Surm ja matused Lähedaste surm on raske sündmus, mis leinajas võib tekitada ajutist peataolekut ja abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda. Leinajal endal tuleb muretseda surmatunnistus ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral hoolt juba matusebüroo. Surm registreeritakse perekonnaseisuasutuses surnud isiku viimase elukoha või surmakoha järgi. Surma fakti tuvastamise ja isiku surnuks tunnistamise kohtuotsuse alusel koostab surmaakti perekonnaseisuasutus kohtu asukoha järgi. Surmaakti koostamiseks tuleb esitada arstlik surmatõend või kohtuotsus surnuks kuulutamise kohta ja surnu isikut tõendavad dokumendid (pass, ID kaart). Surmaakti alusel väljastatakse surmatunnistus ja riikliku toetuse saamise tõend. Riiklikku matusetoetust makstakse matuse korraldajale Eesti territooriumil korraldatava matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks. Matusetoetust makstakse: 1. Eestis registreeritud surma korral; 2
2) Eesti Vabariigi alalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elava välismaalase surma korral väljaspool Eestit. Matusetoetuse suurus on 191.74 eurot. Matusetoetust ei maksta (RMS § 2 lg 2): 1) isiku surnuks tunnistamise korral; 2) kui matuse korraldamise kulud on hüvitatud mõne teise seaduse alusel (nt avaliku teenistuse seadus § 56 lg 1). Matusetoetust maksab ühekordse maksena matusekorraldaja elukoha või asukoha järgne pensioniamet või surmaakti koostanud perekonnaseisuasutuse asukoha järgne pensioniamet vastavalt matusekorraldaja soovile kas tema pangakontole või sularahas. Matusetoetuse taotlemiseks esitab matusekorraldaja pensioniametile: 1) taotluse; 2) isikut tõendava dokumendi; 3) perekonnaseisuasutuse tõendi matusetoetuse taotlemiseks või isiku surma tõendava dokumendi; 4) matuse korraldamise kulusid tõendavad dokumendid, kui matusekorraldajaks on valla- või linnavalitsus;
eluaastani. Millistel tingimustel koostatakse sünniakt, surmaart, abieluakt, abielulahutusakt? Sünniakt: · Koostatakse perekonnaseisuasutuses vanema elukoha järgi · Koostatakse vanema avalduse alusel. Surmaakt: · Koostatakse perekonnaseisuasutuses surnud isiku viimase elukoha või surmakoha järgi. · Surma fakti tuvastamise ja isiku surnuks tunnistamise kohtuotsuse alusel koostab surmaakti perekonnaseisuasutus kohtu asukoha järgi. · Surmaakti koostamiseks esitab perekonnaseisuasutusele avalduse surnu abikaasa, sugulane, hõimlane või teine isik, kes elas koos surnud isikuga, nende puudumisel raviasutuse juht, politseiametnik või muu ametnik. Abieluakt: · Abieluakti koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti. · Abielu sõlmimiseks esitavad abiellujad isiklikult kirjaliku avalduse
lapsendamistoetus 22) Sünniakt-perekonnaseisuasutuses sünni kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi Surmaakt -perekonnaseisuasutuses surma kohta koostatud dokument, millega tõendatakse surma Abieluakt - Abielu sõlmivad abiellujad isiklikult, üheaegselt kohal olles. Abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud Abielulahutusakt- abieluakti lahtrisse «perekonnaseis» märgitakse eelmise abielu lõppemist tõendava dokumendi andmed: surmaakti või abielulahutusakti koostanud perekonnaseisuasutuse nimi ning akti number ja kuupäev või abielu lahutanud või abielu kehtetuks tunnistanud kohtu nimi ja otsuse jõustumise kuupäev 23) Selleks et teada oma õigusi ja kohustusi nii riigi ees kui ka teine teise ees
Surma registreerimiseks esitatakse: arstlik surmatõend või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta surnu isikut tõendav dokument Surma registreerimisel koostatakse surmaakt ja väljastatakse surmatunnistus. Välisriigis registreeritud surma kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid perekonnaseisuasutusele. Surmaakti alusel väljastatakse surmatunnistus. 1. juulist 2009.a. eraisikutele enam matusetoetust ei maksta. Matuse on kurb sündmus, mille peale ei taha keegi mõelda, aga matuse korraldamine nõuab palju otsuseid, millest lihtsalt niisama mööda minna ei saa. Matusetseremoonia on osa lahkunuga hüvastijätust ja seega soovivad kõik, et see oleks hästi korraldatud. Esimene otsus, mida teha tuleb, on see, et kas korraldada kirstumatus või tuhastamine.
surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse, et nad on surnud ühel ajal. §21. Surnuks tunnistatud isiku elusolek (1) Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. §22. Surma tuvastamine Kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all, võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtuotsuses märgitud ajal. §23. Surmaaja muutmine Kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta. Isiku surma ajaks loetakse reeglina tema eeldatav surma aeg. Kui seda pole võimalik kindlaks
15 §21. Surnuks tunnistatud isiku elusolek (1) Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. §22. Surma tuvastamine Kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all, võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtuotsuses märgitud ajal. §23. Surmaaja muutmine Kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta. Isiku surma ajaks loetakse reeglina tema eeldatav surma aeg. Kui seda pole võimalik kindlaks
sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg. Kui kadunuks jäi koos mitu isikut, loetakse nad surnuks ühel ajal. Kui selgub tegelik surma kuupäev, saab muuta kohtotsuse alusel. Oluline pärimise puhul. Kui isiku surmas ei ole kahtlust, ei pea ootama 6te kuud (lennuõnnetus), surnukeha ei tuvastata aga surm on kindel. Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. Kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole kahtlust, et isik on surnud, siis võib kohus tuvastada isiku surma ja surma aja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtumääruses märgitud ajal. Surmaaja arvutamine eeldatava surmaaja puudumise korral 1) kui viimaste andmete päev on teada (eeldatavat surmaaega ei ole) surmaaeg 31. dets 2007 viimased andmed 6.juuni 2006
- 2 aastat kadunuks jäämisest seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega. Tagajärjed: isik loetakse surnuks, pärand avaneb, abielu lõpeb. Surmaajaks on isiku eeldatav hukkumise aeg või aasta lõpp, mil saadi isiku kohta viimased andmed (mitte kohtulahendi jõustumine). Alternatiiv surnuks tunnistamisele on surma tuvastamine (TsÜS § 22). Selle eelduseks on asjaolu, et isiku surmas võib kindel olla (kuid laip on hävinenud ning surmaakti ei saa koostada) JURIIDILINE ISIK · Juriidilise isiku mõiste areng Isikute ühendused Vanas Roomas - universitas. (Rooma riik, municipium e. linnkogukond, tsunftid ja gildid). Tunnused: õigusvõime olemasolu, organisatsioonilise struktuuri kaudu tagatud sõltumatus oma liikmetest, vastutuse piirang. Keskajal olid kasutusel terminid: persona ficta, persona representanta. Termini "juriidiline isik" eelkäijaks oli termin "moraalne isik" (S.Pufendorf). Termini
Surnuks tunnistamisest tulenevad õiguslikud tagajärjed on samad, mis tegeliku surmaaja korral. (2) Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. Surnuks tunnistamise tühistamise avaldus esitatakse samasse kohtusse, mis tunnitas isiku surnuks. Surnuks tunnitamise avalduse võib esitada taasilmumisel isik ise või siseminister. § 22. Surma tuvastamine Kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all, võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtuotsuses märgitud ajal. Kommenteeritav paragrahv võimaldab surma tuvastada, ilma et peaks olema ära surnuks tunnistamiseks vajaliku aja möödumise pärast isiku kadumajäämist. Paragrahvi sisuks ei ole isiku surnuks tunnistamine, vaid surma tuvastamine.
pärijat, poeg ja tütar. Pärast seda sureb tema poeg. Pärast poja surma pärib poja naine. Nüüd selgub, et tüüp sureb siis, kui tegelikest pärijatest on alles vaid tütar, siis on tütrel huvi pöörduda kohtusse ja muuta surma aega. Vt. TsÜS §22 Surma tuvastamine; see paragrahv on eksitava asukohaga. See surma tuvastamine, sel juhul tuleb vahet teha: siin pole tegemist surnuks tunnistamisega ja pole vaja kinni pidada neist tähtaegadest. TsÜS §22. Surma tuvastamine Kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all, võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtuotsuses märgitud ajal. Antud juhul laipa pole leitud; isiku surmas pole aga kahtlust (lähedane 6 kuu reeglile); on välistatud võimalus, et tüüp on elus. Nt. kõik tunnistajad näevad, et inimene läheb majja, maja põleb, laipu ei leita, kuid on ilmne, et inimene on surnud. Estonia näide kas omaksed peavad ootama 6 kuud
pärijat, poeg ja tütar. Pärast seda sureb tema poeg. Pärast poja surma pärib poja naine. Nüüd selgub, et tüüp sureb siis, kui tegelikest pärijatest on alles vaid tütar, siis on tütrel huvi pöörduda kohtusse ja muuta surma aega. Vt. TsÜS §22 – Surma tuvastamine; see paragrahv on eksitava asukohaga. See surma tuvastamine, sel juhul tuleb vahet teha: siin pole tegemist surnuks tunnistamisega ja pole vaja kinni pidada neist tähtaegadest. TsÜS §22. Surma tuvastamine Kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all, võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtuotsuses märgitud ajal. Antud juhul laipa pole leitud; isiku surmas pole aga kahtlust (lähedane 6 kuu reeglile); on välistatud võimalus, et tüüp on elus. Nt. kõik tunnistajad näevad, et inimene läheb majja, maja põleb, laipu ei leita, kuid on ilmne, et inimene on surnud. Estonia näide – kas omaksed peavad ootama 6 kuud
annaabi.ee 
