idarannik, Iisrael ja Foiniikia · Linna tsivilisatsioon linn oli poliitiline, majanduslik ja religioone keskus · Maal elas rohkem inimesi kui linnas · Ebapüsivad riigid · Sumerite linnriigid:Akad, Vana-Babüloonia, Asüüria, Uus-Babüloonia · Piiramatu kuningavõim jumala asemik · Jumalad inimeste sarnased · Surmajärgsele elule pöörati vähe tähelepan, kardeti surma, trööstitu paik, tähtis oli elada maist elu ja ideaalis surematusele Gilgames · Teadus praktilise suunitlusega matemaatika ja astroloogia (kuukalender)
et nad teavad juba kõike, st peavad ennast jumalasarnaseks ega huvitu enam teadmiste omandamisest. Filosoof oleks siis aga see, et kes surelikuna tunnistab oma küündimatust ja püüdleb pidevalt surematu tarkuse poole. Selle võiks ta aga saavutada alles vabanedes oma surelikkuse seisusest, st surres. Filosoof tegeleb surematu tarkuse, headuse ja ilu püüdlemisega ning teeb seda loomingus (poiesis). Loomingu liikidest on surematusele kõige lähedasem tarkust püüdlev looming, st kaunid kõned ja filosoofilised mõtted. Kunstilooming, kogu käsitöö jms on kaduv nagu kogu looming, mis vajab meediumiks mingitlaadi kehalisust või ka ihulisust (laste sünnitamine kui looming). Dialoogis "Phaidros" täiendab Platon "Pidusöögis" antud filosoofi kirjeldust ja veenab, et filosoof on oma armuiha suunanud kehade ilu asemel hingelisele ilule (vt platooniline armastus)
hullumajas kohtus. Sündmused Moskvas justkui kordaksid seda, mis toimus Juudamaal. Jesua oli tõekuulutaja Jerslaimis ning Meister püüdis seda teha Venemaal kirjanikuna. Mõlemat maailma aga ühendab kõrgematel võimupositsioonidel olevate inimeste takistused tõekuulutajatele Margarita ja meistri armastus oli igavene ja kõikehõlmav. Nad kohtusid tänaval, kui Margarital olid käes kollased lilled, mis on piiblitraditsioonide järgi sümboliks surematusele. Margarita nõustus saatanat aitama. Ta on nõus olema tema ballil esimene daam. Ta võtab vastu külalisi, kelle elu jooksul tehtud halvad teod teevad talle veidi liiga (põlv, mida nad suudlevad muutub väga valulikuks). Ballil palub Margarita andestust oma lapse tapnud naisele. Ta paneb nii oma saatuse proovile, kuna Woland andis talle ühe soovi täitmiseks. Naine pääseb piinadest ning ka Margarita sai ikkagi tagasi oma armastatud mehe, kes oli vahepeal hullumajja sattunud
"Huainanzi", mis on kirjutatud 4. ja 2. sajandi vahel eKr. Need tekstid kirjeldavad tee (dao) järgmist, mis on kooskõlas kosmosega, inimeste suhet kosmosega ja meditatsioonipraktikaid. Religioosne Taoism Hanai dünastia ajal (206 eKr-220 pKr) muutsid varastes tekstides esitatud filosoofilised taoistlikud ideed religiooniks. Laozid nähtikui jumalat ja neid, kes tema õpetusi hästi tundsid, peeti meistriteks, kes võisid juhtida teisi surematusele. Järgnenud sajandite jooksul taoism muutus, hõlmas uusi sekte, rituaale, arendas meditsiinilisi ja maagilisi praktikaid, mis pidid elu pikendama, ning tutvustas meditatsiooni. Tangi dünastia ajaks (618-907) oli taoism muutunud õukonnas populaarseks, riik toetas templeid ja "Daodejingi" õpetati riigiteenistujatele. Riigi toetus religioonile jätkus ka Songi ja Yuani dünastia ajal (960-1368). Quanzheni koolkond (13.sajandil) nägi kõigi kolme Hiina peamise religiooni taoismi,
Vagula järveni – Püha jõgi, Saaremaal on Püha küla ja varem oli seal Püha kihelkond jne. Säilinud on paljud ohvrikivid, ohvriallikad, hiiekohad jm. Hiis oli pühaks peetud metsatukk, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Hiied koosnesid lehtpuudest ja olid tavaliselt kogu külal ühised. Hiiekultust püüti hävitada paljude endiste hiite kohale ristiusu kirikute ehitamisega. Hiies kasvanud hingepuud (neid ehiti paelte, riiete, loomaluudega jm.) otsekui juhtisid mõtted hingede surematusele. Seepärast keelati pühapaiku rüvetada ja rikkuda (oksi murda, tallata jms.). Surnutele toodi siia sööke, jooke, rõivaid, ehteid, raha jne. Ohverdamine toimus peamiselt hiites. O. Looritsa järgi oli ohverdaja puhtais valgeis rõivais, puhtas pühas paigas, puhta siira südamega. Lapseliku usalduse, andumuse ja ühtekuuluvustahtega esitas ta oma lihtsad palved, mis polnud mingid elutuks kivistunud
Tõelise tunnetuse paratamatus ja üldine laad põhineb igasugusest kogemusest sõltumatuil meelelise kaemuse vormidel (ruum ja aeg), aru aprioorseil vormidel (kategooriad) ja meelelisuse ning aru seose aprioorseil vormidel (transtsendentaalse apertsepsiooni ühtsus). Teadmised kujunevad Kanti järgi välismaailmast saadud andmeist aprioorsete vormide vahendusel. Käsitledes üleminekut meeleliselt ja arult mõistusele kui kõrgemale tunnetusvõimele, tuli Kant järeldusele, et hinge surematusele, maailma tekkimise ja jumala olemasolu idee on vasturääkivad ning tunnetatamatud, s.t selles suhtes on tunnetuse võimalused piiratud. Kanti õpetus mõistuse vasturääkivusest (antinoomia) pani saksa filosoofias aluse dialektikale. Kanti filosoofia teine osa on eetika, praktilise mõistuse sfäär, mille allikad, erinevalt teoreetilistest („puhtast“) mõistusest, on vabadus, jumal ja hinge surematus. Inimene kuulub ühelt poolt
ning Gilgamesi viljatutest katsetest saada surematuks. Jumalanna Istar tahtis Gilgamesiga abielluda ja tolle keeldumine solvas jumalannat sedavõrd, et ta otsustas kangelase sõbra Enkidu raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surmast vapustatuna asus Gilgames surematuse rohu otsingutele. Kuid kui ta imerohu vaevarikkaste otsingute järel sügavalt ookeani põhjast kätte oli saanud, varastas selle Madu. Gilgamesi lootused surematusele osutusid tühiseks ja kangelasel tuli tõdeda, et vägevusest hoolimata oli ta ainult inimene ja seega paratamatult surmale määratud. Haridus Koolid rajati peamiselt templite juurde ja seisid preestrite hoole all. Õpilased pärinesid enamasti, kuid mitte alati, jõukamatest perekondadest. Kirjatarkusele lisaks õppisid nad ka matemaatikat ja Mesopotaamia kirjanduse tähtteoseid. Haridus võimaldas vahel ka suhteliselt
Küsimus meretemaatikast oli esitatud ka autori poolt korraldatud ankeediküsitlusel (Joonis 6, lk 54). Saadud tulemused näitasid, et eelkõige tõlgendatakse meretemaatika olemasolu hauakivil nii, et surnu oli kuidagi seotud merega, eriti käib see venelaste kohta. Valiti ka teisi variante, kaasaarvatud autori poolt ümber tehtud kristlik variant, et inimese hing on laev, mis igavesti purjetab ,,elu-nimelises meres", mis viitab hinge surematusele. Varianti, et laev on sümboolne kiriku kuju, ei valinud üksi vastanu. 6.3.8. Erandid Viimasel kümnendil on Eesti kalmistutel üha suurema populaarsuse saavutanud südamekujulised hauakivid (Lisa III: pilt 20). Intervjuust (Lisa IV) selgus, et südamekujulisi hauakive imporditakse Itaaliast ning nad ei kuulu vanade Eesti kalmistute hauakivide traditsiooni, kuid nõudmine tingib pakkumise ja nende äkiline levik ei ole juhus.
täita seda südamest ning ta uskus inimese võimetesse Jumala käskude täitmisel. Esimeste sajandite müsteeriumireligioonid aga mõjutasid ka kristlust. Juutide Messiast sai ülestõusnud Jumal, kristlus positiivsest hoiakust inimese suhtes sai õpetus, mis toonitas inimese abitust ja patusust ning nõudis asketismi. Usklikel ei olnud enam vaja täita käske, vaid müstilisel viisil samastuda/ühineda Kristusega ning uskuda Kristust (samamoodi nagu Kybele armsama Attise või Osirise lootis surematusele oma jumalaga samastudes, uskus samamoodi ka Paulus, kes oli "kristluse sisulise muutumise" peamine tegija). Lisaks tekkis 4. sajandil usuline institutsioon kirik mitte enam pühendunud usklike, vaid kuhu kuulus peagi kogu rahvas. Kristlusesse tekkisid lihtrahva poolt maagilisteks peetavad sakramendid, kirikuhooned, religiooni rõhuasetus kandus jumala- ja põrgukartuse suunas. 4. sajandil olid kristluses ka suured konfliktid valeõpetustega. Arius näiteks väitis, et Kristus ei saa
Esimeste sajandite kristluse sisuline muutus: 1) Juutide Messiast sai ülestõusnud Jumal, kristlus positiivsest hoiakust inimese suhtes sai õpetus, mis toonitas inimese abitust ja (päris)patusust (kõik hea tuleneb mitte inimesest, vaid Jumala armust) ning nõudis asketismi. Usklikel ei olnud enam vaja täita käske, vaid müstilisel viisil samastuda/ühineda Kristusega ning uskuda Kristust (samamoodi nagu Kybele armsama Attise või Osirise lootis surematusele oma jumalaga samastudes, uskus samamoodi ka Paulus, kes oli "kristluse sisulise muutumise" peamine tegija). Lisaks tekkis 4. sajandil usuline institutsioon kirik mitte enam pühendunud usklike, vaid kuhu kuulus peagi kogu rahvas. Kristlusesse tekkisid lihtrahva poolt maagilisteks peetavad sakramendid, kirikuhooned, religiooni rõhuasetus kandus jumala- ja põrgukartuse suunas. Neljanda sajandi jooksul sai kristlusest religioon, mis omistas kristlike eesmärkide nimel riigile
annaabi.ee 
