Nirvaana- Vaibumine, kustumine. Kõrgem teadmine ning rahu seisund saavutatakse püsivuse abil. Karma Teo ja tagajärje seadus. Inimese teod, mõtted ja sõnad määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi ka tema järgmise ümbersünni. Sansaara Sansaara- ümbersünniahel Olemasolev maailm on kaduv Tipitaka- " kolm korvi"- pühakiri Click to edit Master text styles 1. Sutta- õpetaja kõned. Second level Third level 2. Vinaya- elureeglid, Fourth level Fifth level eetika. 3. Abhidharma- filosoofilised kujutised.
PÜHAD TEKSTID Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Sajandeid andsid budistlikud mungad ja nunnad Buddha õpetusi edasi suuliselt. 1. sajandil eKr pandi need õpetused Sri Lankal palmilehtedele paali keeles kirja. Budistlike pühade tekstide kogu nimetatakse Tipitakaks (paali keeles või Tripitakaks sanskriti keeles), mis eesti keeles tähendab "Kolmikkorv". Nimi tuleb sellest, et käsikirju hoiti kolmes punutud korvis. Tipitaka sai pühakirjaks 3. sajandil. Tipitaka kolm osa on Sutta, Vinaya ja Abhidharma. Sutta sisaldab Buddha jutlusi ja sellesse korvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, Vinaya käsitleb elureegleid ja eetikat, Abhidharma on filosoofiliste tekstide (suutrade) kogu. BUDDHA ÕPETUS Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid. Maailmas on kannatus
Õige mõtlemine (olla teadlik mõtetest ja tegudest mis mõjutavad maailma praegu ja tulevikus) Õige keskendumine (mõistuse rahulik tasand) Budistlikud pühakirjad kahes grupis: Buddha enda õpetused ning tarkade ja õpetlaste kirjutised, Buddha rääkis paali keelt, selles keeles varasemad kirjutised Varasemat Buddha õpetust nimetatakse paali kaanoniks, selles kolm osa e "kolm korvi" nimetus on "Tipitaka" (sutta Buddha jutlused, vinya elureeglid ning eetika, abhidhamma filosoofilised kirjutised) Mahajaana pühakirjad, Tiibeti kirjandus ja Hiina kirjandus Budismis tähtsal kohal kloostrid, olulisel kohal meditatsioon ja retsiteerimine Jaapanis vanim budistlik traditsioon zen budism, levinu ka Läänemaades ("sõnad on ainult asjade pealispind") Budistlikud sünniriitused, abielu (alles hiljutine), surma riitused ("Tiibeti surnute raamat") Vt Õp
ja hea." "Mõtlematu inimese janu "Jättes kõik naudingud kasvab kui umbrohi: ta seljataha ja pidamata jookseb elust elusse kui midagi omaks, puhastab ahv, kes otsib metsast tark end kõigest, mis puuvilju." häirib ta meelt." ,,Tipitaka" Paali kaanon ,,Kolm korvi" sh: · Sutta Buddha jutlused · Vinaya elureeglid · Abhidhamma arutlused ja tõlgendused Buddha õpetus kirjutati üles pärimuse järgi Rajagrhas pärast Buddha põletusmatust Ananda&Upali retsiteerimise järgi ajalooliste dokumentide järgi 1.saj Sri Lankal suurel munkade kogunemisel Theravda vanimate õpetus hinayana väike vanker
Õige mõtlemine (olla teadlik mõtetest ja tegudest mis mõjutavad maailma praegu ja tulevikus) Õige keskendumine (mõistuse rahulik tasand) Budistlikud pühakirjad kahes grupis: Buddha enda õpetused ning tarkade ja õpetlaste kirjutised, Buddha rääkis paali keelt, selles keeles varasemad kirjutised Varasemat Buddha õpetust nimetatakse paali kaanoniks, selles kolm osa e "kolm korvi" nimetus on "Tipitaka" (sutta Buddha jutlused, vinya elureeglid ning eetika, abhidhamma filosoofilised kirjutised) Mahajaana pühakirjad, Tiibeti kirjandus ja Hiina kirjandus Budismis tähtsal kohal kloostrid, olulisel kohal meditatsioon ja retsiteerimine Jaapanis vanim budistlik traditsioon zen budism, levinu ka Läänemaades ("sõnad on ainult asjade pealispind") Budistlikud sünniriitused, abielu (alles hiljutine), surma riitused ("Tiibeti surnute
Õige mõtlemine (olla teadlik mõtetest ja tegudest mis mõjutavad maailma praegu ja tulevikus) Õige keskendumine (mõistuse rahulik tasand) Budistlikud pühakirjad kahes grupis: Buddha enda õpetused ning tarkade ja õpetlaste kirjutised, Buddha rääkis paali keelt, selles keeles varasemad kirjutised Varasemat Buddha õpetust nimetatakse paali kaanoniks, selles kolm osa e "kolm korvi" nimetus on "Tipitaka" (sutta Buddha jutlused, vinya elureeglid ning eetika, abhidhamma filosoofilised kirjutised) Mahajaana pühakirjad, Tiibeti kirjandus ja Hiina kirjandus Budismis tähtsal kohal kloostrid, olulisel kohal meditatsioon ja retsiteerimine Jaapanis vanim budistlik traditsioon zen budism, levinu ka Läänemaades ("sõnad on ainult asjade pealispind") Budistlikud sünniriitused, abielu (alles hiljutine), surma riitused ("Tiibeti surnute
spirituaalsus soovitakse jõuda nirvaanasse tsölibaat Tezin Gyatso paali kaanon: (lõplik vabanemine sansaarast) praegu mandala 227/311 1) Sutta buddha 10 käitumisjuhist: hoidu reeglit Buddha jutlused õpetuse elusolenditele kahju tegemisest; 2) Vinaya - õpetaja selle võtmisest, mida pole antud; elureeglid ja
PÜHAD TEKSTID Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Sajandeid andsid budistlikud mungad ja nunnad Buddha õpetusi edasi suuliselt. 1. sajandil eKr pandi need õpetused Sri Lankal palmilehtedele paali keeles kirja. Budistlike pühade tekstide kogu nimetatakse Tipitakaks (paali keeles või Tripitakaks sanskriti keeles), mis eesti keeles tähendab "Kolmikkorv". Nimi tuleb sellest, et käsikirju hoiti kolmes punutud korvis. Tipitaka sai pühakirjaks 3. sajandil. Tipitaka kolm osa on Sutta, Vinaya ja Abhidharma. Sutta sisaldab Buddha jutlusi ja sellesse korvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, Vinaya käsitleb elureegleid ja eetikat, Abhidharma on filosoofiliste tekstide Tipitaka palmilehtedel (suutrade) kogu. Hiljem tekkinud mahajaana budismil on arvukalt pärastpoole pühaks kuulutatud raamatuid. Mahajaana budismi pühakirjad pandi sanskriti keeles kirja 1. saj pKr. Ka neis on jäädvustatud Buddha sõnu, ent
Alttoaga on A. Valmet koostanud ülevaateraamatu eestikeelse juhuluule kohta (1973). Emeriitprofessor Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest (1971, 1973, 1974, 1975, 1983), vana kirjakeele küsisõnadest (1976, 1978, 1997), pronoomenite morfoloogiast (kes 1977; mis 1987), adverbidest paraku; paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978, 1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 26. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: morfofonoloogia, morfosüntaks, süntaks, leksikograafia, leksika, tõlkeküsimused Uurimiskeskused: TÜ vana kirjakeele töörühm, EKI Uurijad: TÜ: Huno Rätsep, Jaak Peebo, Valve-Liivi Kingisepp, Heli Laanekask, Külli Prillop, Pille Penjam,
põhimõtted peaksid olema sõnastatud nii, et nad propageeriksid mitte niivõrd millestki hoidumist kui enda arendamist. Kohustus mitte kedagi kahjustada eeldab armastuse ja kaastunde arendamist. Kohustus mitte võtta seda, mida pole antud, eeldab teiste inimeste väärikuse ja väärtuse tunnustamist. Sama kehtib seksuaalsetest väärtegudest hoidumise kohta. Hoidumine vale rääkimisest tähendab aususe ja moraalse puhtuse hoidmist. Üks theravaada iidne tekst, ,,Karaniyametta Sutta", iseloomustab armastusega kaasnevat lahkust järgmiste sõnadega : "Nagu ema kaitseb oma ainsat last oma elu hinnaga, nii tuleb hoida oma süda avatuna kõikide jaoks." Üks võimalus on mediteerida, et olla avatud armastavale lahkusele (metta). Esimese sammuna tuleb kujutleda, et ollakse armastavast lahkust, mis sarnaneb valge, sooja valgusega, kogu maailmale. Algul meenutatakse mediteerijale kalleid inimesi. Seejärel haare avardub, haarates kaasa ka neid,
Valmet koostanud ülevaateraamatu eestikeelsest juhuluulest (1973). Professor Paul Alvre (TÜs 19681993) hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest (1971, 1973, 1974, 1975, 1983), vana kirjakeele küsisõnadest (1976, 1978, 1997), pronoomenite morfoloogiast (kes 1977; mis 1987), adverbidest paraku; paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978, 1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 22. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Taru Ülikoolis: Emeriitprofessor Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli.
(ei ole väga oluline) · Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest (1971, 1973, 1974, 1975, 1983), vana kirjakeele küsisõnadest (1976, 1978, 1997), pronoomenite morfoloogiast (kes 1977; mis 1987), adverbidest paraku; paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978, 1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 21. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Tänapäevane uurimisseis: · Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli.
o 311 reeglit nunnadele o Buddha õpetuse levitamine, edasi andmine munkade/nunnade ülesanne Suutrapitaka abidharmapitaka = ,,arutelukorv" · Budistliku pühakirja kuul kolmikkorv · ERIPÄRANE paali kaanon - Omane theravaada budismile - Kirjas õpetused, mida Buddha andis inimestele erinevatel aegadel - Jaguneb 3 ossa : ,,Sutta" sisaldab Buddha jutlusi ,,Vinaya" käsitleb elureegleid ja eetikat ,,Abhidhamma" filosoofiliste ja tõlgenduslike teoste tegu - Kohalikud kaanonid - Lisandunud materjalid - Nimetatakse veel paali kaanonit ,,Tipitakaks" ,,Kolmeks korviks" ehk ,,Kolmikkorviks" Nimetus tuleneb sellest, et palmilehtedel käsikirju hoiti kolmes punutud korvis KOGUKOND:
annaabi.ee 
