aasta detsembris asutamise kokkuleppega, milles ülalmainitud riigid nimetasid ennast 1922. aasta Liidulepingu allkirjastajateks-asutajateks ning ,,konstateerisid" NSV Liidu kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksisteerimast lakkamist. Veidi hiljem ühinesid Alma-Ata deklaratsioonis nende kolme riigiga teised endise NSVL-i riigid. Seoses Sõltumatute Riikide Ühenduse õigussubjektsusega peab märkima, et vastavalt mainitud Alma-Ata deklaratsioonile ei ole SRÜ oma olemuselt ei riik, ega supranatsionaalne moodustis. Samuti tunnustatakse deklaratsioonis riikide õigusjärglust, nimelt tagavad SRÜ riigid kõikide rahvusvaheliste kohustuste, mis tulenevad endise NSV Liidu lepingutest ja kokkulepetest, täitmise. Liikmelisus SRÜ-s on sätestatud Põhikirja 7. ja 8. artiklis. Vastavalt artiklile 7 saab SRÜ liikmesriigiks olla iga riik, mis ,, jagab teiste liikmesriikidega Ühenduse eesmärke ja põhimõtteid
Peamine erinevus Lissaboni eelse ajaga on see, et nüüd on konstitutsionaliseeritud kriminaalõigus. Õiguskord meenutab Lissaboni leppe järel konstitutsioonilist õiguskorda. Kui enne oli kriminaalõiguses õigusloome kokkuleppeline riikide vahel, siis nüüd meenutab ta rohkem riigikorda. Olulised tunnused: sammaste süsteem on kadunud ja enamik riikidevahelisi koostööelemente, otsustusprotsess toimib tavamenetluse teel ja see on supranatsionaalne (toimub institutsioonide tasemel), Euroopa Parlamendil on rohkem kontrolli ja otsustusprotsess on rohkem demokraatlik, komisjoni kui järelevalve suurenenud roll (ei ole ainult formaalne kontroll, vaid nüüd võib komisjon siseriiklikul tasandil kontrollida tegelikku praktilist kooskõla EL õigusega), direktiividel on teatud juhtudel otsene mõju (ei saa olla karistusõigusliku normi aluseks, kuid menetlusõiguste puhul, kui see on väga täpselt
(näit võib ta paika panna palgad, et tagada võrdsust). Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, kuid riik võtab sellest osa maksudena ära. 108. Esita rahvusvaheliste suhete erinevad valdkonnad. Riikidevaheline poliitika (eelkõige) Diplomaatia Rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO), ettevõtted (MNC), institutsioonid (rahvus- vahelinekriminaalkohus) jt toimijad Rahvusvaheline era- ja avalik õigus (kon-ventsioonid jt), riigiülene (supranatsionaalne) ja riikeläbiv (transnatsionaalne) õigus Rahvusvaheliste suhete ajalugu Suhtemudelite (süsteemide) konstrueerimine. 109. Tutvusta riikidevahelise poliitika põhimõisteid Välispoliitika teooriad analüüsivad konkreetse riigi tegevust teiste riikide suhtes Rahvusvahelised suhted käsitlevad eelkõige riikidevahelist poliitikat Geopoliitika lähtub seisukohast, mille kohaselt riigi geograafilised eeldused mõjutavad oluliselt riigi poliitikat
Asjasse puutuv seadus! Konkreetne normikontroll on kõige relevantsem eesti seaduses. 4. Individuaalkaebus: Normikaebus ja kohtulahendikaebus. Normikaebus on esitatud normi vastu. Kui parlament võtab vastu seaduse ja isik leiab, et see rikub ta õiguseid, siis saab minna ja kaevata seda. Teine, kui isik leiab, et viimase astme lahend on põhiõigusi rikkunud. 5. Muud: Meil on nt mitte ehtsad valimiskaebused. Erakonna keelustamismenetlus. Tasandi järgi: Riiklik järelevalve. Supranatsionaalne järelvalve- seob riigi kodaniku otse. Rahvusvaheline järelvalve- on nõrk, eeldab, et riik tunnustav rahvusvahelist institutsiooni. Argumendid PSJV Kelseni argument: pädevus, menetlus, vorminõuded; Seadust peab järgima ka sisuliselt. Võrdsust, vabadust ja omandit peab järgima. Kohtul on teiseliigiline legitimatsioon. Parlamendil on demokraatlik legitimatsioon. Kohtu legitimatsioon on kohtuotsuse põhjenduses, selleks peab olema kohtuotsusel põhjendus
põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Eristatakse normikaebusi ja otsusekaebusi. Meie õiguskorras on vaieldav kas on olemas normikaebus. Otsusekaebust meie õiguskorras ei ole. PS § 15 e. muud erakondade keelustamise menetlus, valimiskaebused, 2. tasandi järgi a. riiklik b. supranatsionaalne Euroopa kohus c. rahvusvaheline Euroopa inimõiguste kohus V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja? Ka enamus võib eksida Vastu: - on ebademokraatlik - justiitsriigi argument: kohtunike valitsus 50 - toob endaga kaasa selle, et kohus hakkab langetama otsuseid eelarve küsimustes Poolt:
põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Eristatakse normikaebusi ja otsusekaebusi. Meie õiguskorras on vaieldav kas on olemas normikaebus. Otsusekaebust meie õiguskorras ei ole. PS § 15 e. muud erakondade keelustamise menetlus, valimiskaebused, 2. tasandi järgi a. riiklik b. supranatsionaalne Euroopa kohus c. rahvusvaheline Euroopa inimõiguste kohus V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja? Ka enamus võib eksida Vastu: - on ebademokraatlik - justiitsriigi argument: kohtunike valitsus 52 - toob endaga kaasa selle, et kohus hakkab langetama otsuseid eelarve küsimustes Poolt:
põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Eristatakse normikaebusi ja otsusekaebusi. Meie õiguskorras on vaieldav kas on olemas normikaebus. Otsusekaebust meie õiguskorras ei ole. PS § 15 e. muud erakondade keelustamise menetlus, valimiskaebused, 2. tasandi järgi a. riiklik b. supranatsionaalne Euroopa kohus c. rahvusvaheline Euroopa inimõiguste kohus V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja? Ka enamus võib eksida Vastu: - on ebademokraatlik - justiitsriigi argument: kohtunike valitsus - toob endaga kaasa selle, et kohus hakkab langetama otsuseid eelarve küsimustes Poolt: - seadus peab olema ka sisuliselt kooskõlas põhiseaduslike põhimõtetega
haridus jne. 39. Millised on riigivõimu teostavad asutused võimutasandite lõikes: supranatsionaalsel, riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil? Supernatsionaalsel ehk riigiülesel tasandil seisavad näiteks EL-i toimimiseks loodud asutused nagu Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus. EI, need on riigiülesed: lk 42 “EL toimimiseks loodud administratiivsed asutused on Eesti suhtes riigiülesed.” Supranatsionaalne on: ÜRO koos enda allasutustega. Riiklikul tasandil peetakse silmas kogu riigis võimu omavaid institutsioone nagu valitsus koos ministeeriumitega, Riigikogu (Eestis) või kohtuorganid. Regionaalsel tasandil Eestis eraldi riigiasutusi ei ole. Suuremates riikides võivad nendeks siiski olla nt osariikide (USA), liidumaade (Saksamaa), kantonite (Šveits) või kubermangude (Venemaa) administratiivsed asutused.
Meie õiguskorras on vaieldav kas on olemas normikaebus. Otsusekaebust meie õiguskorras ei ole. PS § 15 e. muud – erakondade keelustamise menetlus, valimiskaebused, 2. tasandi järgi a. riiklik b. supranatsionaalne – Euroopa kohus c. rahvusvaheline – Euroopa inimõiguste kohus V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja? Ka enamus võib eksida Vastu: ● on ebademokraatlik ● justiitsriigi argument: kohtunike valitsus
annaabi.ee 
