P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise oksiidina reag. veega annab happe: P2O5+H2O= 2HPO3 (metafosforhape) P2O5+2H2O= H4P2O7 (pürofosforhape) P2O5+3H2O= 2H3PO4 (ortofosforhape) Fosfaadid · Ca(H2PO4)2 , CaHPO4 , Ca3(PO4)2 · Kõik divesinikfosfaadid lahustuvad vees · Fosfaatidest ja vesinikfosfaatidest lahustuvad vees vaid leelismetallide ja ammooniumsoolad · Fosforväetised superfosfaadi saam. fosforiidist: · Ca3(PO4)2+2H2SO4= Ca(H2PO4)2+2CaSO4
kipsist ning räni- alumiiniumi- ja rauaühendite amorfsest segust. Põlevkivi jaotatakse 3 fraktsiooni: jämedaks, peeneks ehk kestmiseks ja ülipeeneks. Lubjarikast jäme- ja peenfraktsiooni segust saadakse mull- ja raskepetooni, peenfraktsioonist kukermiiti ja kukermiittsementi ning seda kasutatakse ka asfaltbetoonis fillerina, ülipeefraktsiooni tarvitatakse p-portlanttsemendi tootmiseks. Põlevkivituhka kasutatakse ka silikaattelliste tootmisel lubja aseainena, pinnase stabiliseerimiseks, superfosfaadi neutraliseerimiseks, happeliste muldade lupjamiseks jm. Põlevkivituhka on saadud umbes 10 mln tonni aastas, umbes1/3 sellest on suudetud utiliseerida. 4 PÕLEVKIVITÖÖSTUS Põlevkivitööstus, tööstus, mis kaevandab ja muundab põlevkivi üldkasutatavaiks energiakandureiks (elekter, soojus), valmistab põhiliselt keemiatooteid (nt
ning nende mullaga segamine pole soovitatav. Mõnede rühmituste järgi jagatakse fosforväetised vähe lahustuvateks ning vees, ammooniumtsitraadis ja sidrunhappes lahustuvateks. Üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi on superfosfaat, mida saadakse fosforiidi või aptiidi töötlemisel vastava koguse väävelhappega. Peale taimedel vajaliku kaltsiumdivesinikfosfaadi sisaldab superfosfaat ka vees vähelahustuvat kaltsiumsulfaati, mis tekib superfosfaadi saamisreaktsiooni kõrvalsaadusena. Fosforväetist võib anda sügisel sügiskünni alla või kevadel. Fosforväetiste keemilise neeldumise tõttu on nende kadu mullast väljauhtumise teel väga väike ja neid võib anda varuväetisena . Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, kas siis istutusauku, või sügisesel mulla kobestamisel 8-10cm sügavusele,
karbipoolmete ja detriidi kuhjumit kvartsliivas. Fosforirikkad on lukuta käsijalgsete kodade poolmed ja nende tükid (joonis 1). Setend on karbipoolmete tumedast värvusest tingitult kohati tumehall ning meenutab konglomeraati (nn ooboluskonglomeraat) (joonis 1). (www.ut.ee) Pärast rikastamist on fosforiidimaak lähteaineks fosforväetistele, nagu fosforiidijahu, superfosfaat ja granuleeritud superfosfaat. Peale selle toodeti superfosfaadi tootmisjääkidest „valget tahma” kummitööstusele ning naatriumsilikofluoriidi taimekahjurite tõrjeks. (Lauringson, Reier, 1981) 1. MIS ON FOSFORIIT? Fosforiit ehk oobolusliivakivi mineraalne koostis on suhteliselt vaene: kaks põhilist komponenti on kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat (täpsemalt fluorokarbonaatapatiit). Viimastest koosnevad käsijalgsete ehk brahhipoodide (perekonnad Obolus, Schmidtites jt) kojad. Nende hulgas on harva
sõltub ka kaltsiumi ja magneesiumi omavahelisest suhtest mullas. Laia Ca:Mg suhtega muldades (üle 20:1) annavad magneesiumväetised efekti ka magneesiumirikastel muldadel. Kitsa suhte korral ei anna magneesiumväetised efekti ilma lubiväetisi kasutamata. S - Enam vajavad väävlit rist- ja liblikõielised kultuurid. Kõige rohkem viiakse väävlit mulda lubiväetistega klinkritolm sisaldab 2,8%, tolmpõlevkivituhk 1,3...3%. Väävliga rikastab mulda ka superfosfaadi ning sulfaatsete väetiste regulaarne kasutamine. Väävlit sisaldavad ka paljud kompleksväetised ning sõnnik. 16. Kompleksväetiste iselooomustus ja nende kasutamine Tänapäeval on paljudes riikides enamus kasutatavatest mineraalväetistest kompleksväetised. Kompleksväetiste kasutamisel suureneb töötootlus 24% ning väetiste kasutamisega seoses olevad kulud vähenevad 25%. Et toitained asuvad väetise igas graanulis kindlas vahekorras tagab see ka
kaevandamine on seotud paljude probleemidega. Fosforväetiste jaotus • Vees lahustuvad, ehk kergesti omastatavad fosforväetised – liht- ja topeltsuperfosfaat. • Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav – pretsipitaat (Eestis ei kasutata) • Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad – fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Taimed jagatakse vastavalt superfosfaadi kasutamisele: • Head kasutajad (üle 20% muda viidud fosforist) on rühvelkultuurid ja tatar. • Keskmised kasutajad (11…20%) on kaer, oder, hernes, uba. • Halvad kasutajad (alla 11%) on lina ja mais. Fosforväetiste kasutamine Kõige sobivam on fosforväetised anda põhiväetisena sügiskünni alla. Kultiveerimisega satub fosfor ülemisse mullakihti 2…3 cm sügavusele ja pole taimedele kättesaadav. Tänu keemilisele neeldumisele on kadu mullast tühine (0,5…2 kg/ha).
Selle kõige raskemad aastad oli 1932-1933, mil tööliste arv langes alla 34 000. Töölised olid 1920. aastate jooksul väljendanud avalike väljaütlemiste ja streikidega rahulolematust pikalelevenivate majanduslike raskustega. Tööstus pärast majanduskriisi Kriis mõjus Eestile nii suure hoobina kui ka puhastavalt. Valitsus sekkus majandusellu ja asus toetama kodumaisele toorainele ( puidule, põlevkivile ja turbale) orienteeritud tootmist. Rajati sulfaattselluloosi, superfosfaadi ja ehitusmaterjalide tehaseid ning elektrijaamu. Eestis edendati majandust riikliku plaani kohaselt. Enamik uusi ettevõtteid kuulus riigile. Kaubandus Väliskaubandus alustati 1920.aastate algul põllumajandussaaduste väljaveost, vastu sooviti kõikvõimalikke kaupu, mida kohapeal ei toodetud. Alguses oli väliskaubanduse bilanss negatiivne sisse osteti rohkem kui müüa suudeti. Bilanss tasakaalustus 1925.aastaks ning püsis sellisena iseseisvusaja lõpuni
paljude probleemidega. Fosforväetiste jaotus • Vees lahustuvad, ehk kergesti omastatavad fosforväetised – liht- ja topeltsuperfosfaat. • Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav – pretsipitaat (Eestis ei kasutata •Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad – fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Taimed jagatakse vastavalt superfosfaadi kasutamisele: •Head kasutajad (üle 20% muda viidud fosforist) on rühvelkultuurid ja tatar. • Keskmised kasutajad (11…20%) on kaer, oder, hernes, uba. •Halvad kasutajad (alla 11%) on lina ja mais. Fosforväetiste kasutamine Kõige sobivam on fosforväetised anda põhiväetisena sügiskünni alla. Kultiveerimisega satub fosfor ülemisse mullakihti 2…3 cm sügavusele ja pole taimedele kättesaadav. Tänu keemilisele neeldumisele on kadu mullast tühine (0,5…2 kg/ha). 19
vähesel määral aegamööda lahustuvad. Sel põhjusel efektiivsete fosforväetistena on otstarbekas kasutada paremini lahustuvaid fosfaate. Levinumaks ja odavamaks fosforväetiseks on superfosfaat. Seda saadakse jahvatatud fosfaattoorme või fosforiidi või apatiidi reageerimisel väävelhappega: 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 _ 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 _ Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 Superfosfaat sisaldab ka lisandina vähelahustuvat katsiumsulfaati, mis tekib superfosfaadi saamisreaktsiooni kõrvalsaadusena. Esimeses reaktsioonis ka saaduses esinev kolmas komponent vesinikfluoriid on aga lenduv hape, mistõttu mõne aja möödumisel teda saadustes enam ei esine.Idee muuta lahustumatu looduslik fosfaattoore (esialgu kontide kujul) happetöötluse abil lahustuvaks (ehk taimedele omastatavaks) kuulub 1830-ndatel aastatel saksa keemikule Justus von Liebig`ile. Fosfaatväetiste tööstustootmine sai aga alguse 1843. aastal Inglismaal.
vähesel määral aegamööda lahustuvad. Sel põhjusel efektiivsete fosforväetistena on otstarbekas kasutada paremini lahustuvaid fosfaate. Levinumaks ja odavamaks fosforväetiseks on superfosfaat. Seda saadakse jahvatatud fosfaattoorme või fosforiidi või apatiidi reageerimisel väävelhappega: 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 Superfosfaat sisaldab ka lisandina vähelahustuvat katsiumsulfaati, mis tekib superfosfaadi saamisreaktsiooni kõrvalsaadusena. Esimeses reaktsioonis ka saaduses esinev kolmas komponent vesinikfluoriid on aga lenduv hape, mistõttu mõne aja möödumisel teda saadustes enam ei esine. Idee muuta lahustumatu looduslik fosfaattoore (esialgu kontide kujul) happetöötluse abil lahustuvaks (ehk
Na2SO4+BaCl2=BaSO4+2NaCl SO42-+Ba2+=BaSO4 11. Väävelhappe kasutusalad. Väävelhape on ühtseks tähtsamaks keemiatööstuse tooteks. Kontaktmeetodil toodetud väävelhape on väga puhas ning leiab rakendamist laboratooriumides, ravimite-,värv- ja lõhnaainete jm. valmistamisel. Maardu Keemiakombinaadis toodetakse väävelhapet tornmeetodil, mille puhul SO2 oksüdeeritakse lämmastikoksiididega. Nii saadakse lisandeid sisaldav tehniline väävelhape, mida kasutatakse superfosfaadi tootmisel. Väävelhapet kasutatakse kiudainete, mürkkemikaalide lõhkeainete, ravimite ja teiste hapete (HCl, HNO3, H3PO4) tootmisel, naftasaaduste puhastamiseks, piirituse valmistamisel puidust, akumulaatorites elektrolüüdina jm. 12. Kalkogeenide rühm. Kalkogeenideks nimetatakse VI rühma peaalarühma elemente: O, S, Se, Te, Po. Kalkogeenide aatomite väliselektronkihil on 6 elektroni, mida iseloomustab järgmine valem: s2p4. Ühendeis on kalkogeenide o.-a. II kuni VI
ühenditest lahustumatud ühendid, nad sadenevad välja tahke faasi vahele mulla pooridesse ja ka taim ei saa neid enam kätte. Fosforväetistest on tuntuim superfosfaat, se lahustub vees väga vähe. Juureeritised on nõrgad happed ning nendes lahustub see superfosfaat. Viies väetist mulda, saavad taimed selle ikkagi kätte, kuigi koefitsient on väike. Ülejäänud superfosfaat neeldub keemiliselt, muutudes kättesaamatuks. Happelistel muldadel leiab aset reaktsioon, kus superfosfaadi kaltsium asendub alumiiniumi ja rauaga, tekib raua-alumiiniumfosfaat, mis ei lahustu ei vees ega ka juureeritistes. Happelisel mullal tuleb enne väetise lisamist likvideerida, kasutades selleks lupjamist. 4)bioloogiline neeldumine seisneb bioloogilise aineringes. Kasvuajal organismid võtavad mullast toitaineid oma kudede-rakkude ülesehitamiseks. Seega teatud kogus N, F ja K jne. on teatud ajaks seotud. 5)füüsikalis-keemiline neeldumine ehk asendusneeldumine- on kõige olulisem põllumehe