Leotised ja keedised on taimsetest kuivatatud droogidest valmistatud termilise töötlusega vesiväljatõmmised. Leotised valmistatakse taimede õrnematest osadest (õied, lehed, ürt). Keedised valmistatakse taimede kõvematest osadest (koored, juured, juurikad). Säilivad 3-4 päeva, kui säilitatakse jahedas ja pimedas. Soojas kohas lüheneb ka säilivusaeg. Leotiseid ja keediseid kasutatakse nii seespidiselt kui ka välispidiselt. Seespidisel manustamisel manustatakse supilusikaga. 18. Millest valmistatakse tinktuurid? Kuidas säilivad? Tinktuuride manustamine? Tinktuurid (tinktuur Tinctura) on droogidest valmistatud alkohoolsed või vesi alkohoolsed tõmmised. Neid säilitatakse pimedas, jahedas(võivad säilida 3-4 aastat). Manustatakse peamiselt seespidiselt kas tilkadena või mikstuuride koostises. 19. Mis on mikstuur? Kuidas manustatakse? Mikstuur (Mixtura) on seespidine või välispidine kombineeritud vedel ravimvorm, mis võib sisaldada
küpsenud, kui koor on liiga pehme või viljast eraldub lääget hõngu. Kindlasti ei tohi osta vilju, mis on saanud vigastusi või nähtavalt krimpsu tõmbunud. Kuidas süüa ja säilitada? Kui papaia on koju toodud, aga seda ei taheta kohe süüa, võib vilja panna kilekotti ja hoida külmkapis. Küpsenud viljad võivad säilida isegi nädala, kuid soovitatav oleks süüa nad ära ühe- kahe päeva jooksul. Enne söömist tuleb papaia puhtaks pesta, pikkupidi pooleks lõigata ja eemaldada supilusikaga seemned. Viimased on küll söödavad, kuid enamasti inimesed neid ei taha. Pärast seemnete eemaldamist saab viljaliha lusikaga sööma hakata. Võib ka eemaldada koore ja lõigata viljast koonusekujulised viilud. Papaiast saab teha ka püreed, panna seda salati sisse vm. Papaia ei sisalda kolesterooli ega muid kahjulikke aineid. Keskmine portsjon katab täiskasvanu päevase C-vitamiini vajaduse 150%. Peale selle sisaldab papaia suurel hulgal A-, B- ja G-vitamiini
USA 240ML 15ML 10ML 5ML AUSTRAALIA 250ML 20ML 10ML 5ML SUURBRITANNIA 250ML 15ML 10ML 5ML EESTI 200ML 15ML 10ML 5ML 1DL = 100ML = 0.1LIITRIT KUI MÕÕTEKLAASI EI OLE, SAAB DETSILIITREID ARVESTADA KA NIIVIISI: · KLAASIGA : TAVALINE TEEKLAAS ON 2 DL , SEEGA 1DL = ½ KLAASI , 0.5DL = ¼ KLAASI JA 2 DL = 1 KLAAS · SUPILUSIKAGA : 1 SUPILUSIKATÄIS ON 15ML , SEEGA 3.5 SL (KUHJAGA ) VÕI 4 SL (TRIIKIS) ON UMBES-TÄPSELT 0.5DL JA 7SL = 1DL · TEELUSIKAGA : 1 TEELUSIKATÄIS ON 5ML , SEEGA 10TL (TRIIKIS ) = 0.5DL JA 20TL = 1DL NB! KUI INGLISE KEELSES RETSEPTIS KASUTATAKSE MÕÕTÜHIKUT PINT, SIIS PIDAGE MEELES , ET USA S = 4.7DL ( EHK 5 DL ) JA UKS = 5.7 DL (EHK 6DL ). AHJU TEMPERATUUR CELSIUS FAHRENHEIT GAASIAHJU NÄIT KIRJELDUS 100 C 225 F 1/4 LEIGE
4. Püreestan blenderiga peeneks ning lasen vajadusel läbi peene sõela, lisan maitseained ja koore ning kuumutan veel kord keemiseni. 6 5. Lisan igasse taldrikusse paar supilusikatäit vahustatud piima ja soovitatavalt supi keskele ning ning paar lehte tüümiani. Serveerimine 1. Serveerin soojal supitaldrikul. 2. Asetan alustaldrikule salvräti. 3. Tõstan supi supikaussi. 4. Supi keskele asetan supilusikaga piimavahu. 5. Lõpetuseks asten paar tüümiani lehekest. 7 Mee ja anisiga küpsetatud kanafilee, küüslaugu ürdikartuli, mee-porgandi ja besamell kastmega Maitseained on kantud ettevõtte kuludesse ja toidu hinna katab toitudele lisatud juurdehindlus. Hinnad on arvestatus kooli laohinndade eeskujul ja need on käibemaksuta. 8 Valmistamine 1
Leotiste ja keediste säilitamine ja manustamine? Leotised ja keedised on taimsetest kuivatatud droogidest valmistatud termilisi töötlusega vesiväljatõmmised. Leotised valmistatakse taimede õrnematest osadest (õied, lehed, ürt). Keedised valmistatakse taimede kõvematest osadest (koored, juured, juurikad). Säilivad 3-4 päeva. Leotiseid ja keediseid kasutatakse nii seespidiselt kui ka välispidiselt. Võivad olla mikstuuride koostises. Seespidiselt manustatakse supilusikaga 19. Mis on mikstuur? Kuidas manustatakse? Mikstuur on kombineeritud vedel ravimvorm, mida manustatakse seespidiselt või välispidiselt. 20. Mis on tinktuuri ja mille poolest see erineb tavalisest vesilahusest? Tinktuurid on droogidest valmistatud alkohoolsed või vesi - alkohoolsed tõmmised. Erineb vesilahustest alkoholi sisalduse poolest. Tinktuurid säilivad aastaid. Manustame seespidiselt ja välispidiselt. 21. Mille poolest erineb pasta salvist?
Restos süüakse käest ainult juhul, kui on koib vms ja see on hõbepaberis. Sel juhul peab olema veekauss ka laua peal. Lisandid Liha võib serveerida nii, et kõik lisandid on ühe vaagna peal. Kalal on kala eraldi ja muud kah. Keedukartulid ja aedvilja ei lõigata noaga, vaid tükeldatakse paladeks vasakus käes oleva kahvliga. Noaga võib lõigata preae kartulit. Kaste valatakse liha peale. Pasta Kas eelroog või pearoog. Juurde pakutakse ka hautatud liharoogasid. Süüakse kahli ja supilusikaga. Peale pannakse ohtralt parmesani juustu. Lasanjet süüakse noa ja kahvliga. Riis Euroopas nuga ja kahvlel. Aasias pulgad. Salatid Paukuakse enne või pärast praadi. Toorest salatit süüakse pearoa kõrvale. Eelroana müeldud salatit süüakse ainult kahvliga. Juust Vaagen on puidust. Peab olema piisavalt suur. Juustu sreveeritakse tavaliselt kolme erinevat sorti. Kaks võiksid olal maitselt kergemad. Juustu pakutakse ainult üks kord. Enne või peale magustoitu
Peale selle sisaldab papaia suurel hulgal A-, B- ja G-vitamiini ning rauda ja kaltsiumi. Nigeeria ülikooli teadlased on avastanud, et papaiadel on antibiootiline mõju. Viljad sisaldavad ka papaiini, mis aitab inimese organismil taastuda spordivigastustest ja teistest sarnastest traumadest. Teadlased väidavad, et papaiad pakuvad osalist kaitset ka vähi eest. Kasutamine: Sööma hakates lõigatakse papaia pikkupidi pooleks ja eemaldatakse supilusikaga seemned. Seemned on küll söödavad, aga enamasti inimesed neid süüa ei taha. Papaiat saab süüa koore seest lusikaga, kuid võib ka eemaldada koore ja lõigata viljast viilud. Kulinaarias kasutatakse papaia ensüüme ka lihapehmendajana. Papaiast saab teha püreed, kasutada puuviljasalatites jne. Papaiast tehakse veel ka komme, moosi, mahla ning teda kasutatakse isegi energiajookides. 7
Söömistavades on meil mitmeid ühiseid arusaamu. Põhjamaalane asetab noad-kahvlid taldrikule, kui ta parajasti ei söö. Jaapanlane ei jäta samuti toidupulki riisi sisse seisma. Me väldime kartulite kastmega ülevalamist, samamoodi ei vala jaapanlane sojakastet riisile. Kuid erinevalt meist söövad jaapanlased magedat riisi. Meie oleme harjunud sööma metallist söögiriistadega, jaapanlane aga puupulkadega. Erinev viis suppi süüa tekitab suus erineva tunde. Supilusikaga saab laual asetsevast taldrikust lihtsalt väikese ja mitte eriti kuuma suutäie peenekslõigatud koostisosadega suppi. Jaapanlaste jaoks, kes söövad suppi pulkadega väikestest kausikestest, on loomulik hoida kaussi lõua juures. Tahked koostisosad õngitsetakse leeme seest välja ja pistetakse suhu pulkadega. Siis võetakse veidi luristades et mitte suud kõrvetada lonks leent peale. Jaapani toit maitseb meiegi mõistes harmooniliselt: me tunneme tasakaalu magusa ja
annaabi.ee 
