja põhjamorfoloogia – õõnestab põhjast materjali kaasa, setitab selle suudmealale, planktonkooslus on sarnane järvele, lisaks kividelt ränivetikad botaanoplankton 5) jõgi on eriti avatud ökosüsteem – säng kitsas ja lineaarne, maismaa ökosüsteemidega vahetumalt seotud kui järv/meri, maismaa taimestik mõjutab jõe topograafilist struktuuri a) kaldataimed – kõrkjad (pillirood, puud) takistavad päikesekiirguse hulka ja see alandab veetaimede primaarproduktsiooni b) vette sattuvad taimeosad, mis mõjutavad vee toidukoosseisu
paljusid minoilisi jumalaid ja jumalannasid, kuid see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile; hävis ~1100 eKr (suur rahvaränne) 3) Mesopotaamia 4) 5) Assüroloogia tegeleb kiilkirja kasutanud rahvaste uurimisega (19. saj. keskpaigas). 6) Eufrati ja Tigrise ääres olid üleujutused ebakorrapärased ning kui tuul oli Pärsia lahe poolt, siis tõi see tuul vee kõik jõgede suudmealale ja ujutas selle piirkonna üle. Ülevalpool oli põlluharimine võimalik ainult tänu niisutuskanalitele. 7) Kasutasid ehitusmaterjalina savi ning seetõttu on enamus ehitistest hävinud. Alles on jäänud ainult vundamendid, kui sedagi. 8) 9) Vanim rahvas on sumerid. Oletatakse, et nad on kas pärit põhja poolt või India-aladelt, aga kindlat päritolu ei teata. Leiutised: kiilkiri, ader, ratas -> vanker, potikeder. Hakkasid rajama esimesena niisutuskanaleid ja
annaabi.ee 
