Arutlus Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas. Kuna eesti oli pidevalt teise maailmasõja ajal saksa või nõukogude liidu kooseisus siis võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuna see paljudele meestele ei meeldinud siis valiti ka üle mere oleva soome sõjavägi, kuid rindele siiski ei jõutud. Üle kõige olid mehed valmis võitlema oma kodumaa iseseisvuse eest. Punaarmeese värvati mehi peamiselt sundmobiliseerimisega. See oli seadusevastane, kuid Nõukogude Liit sellest kinni ei pidanud. 1941 aasta juunis mobiliseeris Punaarmee sunniviisiliselt Venemaale mehi, kellest paljud ei pidanud sealsetele tingimustele vastu, kuna nad olid ülekurnatud või tabasid neid haigused. 1942 aastal moodustati 8. eesti laskurkorpus, kus paljud mehed hukkusid lahingutes ja andsid ennast saklastele vangi. Eelkõige taheti Saksa armeese minna kättemaksu pärast ...
aasta lahingutes ka 22. Territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis kogu korpuse juulis 1941 Venemaale. Paljud eestlased läksid Saksa väkke soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid vabatahtlike värbamisel ei saadud soovitud tulemusi, siis hakati toimuma osalised sundmobilisatsioonid. Nagu ka Venemaa, ei pidanud Saksamaa kinni mobiliseerimis seadusest. Natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes sügavat pahameelt ja vähesed soovisid Saksamaa eest võidelda. 1944. aasta suvel osalesid leegionid kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosadest hävis septembris 1944 Punaarmee suurpealetungi käigus.
sakslaste poliitikas sügavalt pettunud. Kuna vabatahtlike värbamine ähvardas läbi kukkuda, kuulutas Eesti Omavalitsus märtsis 1943 välja noormeeste sundvärbamise ning sama aasta lõpul osalise sundmobilisatsiooni. Sundvärbamise ja mobilisatsiooni tulemusena kasvas leegionäride arv 1944 aasta alguseks 11 000 meheni ning neist moodustati 20. Eesti SS-diviis. 1943 aasta suvel saadeti leegioni esimene allüksus pataljon Narva - rindele. Sundmobilisatsioonid Saksa armeesse tekitasid eestlaste seas pahameelt ja soovi toimuvast kõrvale hoida. Eriti populaarseks muutus meeste põgenemine Soome, sest paljud neist, kes ei tahtnud tõmmata selga Saksa mundrit, olid valmis võitlema Punaarmee vastu ja aitama kaasa vennasrahva vabadusvõitlusele. Soore armeega liitunud eestlaste soomepoiste vaimseks juhiks sai Suvesõjas silma paistnud kapten Karl Talpak, kes oli ise esimeste Soome siirdunute hulgas. Kokku teenis Soome armees umbes 3500 eestlast
4)8-13 milj sai kodusõja ajal hukka (1914-1920 kaotab venemaa 20 milj inimest) 5) nõukogude võimu all olnud aladel hakati läbi viima nn sõjakommunismipoliitikat. -talupoegadele oli kehtestatud toiduandmise kohustus. -riigistati kõik tööstusettevõtted ja rakendati sõjateenistusse -rahapalka enam ei makstud (altuura) selleasemel hakati toiduaineid tarbekaupu tasuta jagama -polnud korteriüüre, teateroli tasuta, transport oli tasuta -alatasa toimusid sundmobilisatsioonid punaarmeesse -enamlased suutsid jõudu kasutada enda kasuks ja purustada valged armeed -punased võidavad- tööstus raudtee jäi nende kätte -valged ei suutnud teha koostööd Eesti 1917-1920 -eestialad kuuluvad vene koosseisu -2 kubermangu lõuna eesti kuulub liivimaa kubermangu ja eestimaa -üheks kubermanguks 1917 peterburis 4000 eestlast nõutakse autonoomiat -30 märts 1917 kinnitas venemaa ajutine valitsus eestiomavalitsuse seaduse selle seaduse
2) NSVL tahtis sõlmida Soomega vastastikkuse abistamise leping. 3) NSVL lavastas piiritüli ning süüdistas selles Soomet. Talvesõja tagajärjed. 1) Punaarmee kaotas suurel hulgal mehi. 2) Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest, Viiburi linnast ja mõningatest muudest aladest. 3) Soome iseseisvus jäi püsima. 10. Võõrvõimude käitumine vallutatud aladel. 1) Vägivallatsemine ja omavolitsemine. 2) Sundmobilisatsioonid. 3) Kõik toodang sõjaväele. 4) Küüditamine. 5) Avalik elu allutati rangele kontrollile. 6) Ideoloogia pealesurumine. 7) Saksa võimud püüdsid Eesti majandust edendada. Alistatud rahvaste suhtumine. 1) Negatiivne suhtumine. 2) Loodi salajasi ühinguid, mis töötasid pealesurutud võimu vastu. 3) Taheti vabadust. 11. Miks nimetatakse II ms totaalseks sõjaks? See hõlmas kõiki eluvaldkondi ja kõiki inimesi
saadeti aga laiali. Liituti vabatahtliku organisatsiooniga Omakaitse, mis asendas Kaitseliitu. Sakslaste korraldusel hakati tegema uusi väeosi. Näiteks idapataljoni ja politseipataljone. Taheti maksta kätte kannatuste eest, kuid samas häiris ka natsireziim. Kuulutati välja ka Eesti SS-leegion aga see polnud populaarne, sest Saksa väed olid pannud rahva pettuma. Sellepärast kuulutas Eesti Omavalitsus märtsis 1943 välja noormeeste sundvärbamise. Sundmobilisatsioonid Saksa armeesse tekitasid eestlastes pahameelt ja soovi kõrvale hoida. Lahkuti Eestist. Põgeneti Soome, sest paljud neist, kes ei tahtnud olla Saksa vägede all, olid valmis võitlema Punaarmee vastu ja aitama kaasa Soome vabadusvõitlusele. Soome armeega liitunud eestlasi nimetati soomepoisteks ja nende juhiks sai Karl Talpak. Samas osales mõnikümmend tuhat eestlast Teises maailmasõjas ka Punaarmee poolel. 1941. aasta suvel võitles Venemaa pinnal sakslaste vastu 22
Sõjakommunism 1918-1920/1922 -> Talupoegadele kehtestati toiduandmise kohustus-> toob kaasa näljahäda -> Riigistati kõik tööstusettevõtted, ettevõtted sõjatööstusesse -> Rahapalka ei makstud -> Toiduaineid ja tarbekaupu hakati jagama tasuta, kaotati korteriüürid, tasu transpordi ja kultuuri eest, haridus, postiteenused -> Linnad tühjenesid kiiresti inimestest, lootes maapiirkondades näljasurmast pääseda -> Pidevalt toimusid sundmobilisatsioonid punaarmeesse. -> Enamlased suutsid jõudude tasakaalu kodusõjas kallutada enda kasuks ning purustada valgete armeed. EESTI 1917-1920 - 30.03.1917 kinnitas Venemaa ajutine valitsus Eesti omavalitsuse seaduse. Selle seaduse kohaselt ühendati Eestimaa kubermanguga ka lõuna-eesti koos Saaremaaga - Eestimaa kubermangu valitsemiseks valiti maanõukogu, mis oli omavalitsusorgan - Pärast oktoobrirevolutsiooni ajasid enamlased maanõukogu laiali
Eesti Omavalitsus kuulutas 1943. aasta märtsis välja sundvärbamise. Sama aasta lõpus kuulutati välja osaline sundmobilisatsioon. Kuigi rahvusvaheline õigus keelustas okupeeritud riigi kodanike mobliseerimise. Sundvärbamise ja mobilisatsiooni tulemusena kasvas leegionäride arv. Värvatud meestest moodustati 20. Eesti SS-diviis. 1943. aasta suvel saadeti leegioni esimene allüksus pataljon Narva rindele. Pataljon paistis võitlustes küll silma, kuid kandis ka ränki kaotusi. Sundmobilisatsioonid Saksa armeesse tekitasid eestlastes pahameelt ja soovi kõrvale hoiduda. Selleks kasutati tõendeid, varjamist ja Eestist lahkumist. Populaarseks muutus põgenemine Soome. Soome armeega liitunud eestlaste soomepoiste juhiks sai Karl Talpak. 1944. aastal moodustati Soome armees eesti vabatahtlikest koosnev Jalaväerügement 200. Kokku teenis Soome armees umbes 3500 eestlast, üle poole naases 1944. aastal Eestisse. 1941. aastal võitles sakslaste vastu EV sõjaväe baasil mood. 22
alusel. Põllumeestele määrati toiduainete müüginormid. Eestist veeti Venemaale 32 000 mobiliseeritut. Nad saadeti tööpataljonidesse mis sarnanesid sunnitöölaagritega. Sinna koondati poliitiliselt ebausaldusväärsed mehed, keda ei söandatud rindele saata. Seal kasutati neid füüsiliselt rasketel töödel ja nende toitlustamine, varustamine ning arstiabi olid allpool igasugust arvestust. 1943. aasta sügisel korraldas Saksa armee Eestis esimesed otsesed sundmobilisatsioonid. Kokku täienes Saksa armee sel kombel enam kui 4000 eestlase võrra. 4. Aasta 1944. 1944. aasta algusel läks Punaarmee kogu Idarindel Saksamaa vastu pealetungile. Seetõttu pidi Saksa armee peagi taanduma Eesti piirideni. Veebruaris püüdis Punaarmee tungida üle Narva jõe ja hõivata kiiresti kogu Põhja-Eesti. 30. jaanuaril kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon, millega tuli Saksa armeesse üle 32 000 eestlase. Mobilisatsiooni õnnestumises oli suur roll Jüri Uluotsa kõnel,