selle lõiget on praeguseks kehtetud. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamine on toodud 4 punktiga. Alaealiste komisjoni otsustusvõime on ära toodud selgelt ühe lausega. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise edasilükkamine on ära toodud nelja alapunktiga. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise korraldamine tema elukoha muutumisel sisaldab viiteid teistele paragrahvidele ja punktidele, mis tavainimese jaoks muudab seaduse mõistmise keerulisemaks. Alaealise sundtoomine alaealiste komisjoni jutule on ära toodud nelja selgesõnalise punktiga, mis kirjas lihtsas keeles. Alaealiste komisjoni istungi kohta käib paragrahv 19. Paragrahv 20, alaealiste komisjoni õigused ja kohustused sisaldab taas viiteid teistele seadustele ja nende paragrahvidele. Alaealise ja tema esindaja õigused ja kohustused on ära toodud enamvähem lihtsas keeles. Alaealine komisjoni istungi protokoll on ära toodud konkreetsete, selgete, arusaadavate punktidega. 5
35. Menetluse peatamine ja lõpetamine: peatamine määrusega: raske haiguse korral ja pikemaajaline ärasõit( töö, eraelu); kui dokumente vaja toimetada välisriiki; kui üks pooltest sureb; vaja oodata kohtuotsust mõnes teises sellega seotud otsusega. Menetluse lõpetamine: pole tegemist tsiviilmenetlusega; samas asjas juba on kohtuotsus; hageja loobub hagist; pooled sõlmivad kohtuliku kokkuleppe; üks pooltest sureb. 36. Poolte kohtuistungilt puudumise tagajärjed: tunnistajate puhul sundtoomine, trahv; kui kostja ja hageja ei tule siislükatakse edasi või ei vaadata üldse läbi; kui kostja ei tule siis sundtoomine, arutatakse asja ilma temata ja tehakse tagaseljaotsus. 37. Tagaseljaotsus ja kaja: tehakse, kui kostja ei tule siis sundtoomine, arutatakse asja ilma temata ja tehakse tagaseljaotsus- põhjendus esitatakse lühivormis, jõustub kui selle vastu ei esitata kaja kaebust, õigus esitada 10 päeva jooksul sellele samale kohtule või apellatsioon ringkonnakohtule. 38
sotsiaalkindlustusamet Департамент социального страхования sotsiaalmaks социальный налог sotsiaalministeerium Министерство социальных дел struktuuriüksus структурная единица suhted отношения sund принуждение sundasend вынужденная поза sundtoomine привод sunniraha денежное взыскание surmaga lõppenud несчастные случаи на работе со tööõnnetused смертельным исходом surnud умерший süü вина süütegu виновное деяние T taandamine сокращение
Menetlust jätkatakse uuendusega, määrusega. Lõpetamine: · Kui ei kuulu tsiviilkohtumenetluse · Samas asjas juba on jõustunud kohtuotsus · Hageja loobub hagist · Pooled sõlmivad kokkuleppe ja kohus kinnitab selle · Üks pooltest sureb ja õiglust tuvastada ei saa Määruse peale saab kaebust esitada määruskaebus (10 päeva). 36) Poolte kohtuistungilt puudumise tagajärjed · Tunnistajate puhul sundtoomine · Kui hageja/kostja ei ilmu, siis jäetakse hagi läbivaatamata või lükatakse edasi · Kostja puhul sundtoomine või asja arutatakse ilma temata. Tehakse tagaseljaotsus põhjendus esitatakse lihtsustatud vormis. 9 10 37) Tagaseljaotsus ja kaja Tagaseljaotsus on kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse lihtsustatud vormis. Tehakse
Jur isik- kelle suhtes § 19 lg 1 või lg 3 nimetatud isikitust see keeld kehtib- kohus peab määrama. Elukohast lahkumise keeldu võib kohaldada ka pärast vande andmist, kui on kahtlus, et võlgnik võib kaduda. Kohus ei saa suvaliselt määrata- peavad olema asjaolud, et on alust arvata, et kaldub kõrvale- kui vanne on juba antud. Kui kohus siiski määrab- võib esitada määruskaebuse sellele määrusele. Saab tugineda sellele, et mingit alust ei ole arvata, et kaldub kõrvale. 3.3 sundtoomine ja vahistamine kohustuste täitmise juures- tekib küsimus, mis saab, kui ei täida neid kohustusi? Sundtoomine- kui on alust arvata, et ise kohale ei tule, hoiab kõrvale, võlgnik ignoreerib, siis võib kohaldada sundtoomine- võetakse vahi alla, pärast tuleb vabaks lasta. Spets sanktsioonina võib kohaldada ka aresti kuni 3 kuud. Aresti võimalus tuleneb sellest, kui ei täida kohustusi (teabe andmine, vande andmine, rikub elukohast lahkumise keeldu jne ). PS-ga kooskõla
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 3 Võlgniku kohustused, vastutus ja õigused 18 3.1 Teabe andmise kohustus, võlgniku vanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.2 Kohustus kohal viibida . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.3 Sundtoomine ja vahistamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 3.4 Kohustatud isikud juriidilisest isikust võlgniku puhul . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 3.5 Ärikeeld . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 3.6 Võlgniku vastutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3
pankrotiõiguslikku. Vastutus maksejõuetuse tekkimise eest: Karistusõiguslik vastutus- maksejõuetuse tahtlik tekitamine Tsiviilõiguslik vastutus- kahju hüvitamine. Kui tegemist raske juhtimisveaga, siis on haldur kohustatud esitama kahju hüvitise nõude. Vastutus kohustuste mittetäitmise eest: Karistusõiguslik vastutus: vara varjamine pankrotimenetluses Pankrotiõiguslik vastutus: arest; ärikeeld Tsiviilõiguslik vastutus: trahv; sundtoomine; tsiviilõiguslik kahju hüvitamise nõue Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Võlgnik annab suuliselt vande. Vandetekstile kirjutab võlgnik alla. 10. Ärikeeld
haldurile abi tema ülesannete täitmisel.Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust.Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Elukohast lahkumise keeld - Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Võlgniku trahvimine, sundtoomine ja arest- Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust. Ärikeeld- Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
mitme kahtlustatavaga ja mõni neist ei ole suuteline kautsjonit tasuma, üldjuhul välistada kautsjoni kohaldamine ka teiste kahtlustatavate suhtes, seda mõistetavalt eriti nendel juhtudel, mil kahtlustatavate huvid on vastuolulised. e. Elektrooniline valve f. Väeosa juhtkonna järelevalve g. Ametist kõrvaldamine h. Lähenemiskeeld 2. Kõikide suhtes a. Sundtoomine on prokuratuuri või kohtu määruse alusel KrMS 139 lg-s 1 loetletud kriminaalmenetluse subjektide sunniviisiline toimetamine menetleja juurde. Vastavalt KrMS 385 p-le 9 ei ole sundtoomise määrus määruskaebe korras vaidlustatav. Küll aga sundtoomise kui menetlustoimingu ajal asetleidnut võimalik vaidlustada KrMS 228 sätestatud korras. Sundtoomise esmane eeldus on, et isik on kutse kätte saanud
1. Hagi tagamise korras kostja vahistamine või tal elukohast lahkumise keelamine (TsMS § 379). 2. Kohtuistungile ilmumata jäänud või kohtule õigeaegselt mitte vastanud poole kahjuks tagaseljaotsuse tegemine (TsMS § 407 ja § 413) või poole kohalolekuta asja sisuline lahendamine (TsMS § 414). 3. Hageja kohtuistungile ilmumata jäämise korral hagi läbivaatamata jätmine (TsMS § 409 ja § 412). 4. Isiklikult kohtusse ilmumiseks kohustatud ilmumata jäänud poole trahvimine ja sundtoomine (TsMS § 346). Sanktsioone kohaldatakse kohtumääruse alusel. 3. KOHTUISTUNG: KOHTUISTUNGI MÄÄRAMINE, MENETLUSOSALISTE OSALEMINE KOHTUISTUNGIL, EELISTUNG, ASJA SISULINE ARUTAMINE, KOHTUVAIDLUS Asja arutamiseks määratud kohtuistung tähendab TsMS mõttes kõiki neid kohtuistungeid, millel lahendatakse pooltevahelist sisulist vaidlust kogumis, pidades silmas kõiki esitatud asjaolusid. Üldine põhimõte on, et asja sisuline arutamine toimub eelduslikult ainult ühel kohtuistungil
annaabi.ee 
