2. SUPERKOMPENSATSIOON = valkude osavõtul teostuv ainevahetus. Jaguneb: - Assimilatsioon organismile vajalike ainete omastamine ja süntees; - Dissimilatsioon valkude ja teiste orgaaniliste ainete lõhustamine energia saamise ja laguproduktide eemaldamise eesmärgil. Superkompensatsiooniseadus Töö poolt tasakaalust väljaviidud bioloogilise süsteemi taastumine statsionaarsesse seisundisse on lainelise iseloomuga ja läbib superkompensatsiooni faasi. NB! Mida suuremad on kulutused töö ajal, seda tugevamini on väljendunud superkompensatsioon. Kui ületatakse väsimuse tsoon kurnatuse tsooni tasemele, toimub taastumine väga pika aja jooksul, kuid võib ka juhtuda, et organism ei olegi võimeline enam taastuma. Superkompensatsioon ei kesta kaua > Juhuslikud koormused ei too kaasa kehaliste võimete tõusu, sest ei saavutata mingeid kestusadaptsioone. > Treening peab olema pidev.
Peamiselt süsivesikutesse ja rasvadesse salvestatud energia muudetakse lihastes mehaaniliseks energiaks ehk liikumiseks. Treenituse teke Treeningu käigus tekib väsimus, mistõttu, treeningu lõpuks väheneb kehalise töövõime tase tunduvalt. Kui aga treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega, siis toimub ületaastumine ehk superkompensatsioon, mis ongi treenituse tekkimise aluseks. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Seega mitte liiga hilja, kui eelmise koormuse efekt on juba kadunud, aga ka mitte liiga vara, kui eelnevast treeningust pole veel taastutud. Nii tekib suurem kurnatus, mis omakorda põhjustab suurema superkompensatsiooni. Vaid treeneri juhendamisel suudetakse harjuda sellise süsteemiga. Superkompensatsioon hõlmab nii treeningul kulutatud energiavarude taastumist üle esialgse taseme kui ka adaptiivse valgusünteesi tagajärjel toimuvaid ehituslikke muutusi
Vee ja elektrolüütide kaotus organismist, vereplasma mahu vähenemine, termoregulatsiooni häirumine, Na+ - K+ - pumba funktsiooni langus. Väsimusepuhuste biokeemiliste nihete ulatus organismis sôltuvalt töösse haaratud lihasmassi suurusest. 18. Taastumisprotsesside biokeemiline iseloomustus. Energeetiliste ressursside taastumise dünaamika skeletilihases sôltuvalt eelnenud kehalise koormuse intensiivsusest ja kestusest. Superkompensatsiooni seadus. Energeetiliste ressursside superkompensatsiooni lokaalne iseloom. Toidu kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete parameetrite ning toitumisrežiimi môju energeetiliste ressursside taastumise dünaamikale. Energiavarude taastumise sôltuvus organismi hormonaalsest staatusest. Valkude ainevahetus taastumisperioodil. Muutused valkude sünteesi ja degradatsiooni intensiivsuses taastumisperioodil organismi kui terviku ja skeletilihase tasandil. Hormonaalsed ja toitumisega seonduvad môjutused valkude ainevahetusele taastumisperioodil
Adaptatsioon- organismi kohanemisprotsess väliskeskkonna või organismis eneses toimuvate muutustega. Treening on kohanemine stressisituatsiooniga Iga funktsionaalse ülesande täitmine nõuab energiat – organismi energeetiliste reservide mobiliseerimine, kujutab endast stressireaktsiooni. Muutused närvisüsteemi aktiivsuses, hormonaal- ja immuunsüsteemis, mis kutsuvad esile stressi lõppedes adaptatiivse valgusünteesi. Superkompensatsiooni seadus Kehalise töö ajal organismi energiavarud vähenevad, järgneva puhkuse ajal nad taastuvad mitte ainult lähtetasemeni vaid sellest kõrgemale. Energiakulu kompenseeritakse liiaga, tekib superkompensatsioon. Energeetilise potentsiaali üldine suurenemine tekib siis kui uus koormus langeb organismile eelmisest koormusest tingitud superkompensatsiooni ajal. Algtase kõrgenenud, taastumine kulgeb superkompensatsiooni faasi kaudu
Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul
nende spetsiifiliste tingimustega, mida peetakse tarvilikuks, olgu siis tegemist tulemusega võistlustel või tervise tugevdamisega. Treening on organismile mõjuv stressifaktor, mis põhjustab organismi mingi funktsiooni ajutise languse, millele järgneb kohanemise faas, mille tagajärjel antud funktsiooni eelnev seisund paraneb ehk organism kohaneb etteantud tingimustega, tekib nn superkompensatsioon (vt joonis 2). (Ibid) 4 Joonis 2. Superkompensatsiooni efekt. Allikas: Jalak, Lusmägi 2010 Kui järgmine treening langeb superkompensatsiooni faasi, loome organismis eeldused üldiseks treenituse tõusuks (vt joonis 3). (Ibid) Joonis 3. Treenitustaseme tõusmine. Allikas: Jürimäe, Mäestu 2011 Kutsumaks esile suuremat superkompensatsiooni efekti, kasutatakse sageli ka mitme tugeva treeningu taktikat ning seejärel planeeritakse pikem puhkeperiood. Kui aga stressifaktor kujuneb
35. Mil viisil vaktsineerimine toimib? 36. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb? Ületaastumine ehk superkompensatsioon on treenituse tekkimise aluseks. See toimib juhul kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Ületreening on saavutusvõime langus, mis kujuneb ületreenimise tagajärjel, kui pingutuse lõppedes ei lasta organismil normaalselt taastuda. 37. Millised muutused toimuvad inimese kehas lühiajalise treeningu (90 minutit kestev jooks, rattasõit vms) kestel. Milline on organismi vastus neile muutustele. Hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb,
- vaktsineerimisel saadud immuunsus 37. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb? Ületaastumine ehk superkompensatsioon on treenituse tekkimise aluseks. See toimib juhul kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Ületreening on saavutusvõime langus, mis kujuneb ületreenimise tagajärjel, kui pingutuse lõppedes ei lasta organismil normaalselt taastuda. 38. Millised muutused toimuvad inimese kehas lühiajalise treeningu (90 minutit kestev jooks, rattasõit vms) kestel. Milline on organismi vastus neile muutustele. Hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel.
mitmeid päevi. 1) Aeglase taastumise faasile on iseloomulik lihase kõrgenenud insuliinitundlikkus; 2) Kõrgenenud insuliinitundlikkus tagab GLUT 4 suhteliselt kõrge kontsentratsiooni lihasraku membraanil, Glükogeeni süntaasi suhteliselt kõrge aktiivsus rakus. 3) Glükogeeni sünteesi intensiivsus lihases aeglase taastumise faasis sõltub süsivesikute manustamisest. 2. Superkompensatsiooni seadus: Superkonpensatsiooni seadusena avaldub assimilatsiooni ja dissimilatsiooni protsesside vahekorra muutus. Maksa ja lihasrakkude glükogeenisisaldus mitte ainult ei taastu tööeelse tasemeni pärast kehalist tööd, vaid tõuseb isegi üle selle. Superkompensatsioonifaas ongi ajavahemik, kus lihaste ja maksa glükogeeni-sisaldus on kõrgem pingutus-eelsest tasemest, ei kesta kaua ja mõne aja möödudes glükogeenitase normaliseerub. Mida ulatuslikumalt on
(näiteks sportlastel tekib ületreening) KEHALINE TREENING · Kehaline treening on samalaadse kehalise tegevuse kordamine kas süstemaatiliselt organiseerituna (näiteks sportlik treening, liikumisravi) või spontaanselt, igapäevase tegevuse raamides · Kehaline treening käivitab organismis adaptatsiooniprotsessid kehalise koormusega kohanemise · Adaptatsioon kehalistel koormustele allub superkompensatsiooni seadusele KEHALISE TREENINGU LIIGID · Jõutreening sisaldab jõu erinevate liikide (absoluutse jõu, kiirusjõu) arendamist · Vastupidavustreening sisaldab vastupidavuse erinevate liikide (aeroobne, anaeroobne, jõuvastupidavus) arendamist · Painduvustreening sisaldab nii liigeste liikuvuse kui ka lihaste elastsusomaduste arendamist · Kiirustreening sisaldab kiiruse erinevate liikide (liikumiskiirus, liigutuste kiirus) arendamist
Keh treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerum keh koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus Treenituse tekke mehhanism. Organismis kujuneb ulatuslik kompleks muutusi: 1.Ümberkorraldused rakustruktuurides 2.Energiavarude juurdekasv 3.Ainevahetusprotsesside täiustamine ja ökonoomsemaks muutumine 4.Organismi funktsionaalsete võimete suurendamine 5.Liigutuste koordinatsiooni paranemine Energiavarude juurdekasv. Kehalisel tegevusel kehtib superkompensatsiooni seadus: töö ajal energiavarud vähenevad, järgneva puhkuse ajal nad taastuvad mitte ainult lähtetasemeni, vaid sellest kõrgemale. Treeningu efekt e EP suurenemine tekib siis, kui uus koormus langeb organismile eelmisest tingitud SK ajal. Nüüd on algtase kõrgenenud, kuid taastumine kulgeb jälle SK faasi kaudu. Kui aga uut pingutust ei järgne, langevad organismi energiavarud algtasemel .Kui iga uus
mõju) - ülemäärane (tegemist on hüperkineesiaga, mille tulemusena tekib kurnatus ja/või ülepingutusnähud) KEHALINE TREENING · Kehaline treening on samalaadse kehalise tegevuse kordamine kas süstemaatiliselt organiseerituna (näiteks sportlik treening, liikumisravi) või spontaanselt, igapäevase tegevuse raamides · Kehaline treening käivitab organismis adaptatsiooniprotsessid kehalise koormusega kohanemise · Adaptatsioon kehalistel koormustele allub superkompensatsiooni seadusele KEHALISE TREENINGU LIIGID · Jõutreening sisaldab jõu erinevate liikide (absoluutse jõu, kiirusjõu) arendamist · Vastupidavustreening sisaldab vastupidavuse erinevate liikide (aeroobne, anaeroobne, jõuvastupidavus) arendamist · Painduvustreening sisaldab nii liigeste liikuvuse kui ka lihaste elastsusomaduste arendamist · Kiirustreening sisaldab kiiruse erinevate liikide (liikumiskiirus, liigutuste kiirus) arendamist
organismis Kestusadaptsioonil tekkivad muutused sõltuvad: 1)Põhitreeningu iseloomust – Kiirustreening – Vastupidavustreening – Kiirusliku vastupidavuse treening – Vastupidavusetreening 2)Vajaminevate aminohapete olemasolust organismis 2) Superkompensatsiooniseadus: Töö poolt tasakaalust väljaviidud bioloogilise süsteemi taastumine statsionaarsesse seisundisse on lainelise iseloomuga ja läbib superkompensatsiooni faasi. NB! Mida suuremad on kulutused töö ajal, seda tugevamini on väljendunud superkompensatsioon. Superkompensatsioon ei kesta kaua Juhuslikud koormused ei too kaasa kehaliste võimete tõusu. Treening peab olema pidev. 3) Spetsiifiliste tingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine. • Uute liigutusvilumuste kujundamine • Kogu organismi kooskõlastamine lihastöö vajadustele • Signaalsete ärritajate kasutamine organismi talitluse õigeaegseks ja täpseks
annaabi.ee 
