Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõreduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris atsetüleen ja hapnik segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapniku- (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. 5 1.3 Surugaasireduktorid Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Seadet, mis alandadab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutumisest balloonis või gaasitorustikus, nimetatakse reduktoriks. Antud seadmed erinevad üksteisest ballooni külge
Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Surugaasireduktorid Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja
Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Surugaasireduktorid Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus.
Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. 11 Pea meeles Injektori ebaõige töö põhjustab leegi tagasilööke. 12 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks Ei ole lubatud töötada mittekorras põletiga, sest see võib põhjustada plahvatusi ja tulekahjusid, samuti põletushaavu. Korras põleti annab normaalse ja püsiva keevitusleegi. Kui leek põleb ebaühtlaselt, s.t kustub
Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Pea meeles Injektori ebaõige töö põhjustab leegi tagasilööke. 11 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks Ei ole lubatud töötada mittekorras põletiga, sest see võib põhjustada plahvatusi ja tulekahjusid, samuti põletushaavu. Korras põleti annab normaalse ja püsiva keevitusleegi. Kui leek põleb ebaühtlaselt, s.t kustub või rebeneb suudmiku küljest lahti ning tekivad tagasilöögid, on vaja kontrollida ja
Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Kasutatavad moodused ja seadmed Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil,
Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (6), toru ja ventiili (7) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (5) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine (Pildil nr 6)Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades
Paremkeermega tutsi külge kinnitatakse survemutri abil hapnikureduktor. Survemutter surub kinni fiibertihendi. Ventiil avaneb, kui käsiratast pöörata vastupäeva ja sulgub kui pöörata vastassuunas. Töötamisel peavad kõik hapnikuventiili detailid olema hoolikalt rasvatustatud. Nende määrdumine õlide ja rasvadega on rangelt lubamatu. Atsetüleeniventiilide põhidetail on kere. Reduktor kinnitatakse ventiili külge klambri ja survemutriga. Vene standardi kohaselt avatakse ballooni kraan erivõtmega, kuid AGA järgi käsirattaga. Eboniittihend moodustab klapi ja on tihendatud nahkrõngastega ja survemutriga kokku surutud. Vene ballooni ventiili külgtahul on ringsoon, milles paikneb tutsi tihend. Tihend on nahast või pehmest materjalist ja sinna surutakse atsetüleenireduktori sissevoolututs. AGA balloonidel on ventiilis ava, milles on paremkeere, mille sisse läheb atsetüleenireduktori kinnitusmutter
väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (6), toru ja ven- tiili (7) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suud- mikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hap- nikuventiiliga (5) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnita- takse põleti käepidemele survemutriga. Pea meeles Injektori ebaõige töö põhjustab leegi tagasilööke. 3.4.1. Juhised keevituspõletite käsitsemiseks Ei ole lubatud töötada mittekorras põletiga, sest see võib põhjustada plahvatusi ja tulekahjusid, samuti põletushaavu. Korras põleti annab normaalse ja püsiva keevitusleegi. Kui leek põleb ebaühtlaselt, s.t kustub või rebeneb suudmiku küljest lahti ning tekivad tagasilöögid, on vaja kontrollida ja reguleerida põleti kõiki sõlmi.
1. Kolvisäär 2. Tihendikarp 3. Tihendi aluspuks (pronksist) 4. Rasvanöörtihendi rõngad 5. Veejaotusrõngas 6. Surveäärik Tihendikarp , mille sisemine läbimõõt on topendi võrra kolvisääre diameetrist suurem, on valatud koos silindriga. Silindripoolsesse tihendikarbi põhja on paigutatud pronksist aluspuks, mis takistab topendrõngastel väljuda karbist. Väljaspoolt on tihendikarp suletud surveääriku või väiksema diameetriga kolvisääre korral survemutriga. Surveääriku pingutamiseks on pingutustikkpoldid, mis ääriku kiiremaks lahtivõtmiseks võivad olla ka liigendpoldid. Topend valitakse lähtuvalt pumba parameetritest ja pumbatavast keskkonnast. Tihendi materjaliks kasutatakse: 1. Pehmeid rasvanöörrõngaid. 2. Pooljäiktihendeid 3. Mansettihendeid. 4. Babiitrõngastihendeid Pehmed rasvanöörtihendid on valmistatud kanepikiust või peenvillast, mis on immutatud õli ja grafiidiga.
Kolvisääretihendid: Vedeliku väljavoolu tõkestamiseks kolvisääre väljumisel silindrist kasutatakse kolvisääre tihendit. Tihendikarp, mille sisemine läbimõõt on topendi võrra kolvisääre diameetrist suurem, on valatud koos silindriga. Silindripoolsesse tihendikarbi põhja on paigutatud pronksist aluspuks, mis takistab topendrõngastel väljuda karbist. Väljaspoolt on tihendikarp suletud surveääriku või väiksema diameetriga kolvisääre korral survemutriga. Surveääriku pingutamiseks on pingutustikkpoldid, mis ääriku kiiremaks lahtivõtmiseks võivad olla ka liigendpoldid. Topend valitakse lähtuvalt pumba parameetritest ja pumbatavast keskkonnast. Tihendi materjaliks kasutatakse: 1. Pehmeid rasvanöörrõngaid. 2. Pooljäiktihendeid 3. Mansettihendeid. 4. Babiitrõngastihendeid Pehmed rasvanöörtihendid on valmistatud kanepikiust või peenvillast, mis on immutatud õli ja grafiidiga
(vt. loengu joonis) 1. Kolvisäär 2. Tihendikarp 3. Tihendi aluspuks (pronksist) 4. Rasvanöörtihendi rõngad 5. Veejaotusrõngas 6. Surveäärik Tihendikarp , mille sisemine läbimõõt on topendi võrra kolvisääre diameetrist suurem, on valatud koos silindriga. Silindripoolsesse tihendikarbi põhja on paigutatud pronksist aluspuks, mis takistab topendrõngastel väljuda karbist. Väljaspoolt on tihendikarp suletud surveääriku või väiksema diameetriga kolvisääre korral survemutriga. Surveääriku pingutamiseks on pingutustikkpoldid, mis ääriku kiiremaks lahtivõtmiseks võivad olla ka liigendpoldid. Topend valitakse lähtuvalt pumba parameetritest ja pumbatavast keskkonnast. Tihendi materjaliks kasutatakse: 1. Pehmeid rasvanöörrõngaid. 2. Pooljäiktihendeid 3. Mansettihendeid. 4. Babiitrõngastihendeid Pehmed rasvanöörtihendid on valmistatud kanepikiust või peenvillast, mis on immutatud õli ja grafiidiga.
..1,2 bar). Kõrvaloleval joonisel on injektorpõleti skeem. Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetülenikanalis hõrenduse , mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli, toru ja ventiili segukambrisse . Selles hapnik ja atsetüleen segunevad. Gaasi voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga ja atsetüleeniventiiliga, vahetatavad otsakud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Põleti otsa kuumenemisel väheneb injektori kambris hõrendus ja suureneb leegi oksüdeeriv toime. Selle vältimiseks peab suurendama atsetüleeni ventiili avamisega juurdevoolu. Suudmiku ummistumisel suureneb kambris rõhk ja segu küllastub hapnikuga, mis suurendab jällegi leegi oksüdeerivat toimet. Injektorpõleti puuduseks on põlevsegu koostise ebastabiilsus, eeliseks aga võime töötada põlevgaasi keskmisel ja madalal rõhul.
annaabi.ee 
