Harilik tontsuru Surulaste sugukonda kuulub umbes 1 200 liiki. Eestist on teada 17 liiki. Tegemist on valdavalt suurte liblikatega, kõige väikseate surude siruulatus on umbes 2 cm. Surulaste hulka kuulub ka Eesti suurim liblikas - harva sisse lendav tontsuru (Acherontia atropos). Tontsuru on Eestis haruldane rändliblikas, tema kehal on surnupealuu joonis. Tema siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Omapärane on tontsuru imilont, see on vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti mesipuudesse ja imevad kärgedest mett, selleks aga pole teab kui pikka imilonti tarvis. Mesilaste eest kaitseb looma nii tema paks kitiinkest kui ka häälitsemise võime (väidetavalt meenutab see hääl mesilasema laulu)
hulgas oli palju koolipoisse. Suurimaks probleemiks oli pataljoni moodustamisel puudus relvade järele. Kõigile ei jätkunud isegi püsse, kergeid kuulipildujaid oli 2. Inimesed kandsid varustuse ise kokku ja otsiti välja isegi need relvad, mis olid peidetud revolutsioonipäevil. Ka riietus oli väga kirev, igaüks tuli sellega, mis tal parasjagu seljas või jalas oli. Selleks, et ühtlustada meeskonda, mõtles Kuperjanov välja eraldusmärgi. See oli välgeääreline must surnupealuu ja säärekontidega vapp. Seda märki pidi kandma vasakul varrukal. Surnupealuu ja säärekontidega märk oli ühtluse ja lahutamatuse sümboliks neile, kes selle kord varrukale olid asetanud. See välismärk kohustas kõiki võitlusele ja ohverdama isamaa kaitseks end. Tema loodud väeosa ristiti Partisanide pataljoniks. Kuna kuperjanovlased ilmusid ja ründasid niisama äkki kui ka kadusid said nad venelaste seas endile hüüdnime "Kuperjanovi kuradid"
tänaval. Umbes poolteist kuud hiljem transporditi pataljon Tartust Otepää rajooni ning sealt Venemaale. Pärast pataljoni laialisaatmist majutati Võrus paiknevatesse Taara kasarmutesse Nõukogude sõjaväeosa. Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon taasasutati 9. märtsil 1992. a asukohaga Võrus. Pataljoni ülemaks määrati kindralleitnant Johannes Kert, kes oli samas kohas toimunud allohvitseride kursuse ülemaks. 1992. a jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega - väeosa ajalooline sümboolika. Alates 2009. a 1. jaanuarist kannab pataljon nime "Kuperjanovi jalaväepataljon". Väosa sümboolika 06. jaanuaril 1919. a. kehtestas Julius Kuperjanov partisanide tunnuseks tema enese poolt Vene surmapataljonide eeskujul kujundatud käiseembleemi ja mütsimärgi. Selleks oli hõbedane kolp ristatud kontide kohal. Käisemärgina paiknes see mustal hõbetikandiga kilbil. Kuperjanovi jalaväepataljoni ülesanded rahuajal:
Obeliski otsas seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur Kuperjanovi partisan. Obeliski ülaosas on pronksreljeef Vabadusristi kujutisega ja selle all tekst: "EESTLASTE VANA, KULDNE / OMA MAA, / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA! / TRUU EESTI KÄSI VALVAB, / KAITSEB SIND, / VAENLASTE VASTU SEISAB / RIND, / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA!". Obeliski tagumise külje ülaossa on kinnitatud pronksreljeef surnupealuu partisanide märk. Selle all puuduvad pooled nimed, kuna taastamisel ei leitud vastavaid materjale. Seal on nüüd tekst ,,KURSI KIHELKONNA LANGENUD 44 / KANGELAST VABADUSSÕJAS / 1918-1920" ja järgneb 22 nime. 4 Põhikaart Kursi küla Jõgevamaal X = 6497868, Y = 636609 X = 6496166, Y = 634907 M 1:10000 5 Kultuurimälestised Mälestise liik ehitusmälestis Mälestise nimi Kursi kirik
auastmes), kes oli samas kohas toimunud allohvitseride kursuse ülemaks. Alates 2009.a. 1. jaanuarist kannab pataljon nime "Kuperjanovi jalaväepataljon". Alates 16.11.2007 juhib kaitseväe juhataja otsusel pataljoni major Toomas Möls. Enne väljaõppekeskuse ülema ametikohale määramist täitis Möls üksik-jalaväepataljoni staabiülema kohuseid. 1992. a. 23. detsembril anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega, mis on väeosa ajalooline sümboolika. Selle kehtestas Julius Kuperjanov partisanide tunnuseks tema enese poolt Vene surmapataljonide eeskujul. Esimesed käiseembleemid õmbles välja leitnant Kuperjanovi naine Alice Kuperjanov. Varrukamärk saab ühtluse ning lahutamatuse sümboliks neile, kes kord selle varrukale asetanud, välimärk kohustab kõiki võitlusele ning ohverdama isamaa kasuks kõik isiklikud hüved ja elu
rajooni ning sealt Venemaale. Pärast pataljoni laialisaatmist majutati Võrus paiknevatesse Taara kasarmutesse Nõukogude sõjaväeosa. Taasasutamine: Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon taasasutati 9. märtsil 1992. a. asukohaga Võrus, Meegomäel. Pataljoni ülemaks määrati kindralleitnant Johannes Kert (sel ajal kapteni auastmes), kes oli samas kohas toimunud allohvitseride kursuse ülemaks. 1992. a. jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega - väeosa ajalooline sümboolika. Kohale jõudes võttis meid vastu staabiveebel Margus Isotamm. Suundusime kohe söökla poole. Sööklahoone oli uus ja korralik. Stendi pealt võis lugeda silti kus seisis, et pikka kasvu sõduritele ( alates 1.90m) on hommikul võimalus saada kõike topelt. Söögi valik oli rikkalik ja pakuti väga korraliku ja maitsvat sööki. Said endale supi, prae, magustoidu, salati, mahla, leiva ja saia. Salatit ja mahla sai
Tihti võis jääda mulje, et tegu pole mitte sõjameeste, vaid laagrisse asunud mustlastega. Paljud olid tulnud erariietuses. Juhtus sedagi, et sõtta tuldi pulmariietuses: jalas viigipüksid, kaelas krae ja kaelaside. Nii mõnigi tuli isamaad kaitsma pasteldes, lootes, et ehk Eesti kroonu annab saapad jalga. Et seda kirevat meeskonda vähegi ühtlustada, mõtles Kuperjanov välja partisanide eraldusmärgi. See kujutas endast valgeäärelist musta vappi surnupealuu ja säärekontidega. Seda märki kanti vasakul varrukal. Mütsi ette kinnitati pealuumärk, õlakud olid mustad. Surnupealuu ja säärekontidega märk oli ühtluse ja lahutamatuse sümboliks neile, kes selle kord varrukale olid asetanud. See välismärk kohustas kõiki võitlusele ja ohverdama isamaa kaitseks kõik isiklikud hüved ja elu.9 Kuperjanovlaste mütsimärk10 Kuna Kuperjanov tundis erilist huvi just partisanisõja vastu, siis ristis ta loodud väeosa
Varustus ja toidumoon kantakse kokku meeste endi ja ümbruskonna elanike poolt. Otsitakse välja peidetud vene ja jaapani püssid, milledest enamus on roostes ja osa neist täiesti kõlbmatud. Meeste rõivastus on veidralt kirju, jättes mulje, nagu oleks tegemist mustlaslaagriga. Et väeosa riietuselt vähegi ühtlustada, võtab Kuperjanov kasutusele pataljoni eraldusmärgi, mis kujutab endast valgeäärelist musta vappi hõbedase surnupealuu ja ristatud säärekontidega. Seda märki kantakse vasakul varrukal. Mütsi ette kinnitatakse tollase viieharulise kokardi asemel pealuumärk. Jalaväe siniste õlakute asemel kantakse musti õlakuid. Üksuse varrukamärgist saab ühtluse ja lahutamatuse sümbol, mis kohustab võitlema ja andma isamaa eest oma elu. Endise maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tunneb Kuperjanov
Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal ❧ „Suur valss“ ja Miliza Korjus https://www.youtube.com/watch?v=26lm82M7L2Q ❧ Marlene Dietrich „Lily Marleen“ https://www.youtube.com/watch?v=qPUMAFhfRHk ❧ „Siegfried Line“ https://www.youtube.com/watch?v=4JJEN5lwbBw ❧ „Katjuuša“ https://www.youtube.com/watch?v=Qyxul-0NLoQ ❧ „Püha sõda“ https://www.youtube.com/watch?v=uUHwbppl00s ❧ Untsakad „Surnupealuu sõdurid“ https://www.youtube.com/watch?v=luwkeWGI8RM TEISE MAAILMASÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED ❧ Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ Ardennide lahing ❧ Berliini vallutamine ❧ Saksamaa alistumine. Potsdami konverents ❧ Jaapani purustamine ❧ Pariisi rahukonverents ❧ Nürnbergi protsess ❧ Teise maailmasõja tagajärjed Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ August 1941 sõlmisid USA ja Suurbritannia
Otsitakse välja peidetud vene ja jaapani püssid, milledest enamus on roostes ja osa neist täiesti kõlbmatud. Meeste rõivastus on veidralt kirju, jättes mulje, nagu oleks tegemist mustlaslaagriga. 12 Et väeosa riietuselt vähegi ühtlustada, võtab Kuperjanov kasutusele pataljoni eraldusmärgi, mis kujutab endast valgeäärelist musta vappi hõbedase surnupealuu ja ristatud säärekontidega. Seda märki kantakse vasakul varrukal. Mütsi ette kinnitatakse tollase viieharulise kokardi asemel pealuumärk. Jalaväe siniste õlakute asemel kantakse musti õlakuid. Üksuse varrukamärgist saab ühtluse ja lahutamatuse sümbol, mis kohustab võitlema ja andma isamaa eest oma elu. Endise maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tunneb Kuperjanov erilist huvi partisanisõja
värisema! Kui uhkesti künnab ta tantsisklevaid voogusid oma pika madala musta kiirlaevaga «Tormivaim», mille vööris lehvib tema kohutav lipp! Ja oma kuulsuse tipul ilmub ta äkki kodulinna, astub uhkelt kirikusse, üleni pruuniks põlenud ning tormidest vintsutatud, mustas sametvammuses ja -pükstes, üle põlve ulatuvais saabastes, punase särbiga, vöö vahel läikivad püstolid, puusal veretöödest roostetanud nuga, lajal pehmel kübaral õõtsuvad suled, must lipp surnupealuu ja ristamisi asetatud sääreluudega lahti rullitud, ja kuuleb enese ümber tõusvat vaimustatud sosinat: «See on mereröövel Tont Sawyer, Lõuna-Ameerika põhjaranniku ja Karaiibi mere must tasuja!» Jah, asi oli otsustatud; tema karjäär oli kindlaks määratud. Ta põgeneb kodust ja asub sellele teele. Ta läheb juba järgmisel hommikul. Seepärast tuleb nüüd alustada ettevalmistusi. Ta korjab oma varanduse kokku. Tom läks lähedal lebava pehkinud puu
annaabi.ee 
