TURISM LOOB TÖÖKOHTI JA SISSETULEKUID KOLMEL TASANDIL: Esimene tasand: Hõlmab otseselt külastajaid teenindavat sektorit, kes oma põhitulu turismist. Teine tasand: Moodustavad esimesest tasandist teenindavad ettevõtted ja need ettevõtted, mille tulud on osaliselt seotud turismiga. Kolmas tasand: Moodustavad majandussektorid, mille tulu on kaudselt seotud turismiga. TURISMIGA KAASNEVAD KULUD: 1. Investeeringud infrastruktuuri arendamisse. 2. Superstruktuuri arendamine. 3. Inflatsiooni kasv. 4. Majandussektorite vaheline võistlus finantside pärast. 5. Hooajalisus töötajate toetamine madalhooajal. EKSPORT SISSETULEV TURIST KOHALIKE SUHTUMINE TURISTIDESSE: EUFOORIA Ülevoolav rõõm APAATIA Ükskõikne ÄRRITUS ,,Jälle turistid!" ANTAGONISM Vastandlik Turismi negatiivse mõju vähendamiseks tuleb vähendada turismiteenuse/toote hooajalisust, planeerimisel arvestada piirkonna
Koordineerimisega seotud riskid Koordineerimisest tõusva kasu kõrval tuleb arvestada ka kaasnevate riskidega, milleks on: lisabürokraatia ja keerukate kommunikatsioonivõrkude loomine liigne koordineerimine infomüra koordineerivate üksuste püsimajäämine ilma, et nende järele pärast algselt seatud sihtide saavutamist vajadust oleks tagajärjena tüdimus meeskonnatööst ja ühisest otsustamisest juhtimatu superstruktuuri tekkimine organisatsiooni sees Koosolekud Koosolekud on üheks oluliseks efektiivse kommunikatsiooni tagamise vahendiks projektiga seotud isikute ja gruppide vahel. Ühtlasi täidab koosolek ka projekti koordineerivat rolli. Seda eeldusel, et koosolek on eesmärgistatud, hästi ettevalmistatud ning efektiivselt läbiviidud. Planeerimine Esimene samm edukate koosolekute pidamise suunas on kaaluda läbi järgnevad küsimused: Mis on koosoleku eesmärk? Mida tahetakse saavutada?
massimeedia on eeskätt majandusüksus, millel on nii otsene majanduslik roll lisandväärtuse tootjatena (meedia)kaupade tootmise ja vahendamise abil kui ka kaudne roll läbi reklaami, millega kasvatatakse lisandväärtust teistes tootmissektorites (Garnham 2005). kultuuritootmine on allutatud üldisele kapitalistliku kaubatootmise loogikale. 2 Põhikriitika neomarksistide suhtes: superstruktuuri autonoomia idee jätab tähelepanuta kultuurisektori allaneelamise suurte tööstusettevõtete poolt ning selle allutamise äriloogikale. > tähtsal kohal majandusprotsessid. Golding ja Murdoch (1995) peavad poliitökonoomia keskmeks nelja ajalooprotsessi: 1. meedia kasv; 2. korporatiivse haarde kasv; 3. kaubastumine; 4. riigi sekkumise muutumine. Autorid leiavad, et kõik meediumid on läbinud sarnased majandustsüklid: esmalt hakkavad
avalike huvide kaitsmist; reformid vajaduspõhine abi riigi poolt KARL MARX (1818-1883) klassistruktuur kui sotsiaalsete suhete "võti" Baas vs superstruktuur baas määrab ära iga ühiskonna iseloomu (tööline ehk proletariat, tootmisvahendid, omanik ehk omastab selle mida töölised, orjad, feodaalühiskond toodavad) superstruktuur ehk institutsioonid nagu riik, pere, haridus, kunst jne (valitseb ideoloogia) Superstruktuuri iseloomustab baas Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal talupoeg, kapitalist tööline, jne) See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Marxism, kui konfliktiteooria,ühiskond areneb läbi võitluse Kapitalistlik tootmine Kapitali kogunemine lõputus ringluses (Raha kaup edasimüümine/investeerimine uuesti rohkem raha)
inimkonna ajaloost universaalseid korrapärasid. Kultuur kui vaimselt kõrgelt väärtustatud fenomen vastandati valgustusfil. poolt tsivilisatsiooni mõistele, mida seostati eeskätt kõige materiaalsega, samuti sotsiaalse progressiga. Mõnedel puhkudel kirjeldatakse inimese vaimset arengut kui kultuurilist mõnikord kui tsivilisatsiooni arengut. Kultuuri on sageli vaadeldud kui üht etappi tsivilisatsiooni arengus, n-ö subkultuuri superstruktuuri sees, teisalt on käibiv ka arusaam, mis käsitleb kultuuri kui üldisemat mõistet samas kui tsivilisatsioone peetakse lokaalseteks (nt mingi riigi, linna või piirkonna tsivilisatsioon). Sageli eristatakse kultuuri-tsivilisatsiooni arengu kategooriates tsivilisatsioon kui teatud tehnikad (nii vaimsed kui kehalised) on rohkem kontsentreeritud ja geograafiliselt lokaliseeritav, tsivilisatsiooni arengut käsitletakse pideva ja kumulatiivse protsessina samas kui kultuur kujuneb ja
Superstruktuure käsitletakse sotsioloogias kui sotsiaalse interaktsiooni kõrgemat, komplitseeritumat tasandit, kus põimuvad nii individuaalne kui ka grupitasand kogu lõpmatus seosterikkuses. Superstruktuur hõlmab seejuures nii nö sotsiaalselt lõdvemalt (vabamalt, vähemreglementeeritult) korraldatud keskkonna ehk tsiviilühiskonna kui ka ühiskonna eriti selgepiiriliselt ja süsteemselt organiseeritud kõrgeimat kaasaegset tasandit - riiki kui organisatsiooni. Superstruktuuri tasandil toimub kõige aktiivsem nii üksikisikute kui ka kogu ühiskonna arengu mõjutamine soovitud suunas, kusjuures riik on spetsiifiline organisatsioon eriti just selleks mõjutamistegevuseks. Superstruktuur jaguneb seega kaheks tasandiks - tsiviilühiskonnaks ja riigi süsteemiks ehk riigi mehhanismiks. Tsiviilühiskond ühiskonna superstruktuuri tasandina on üksikisiku (indiviidi) interaktsiooni tasand ühiskonna sotsiaalses ja poliitilises süsteemis
(infrastruktuur, transporditehnoloogia, operaatorid, teenidus-ja vahendusettevõtted, piiriületused jt). Eesti viimase kümnendi küllalt edukas transiitvedude teostamine on johtunud peamiselt Eesti transpordi-ja transiidiettevõtete heast konkurentsivõimest ja Vene Föderatsiooni oma sadamate vaegsuutlikkusest käsitleda masskauba eksporti. Neid asjaolusid toetas Eesti soodne geopoliitilise asend ja meie transpordiinfrastruktuuri ja superstruktuuri konkurentidest kiirem areng, mis oli orienteeritud põhiliselt tooraine (ka teravili, väetised jm) ning energiakandjate (vedelkütused, masuut, kivisüsi) transiidile läbi Eesti. Vene Föderatsiooni jõuline tegutsemine transpordi-ja transiidipoliitiliste eesmärkide saavutamisel on oluliselt mõjutanud transiitveoste mahtu läbi Eesti sadamate. Transiitvedude vana paradigma enam ei tööta, tuleviku stsenaariumite väljatöötamisel pole mõtet kopeerida Soomet ja Lätit, on vaja
inimkonna ajaloost universaalseid korrapärasid. Kultuur kui vaimselt kõrgelt väärtustatud fenomen vastandati valgustusfil. poolt tsivilisatsiooni mõistele, mida seostati eeskätt kõige materiaalsega, samuti sotsiaalse progressiga. (Aga sellest täpsemalt järgmises loengus.) Mõnedel puhkudel kirjeldatakse inimese vaimset arengut kui kultuurilist mõnikord kui tsivilisatsiooni arengut. Kultuuri on sageli vaadeldud kui üht etappi tsivilisatsiooni arengus, nö subkultuuri superstruktuuri sees, teisalt on käibiv ka arusaam, mis käsitab kultuuri kui üldisemat mõistet samas kui tsivilisatsioone peetakse lokaalseteks (nt mingi riigi, linna või piirkonna tsivilisatsioon). Sageli eristatakse kultuuri-tsivilisatsiooni arengu kategooriates tsivilisatsioon kui teatud tehnikad (nii vaimsed kui kehalised) on rohkem kontsentreeritud ja geograafiliselt lokaliseeritav, tsivilisatsiooni arengut käsitletakse pideva ja kumulatiivse protsessina samas kui kultuur kujuneb ja
annaabi.ee 
