Saksa armeesse. Soome armees loodi eestlastest eraldi väeosa. 1944. aastal kutsuti eesti mehed Soomest tagasi Eesti kaitselahingutesse võitlema. Sõjaline abi soomepoiste näol oli küll väike, kuid nende tagasitulek näitas eestlaste tahet end ka lootusetus olukorras kaitsta. Mingil määral said eestlased kindlasti valida, kelle poolel sõdida. Siiski mobiliseeriti suurem osa meestest sunniviisiliselt kas Punaarmeesse või siis Saksa armeesse. Ja tegelikult oli ka Soome siirdumine puhtalt sundolukord, et mitte sattuda eelnevalt nimetatud riikide armeedesse.
keskseks teemaks romantiline mustlaselu ning vabadus. Natuke konkreetsemalt oli mõlemas loos tavaline mees, kes armus mustlannasse ning asus nende kogukonda elama. Natuke aega oli kõik hästi, kuid siiski ei võtnud ta omaks mustlaste vabameelsust ning hakkas tundma armukadedust. Mõlemal juhul lõpeb olukord süngelt ning keegi sureb ning mees saab selle eest oma karistuse. ,,Mustlastes" oli mustlasena elamine peategelase vaba valik, kuid ,,Carmenis" oli see sundolukord (olgugi, et Carmeniga koos ei olnud don Josél sellise elu vastu kaugeltki midagi). Puskini teoses tappis armukade mees oma naise ja tema armukese, ning visatakse seetõttu mustlaste seast välja. ,,Carmenis" tappis don José Carmeni, kuid armukadeduse põhjuseks ei olnud niivõrd härjavõitleja Lucas (kes jäi ellu), vaid see, et naine meest ei armastanud ja ei soovinud temaga koos elada. Viimases teoses seletati rohkem lahti ka osapoolte mõtted ja tunded, kuid esimeses mitte
nime all. Säärasest liikumisest võtsid osa ka naaberrahvad. Ilma inimõiguste rikkumiseta ei oleks ka pagulust. II maailmasõjast rääkides ei saaks antud terminit mainimata jätta. Isiklik tagakiusamine, rõhumine, nälg ja vaesus ning sõda kogu selle üldises mõistes sundis inimesi välja rändama. Paljud autorid (kunstnikud, kirjanikud jt) läksid välismaale, sest siin kiusati neid taga ja ei avaldatud nende teoseid (tsensuur). Selgub, et eestlastel polnudki erilisi valikuid, vaid sundolukord : sõdida rindel vene vägede koosseisus sakslaste vastu või vastupidi, aidata põhjanaabreid soomlasi ja enda riiki või siis sootuks pageda, kuniks eluolu paraneb. Kuivõrd oli 19.sajand pöördeline etapp talurahva elus? Eestlane (Eesti talupoeg) oli enne olnud sunnismaine pärisori. Mõisnik võis teda oma äranägemise järgi osta, müüa, vahetada ja kinkida. Sunnismaisel talupojal polnud sõnaõigust,
- Teeninduskultuur on osa kogukultuurist, selle põhjal antakse sageli hinnang kogu maa ja rahva kohta (kuidas?) - Teeninduskultuur mõjutab inimeste elukvaliteeti (kuidas?) - Teeninduskultuur mõjutab inimeste kasvamist ja arenemist (kuidas?) Vabaduse mõiste tõlgendusi - NL-s definitsioon: Vabadus on tunnetatud paratamatus - Varasem definitsioon: Vabadus on valikuvõimaluste tunnetatud paratamatus Teenindusmõttekultuur Mis siis on kui vabadus puudub? - Sundolukord - Sõltuvusse asetamine - Ahistamine - Vangistus? Teenindusmõttekultuur (-mõttelaad) Teenindusmõttekultuuri puhul välistatakse tegevuste korraldamisel ja tegevustes klienti sõltuvusse asetamine teenindusettevõtte ja tema töötajate poolt Kliendid on enamasti rahulolematud just seetõttu, et nendega käitutakse neid sõltuvusse asetaval moel ehk mitteteeninduslikust mõttekultuurist lähtuvalt Kui teenindaja (teenindav organisatsioon) paneb kliendid oma käitumisega sundolukorda ehk
sallivus ja solidaarsus. Suurt rõhku pannakse töökasvatusele ja laste iseseisvusele. Pestalozzi on rõhutanud, et pedagoogiline tegevus peab algama juba perekonnast. Kool saab olla vaid selle tegevuse jätkaja. 34. Kirjelda ühte sotsiaalpedagoogilist harjutust ja selgita, miks see töötab? Nt toolide harjutus, eesmärk grupi ühtlustamine, koostöö, eduelamus, avalik esinemine, ühised tegevused ja mälestused liidavad, sundolukord oli, et pidi suhtlema ja tegema koos plaani (meeskonnaülesannet ei saa üksi sooritada), füüsiliselt pidime olema suures kontaktis, aga ise me ei tajunud seda, tavaolukorras selliseid poose ja asendeid me ei võtaks. 35. Selgita oma sõnadega Hämäläineni "Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" olulisemaid aspekte. Raamatus analüüsitakse sotsiaalpedagoogika eripära maailma kujutamisel ja teaduse
corbis.WWW)....................................................................................................................25 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................26 Kas see on, mida Lydia Koidula oleks soovinud? Ta oleks ilmselt rõõmus ja rahul, et probleemid, mille pärast tema südant valutas, on tänapäeva neidude-naiste jaoks muigamapanev minevik. Kuigi mõnes mõttes ei ole majanduslik sundolukord ja võimukad mehed ka tänapäeval oma aktuaalsust kaotanud, nii et Koidulal ei napiks ainest ka uute näidendite jaoks.........................................................................................................................27 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................28 Aaver, E., Laanekask, H., Olesk, S. 1994. Lydia Koidula 1843-1886. Tallinn: Ilmamaa........28 Hansson, M. 2001
kujundavad oma hoiakuid, käituvad ja tegutsevad. Teenindusfiloofia ja teenindustarkuse olulisemateks alustaladeks on VABADUS kui f-e kategooria, TERVIKLIK E HOLISTILINE VAATEVIIS ja iga inimese kui ISIKSUSE tunnustamine ning austamine + VABADUS (valikuvabadus+vastutus tehtud valikute ees). 20. Miks on teenindamisel vaja mõista vabaduse olemust ja tähtsust inimesele? Mis on? Mida tunneb in kui see puudub?` VABADUS ON INIMESE VÕIME JA OSKUS NING TAHE TEHA VALIKUID. Puudumisel : sundolukord, sõltuvusse asetamine, ahistamine, vangistus. Teenindusmõttekultuur (-mõttelaad) välistatakse tegevuste korraldamisel ja tegevustes klienti sõltuvusse asetamine e/v ja tema töötajate poolt. Kui aset sõltuvusse mitteteeninduslik mõttekultuur tegemist on teenuse jaotamisega (osutamisega) ja jaotajaga (osutaja) mitte teendindamise ja teenindajaga. TEKIB kohtustus teenust võtta ükskõik kuidas seda pakutakse. 21
talupoegade ülestõusude ees. Julgeolekukaalutlustel säilitati miri süsteem. Pärast reformi 20 aastat saab rääkida ühest etapist. Volga tagune ja Põhja-Kaukaasia piirkond sai põhiliseks vilja ekspordi alaks. Seal olid optimaalsed tingimused leiva vilja kasvatamiseks. 20 a peale reformi oli üleminek turusuhetele vältimatu. Teoorjuselt kapitalistlikele suhetele. Töökohustussüsteem erines teoorjusest, kuna nüüd haris talupoeg mõisniku maad. Talupoegadel sundolukord, et maksta maa rendi eest, kus kasvatatakse perele süüa. Kuid nüüd oli turusüsteemi baasil nn. poolteoorjuslik kord. Laenuorjuslikud mõisad elatusid peamiselt talupoegadele maa välja rentimisest. Talupojad hakkasid kihistuma. Olid ka kapitalistliku korda omaksvõtvad mõisnikud, kes suurendasid oma inventori ja andsid juurde loomi. 1861-1900 suur sünnibuum, rahvaarv kahekordistus. Mitte mustamulla vööndi
tehtud valikute ees. Kõige arusaadavam tundub olevat vabaduse mõiste negatiivne tõlgendus, mis kõige laiemas mõistes tähendab seda, et vabaduseks ei saa nimetada mittevajalikke ja kahjustavaid piiranguid ning olukordi, kus teine inimene seatakse sundolukorda oma tahtest sõltuvalt. Kuidas te ennast tunnete, kui teilt on (valiku)vabadus ära võetud või seda piiratakse kellegi teise poolt? Milliste sõnadega te sellist olukorda iseloomustaksite? Mis siis on kui (valiku)vabadus puudub? Sundolukord? Sõltuvusse asetamine? Ahistamine? Kas teile meeldib, kui teid asetatakse kellegi teise poolt sõltuvusse? Ilmselt mitte. See ei meeldi ka teie klientidele. Uuringud on näidanud, et külastajad on enamasti rahulolematud just seetõttu, et nendega käitutakse neid sõltuvusse asetaval moel ehk teenindustarkust eirates. Kui teenindaja paneb kliendid oma käitumisega sundolukorda ehk sõltuvusse iseendast, siis ei saagi rääkida
annaabi.ee 
