20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja ,,juudiküsimuse lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagreisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskonnad võtsid hukatavailt ära kõik väärisesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäänutele tätoveeriti käsivarrele number, mis edaspidi asendas nime. Vange
lõpplahendus" (saksa keeles Endlösung der judenfrege). Berliinis töötasid natsijuhid välja lahenduse, mille kohaselt koondati kõik Euroopa juudid Ida-Euroopas asuvatesse hävituslaagritesse. See tähendas 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. 1942. aastal alustati küüditamist koondus- ja surmalaagritesse. Nendest kohtadest said orjatöö ja hukkamispaigad. Suurem osa neist rajati Poola. Sinna tehti kuus suurt surmalaagrit. Juutide saabudes surmalaagrisse eraldati kõige pealt nooremad ja tugevamad, nõrgemad saadeti gaasikambrisse. Hukatavatelt võeti ära kõik väärisesemed, peale hukkamist eemaldati juuksed ja kuldhambad. Surnukehad hävitati krematooriumis või tuleriidal. Tugevamatele ellujäänutele tatoveeriti number, mida kasutati nime asemel. Neid kasutati orjatööl ja meditsiinilistel katsetel. Kelle tervis halvenes või jäi nõrgaks tapeti.
elanikkonna julgeolek midagi. Ainsaks eesmärgiks oli sõda võita. Holokaust Holokaustiks (täh. kreeka keeles täielikult põlenud,ohverdatud) nimetatakse juutide totaalset hävitamist ja genotsiidi II maailmasõjas. Poola vallutamise järel aeti sealsed juudid kodudest välja ning suleti erireziimiga linnaosadesse getodesse. Neist suurim rajati Varssavisse. Poola territooriumile rajati 6 surmalaagrit. Neist ühes kurikuulsaimas Auschwitsis mõrvati 1942.ast alates umbes 1,25-2 miljonit inimest. Erinevatel hinnangutel ja andmetel tapeti Saksa koonduslaagrites sõja jooksul kuni 11 miljonit inimest, kellest 5-6 miljonit olid juudid. Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt Hitleri (võimule 1933) välispoliitiliseks suunaks oli: · Saksamaa endise võimsuse taastamine · Suur-Saksamaa loomine, kuhu oleks ühendatud kõik sakslased
htm 9 1.6 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja ,,juudiküsimuse lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagriteisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskond võttis hukatavailt ära kõik väärtesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära kõik juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäetutele tätoveeriti käevarrele numbri, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel
julgeolek midagi. Ainsaks eesmärgiks oli sõda võita. Holokaustiks (täh. kreeka keeles täielikult põlenud,ohverdatud) nimetatakse juutide totaalset hävitamist ja genotsiidi II maailmasõjas. Poola vallutamise järel aeti sealsed juudid kodudest välja ning suleti erireziimiga linnaosadesse – getodesse. Neist suurim rajati Varssavisse Poola territooriumile rajati 6 surmalaagrit. Neist ühes kurikuulsaimas Auschwitsis mõrvati 1942.ast alates umbes 1,25-2 miljonit inimest. Erinevatel hinnangutel ja andmetel tapeti Saksa koonduslaagrites
Poola vallutamise järel 1939 aeti sealsed juudid nende kodudest välja ning suleti erireziimidega linnaosadesse- getodesse. Suurim geto rajati Varssavis, kuhu aeti kokku 0,5 miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941 alul andis Hitler käsu hakata koonduslaagris juute hukkama. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopasse rajatavaisse hävituslaagriteisse. Ka getodest tuli juudid sinna saata. Poola territooriumile rajati 6 surmalaagrit- Auschwitz, Treblika, Majdenek, Sobibor jt. Mujale sakslaste poolt vallutatud aladele rajati sadu väiksemaid koonduslaagreid. Selliseid laagreid oli ka Eestis. Saksa koonduslaagrites tapeti kuni 11 000 000 inimest, nendest 5-6 000 000 olid juudid- see on üle 2/3 sõja Euroopas elanud juutidest. Peale juutide hävitati veel homosid, mustlasi jne. Eesti 1950 14. aprill 2009. a. 15:28 1. 2 peamist leeri Eesti NSV padrikus ? 2. Füüsiline terror Eestis 3. Metsavendade tegevus
Poola vallutamise järel 1939 aeti sealsed juudid nende kodudest välja ning suleti erireziimiga linnaosadesse- getodesse. Suurim geto rajati Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. 1941.a. algul andis Hitler käsu hakata juute koonduslaagris hukkama. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopasse rajatavaisse hävituslaagreisse. Ka getodest tuli juudid sinna saata. Poola territooriumil rajati 6 surmalaagrit. Auschwitz, Trebeinka jt. Sõja jooksul surmati umbes 11 miljonit inimest, neist 6 miljonit olid juudid (ehk siis üle 2/3 sõja eel elanud juutidest). Seda hakati nimetama Holokaustiks. Peale jute püüdsid natsid hävitada ka mustlasi, vaimuhaigeid ja homoseksuaale. Saksamaa lüüasaamised idarindel jätkusid 1944.a. Järk-järgult tuli maha jätta kogu NL territoorium ja Baltimaad. Stalin oli liitlastelt pidevalt nõudnud teise rinde avamist. Lõpuks maabusid
karmide tingimuste kehtestamist, muutus võimalikuks viimase sammu astumine ehk massimõrva käivitamine. See oli natside juutidevastase poliitika viimane ja kõige drastilisem samm. Esialgu sooritati mõrvu juutide mahalaskmisena väljaspool linnu ja külasid. Kuid pärast natsionaalsotsialistide kõrgema juhtkonna otsust, mille järgi tuli tappa kõik juudid, alustati kindla eesmärgiga spetsiaalsete laagrite, nn surmalaagrite ehitamist. Kokku rajati kuus surmalaagrit, mille hulgas Auschwitz-Birkenau oli suurim ja kurikuulsaim. Holokausti käigu esitamine niisuguste sisuliste etappide kaupa muudab lihtsamaks selle analüüsimine. Tegelikkuses leidis massimõrv mitmel puhul aset samaaegselt identifitseerimisega, ka oli holokausti läbiviimise kiirus ning vahel ka sisu piirkonniti erinev. Kui Saksamaal võttis kogu protsess aega kaheksa aastat (1933–1941), siis okupeeritud aladel kulges see tunduvalt kiiremini, kuna need kaasati protsessidesse,
annaabi.ee 
