sillad(rattad) 4. Millistele nõuetele peavad vastama sidurid? Sidur peab lahutama kiiresti ja täielikult, käigukasti hoorattalt saadavast mehhaanilisest energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei tohi libisema hakata. 5. Kuidas jaotatakse ehituse järgi mehaanilised sidurid ? Siduri ehitus 1. Siduri korv 2.Suruketas (surveketas) 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7. Hammasvöö 8. Siduriketas 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Lahutuskäpp 12. Survelaager 6. Mis tüüpi on sidurite ajamid? Mehhaanilised,hüdro,pneumaatilised,elektromagnetilised,pneumovõimendiga ja mahthüdraulilised. 7. Milline on mehaanilise siduri survemuhvi (survelaagri) ülesanne (Kirjeldada liikumist ja tööd , paiknemise skeem)? Survelaagri ülesanne on lahutada siduriketas hoorattast.
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja
Sidurikahvel lükkab omakorda lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem dihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega toimub siduri ühendamine. Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment
ühtlustatud ja madalam, väiksem ülekuumenemise oht, täpsem sidurilülitus, suurem vastupidavus kõrgetele pöördemomentidele, väga mugav kasutada, kergem hooratas, pikaealine. Joonis 1. Toyota Racing Development Twin Disk (Twin Plate) sidur Joonis 3. Fidanza Twin-Disc Performance Clutch Line Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja
süsivesinikud) sisaldus on normeeritud ja seda kontrollitakse tehnoülevaatuse käigus. Diiselmootoritel kontrollitakse tahmasisaldust heitgaasides. AUTO JÕUÜLEKANNE AUTO JÕUÜLEKANNE SIDUR Siduri ülesandeks on jõuülekande ühendamine või lahutamine mootorist. Kui siduripedaalile ei vajutata, siis mootori hooratas, siduriketas ja surveketas pöörlevad ühtse tervikuna, sest taldrikvedru jõul on nad surutud ühtsesste pakki. Siduripedaalile vajutamisel antakse vedeliku rõhk siduripumbast töösilind-rile ja selle rõhu toimel vajutab lahutushark siduri lahutusmuhvile. See omakorda, vajutades taldrikvedru sisemistele otstele, tõmbab surveketta eemale sidurikettast. Tänu sellele jääb siduriketas vabalt pöörlema ja ei ole enam seotud hoorattaga. Siduri töötamisel võivad tekkida järgmised rikked: · Sidur libiseb
plaatide (plaatvedrud) (2) külge, mis aitab sidurit sujuvalt ühendada. · Võnkesummuti osadeks on vedrud (8), mis asuvad veetava ketta rummu (6) väljalõigetes, ketas, plaat ja kaks hõõrdseibi (5). · Viimased on pigistatud ketta (3) ja rummu (6) ning ketta ja plaadi (9) vahele. · Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. · Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv · Sidurikorv: · 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas · 7) Taldrikvedru (lamell) 8)Tangentsiaal vedrud 10) Siduri kest Siduri ketas Hooratas · On tegelikult mootori väntmehhanismi detail, aga tema välimist pinda kasutatakse siduri osana. · Üldjuhul valmistatakse need perliithallmalmist, sest sellel metallil on hea soojusjuhtivus. · Hooratas on masina element, mille ülesandeks
tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele. Joonis 19:Mehhaanilise lülitusega sidur 1. Hoorattas 2. Siduriketas 3. Hõõrdekatted 4. Hammasvöö 5. Surveketas 6. Sidurikorv 7. Tõmbepolt 8. Reguleermutter 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Sidurivõll 11. Siduriketta rumm 12. Soojustõkke seib 13
Sidurikahvel lükkab omakorda lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem tihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment
Sidur võimaldab mootorit lühiajaliselt jõuülekandest lahutada ja neid sujuvalt ühendada, seega saab auto liikumiskiirust manööverdamisel ka siduri abil reguleerida. Lahutatud siduri korral veetavat (siduri-) ketast enam kaasa ei veeta, jäävad käigukasti vedav ja vahevõll ning veetaval võllil paiknevad hammasrattad peatselt seisma. Hooratta külge poltidega kinnitatud sidurikorv ja sellega ühendatud surveketas ning lahutuskäpad pöörlevad koos väntvõlliga ka siis, kui siduripedaal on alla vajutatud. Et suurveoautode sidurid peavad kandma üle suuri pöördemomente, on nende spiraalvedrudega sidurites suruvedrusid palju (kuni 36), see omakorda teeb siduri lahutamise pelgalt mehaanilisel teel raskeks. Juhi töö hõlbustamiseks kasutatakse õhkvõimendiga siduri vedelikajamit, kus töövedelikuks on pidurivedelik. 128
Võlli pöördumisel (käiguvahetamisel) liigutab nukkhoob lahu- tushooba 6; viimast saab liigutada ka sidurilingi abil käi- tatava vahehoovaga 7. Kahekettalist kuivsidurlt käsutatakse mootorratastel «Uraal», «Dnepr» ja K-750. Need sidurid on ühesuguse ehi- tusega, ainult «Dnepr» MT-9 siduri lahutusmehhanisrn on blokeeritud käiguvahetusmehhanisrniga (joon. 70). Siduri vedava osa aluseks on hooratas 2. Sellesse pressi- tud kuuele sõrmele on asetatud kaks vedavat terasketast: surveketas 3 ja vaheketas 6, mis saavad sõrmedel nihkuda. Tugiketas 5 on kruvidega liikumatult kinnitatud sõrmede otstele. Lahtikeerdümise vältimiseks on kruvipead kär- nitud. Vedavate rataste vahel on kaks veetavat ketast 4. Viima- Lahntnsmehhanismi peamised osad on lahutusvarras sed on valmistatud õhukesest terasplekist ja nende mõle- koos oma tõukuriga 12, survelaager ja lahutushoob, mis