..................................................................................25 Carl Rogers.......................................................................................................................... 25 Abraham Maslow.................................................................................................................26 Frederick Perls.........................................................................................................................27 Sundlustega isiksuse tüüp................................................................................................... 29 Hüsteeriline isiksuse tüüp................................................................................................... 31 Kokkuvõte inimtüüpidest.....................................................................................................34 Kirjandus * Sigmund Freud ,,Leonardo Da Vinci lapsepõlvemälestus"
Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt. Freudi teooria järgi on alateadvus meie motivatsiooni aluseks. Motivatsioon võib väljenduda lihtsa nälja või seksi sooviga, neurootiliste sundlustega nagu näiteks viha, või hoopis artisti või teadlast motiveerivate teguritena. Sellegipoolest tundub, et tihti sunnitakse meid neid motivatsiooni allikaid eitama ja nende teadlikustamisele vastu töötama. Nii on need motiivid enamasti ainult kaudselt uuritavad ja kättesaadavad. Lapse sotsiaalne areng Sotsiaalse arengu all mõeldkse arengu seda aspekti, mis on seotud ühiskonnas teiste inimeste kesksel elamisega ning nendega suhtlemisega.
Eriti kaitsetud aga on lapsed. Tähtis on, et inimene mõistaks, kust hirm pärit on. Hirmud ei ole välditavad. Need, kes üritavad vältida, takerduvad teistesse hirmudesse, mis on suurte hirmude ülekanded. Normaalsest perest tulevad lapsed on võimelised neid põhihirme vältida. Võib suhtuda neljal viisil. 1) Kõigest võib distantseeruda (Skisoidne) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni. Vatandtüübid kipuvad tegelt minema konflikti. Skisoidne vs depressiivne: Skisoidne näeb depressiivses neid jooni, mis tal on puudu. Näeb võimalusi enda isoleeritusest vabanemiseks. Võimalik kogeda seda, mida ta varem ei ole kogenud. Depressiivne näeb seda, mida ta pole suutnud: olla sõltumatu, lisaks
Eriti kaitsetud aga on lapsed. Tähtis on, et inimene mõistaks, kust hirm pärit on. Hirmud ei ole välditavad. Need, kes üritavad vältida, takerduvad teistesse hirmudesse, mis on suurte hirmude ülekanded. Normaalsest perest tulevad lapsed on võimelised neid põhihirme vältida. Võib suhtuda neljal viisil. 1) Kõigest võib distantseeruda (Skisoidne) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni. Vatandtüübid kipuvad tegelt minema konflikti. Skisoidne vs depressiivne: Skisoidne näeb depressiivses neid jooni, mis tal on puudu. Näeb võimalusi enda isoleeritusest vabanemiseks. Võimalik kogeda seda, mida ta varem ei ole kogenud. Depressiivne näeb seda, mida ta pole suutnud: olla sõltumatu, lisaks
Enamus ajust on alateadvus (unconscious). Siia hulka kuuluvad kõik need osad mille peale ei saa lihtsalt mõelda. Asjad mis pole meie teadvusele lihtsalt kätte saadavad tihti tegelikult defineerivadki selle, näiteks instiktid ja alateavusesse surutud traumade mälestused ja emotsioonid, mis on liiga valusad, et neid läbi elada kuuluvad siia alla. Freudi teooria järgi on alateadvus meie motivatsiooni aluseks. Motivatsioon võib väljenduda lihtsa nälja või seksi sooviga, neurootiliste sundlustega nagu näiteks viha, või hoopis artisti või teadlast motiveerivate teguritena. Sellegipoolest tundub, et tihti sunnitakse meid neid motivatsiooni allikaid eitama ja nende teadlikustamisele vastu töötama. Nii on need motiivid enamasti ainult kaudselt uuritavad ja kättesaadavad. Sellest teemast rohkem veidike hiljem. Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Id, Ego ja Superego
moonutatakse neid, et need vanadega kokku sobiksid. Nii võib inimene teadvustamatult minna ebaausale teele. Jäetakse mingid detailid tähele panemata või tõlgendatakse neid teisiti. See kõik toimub selle pärast, et vältida ebameeldivaid üllatusi, mis uus võib kaasa tuua. Oht on eelkõige selles, et ollakse vähe avatud, arenguprotsessid võivad olla pidurdunud (iseenda areng sealhulgas). Sundustega inimese põhiprobleem on ülemäära suur vajadus end kindlustada. Seepärast on sundlustega inimesed ettevaatlikud, etteplaneerijad. Rieman ütles, et sundustega inimene on nagu mees, kes riskib vette minna alles siis, kui ujumine juba selge on. Sundustega inimeste hulgas leidub võrreldes teiste tüüpidega rohkem kollektsionääre. Neile meeldib koguda, sest ükski kogu ei saa kunagi valmis. See on nagu tükike lõpmatust. See on inimese teadvustamata motiiv saada endale veidike igavikku. Sundustega inimesed kipuvad kramplikult traditsioonidest kinni hoidma
moonutatakse neid, et need vanadega kokku sobiksid. Nii võib inimene teadvustamatult minna ebaausale teele. Jäetakse mingid detailid tähele panemata või tõlgendatakse neid teisiti. See kõik toimub selle pärast, et vältida ebameeldivaid üllatusi, mis uus võib kaasa tuua. Oht on eelkõige selles, et ollakse vähe avatud, arenguprotsessid võivad olla pidurdunud (iseenda areng sealhulgas). Sundustega inimese põhiprobleem on ülemäära suur vajadus end kindlustada. Seepärast on sundlustega inimesed ettevaatlikud, etteplaneerijad. Rieman ütles, et sundustega inimene on nagu mees, kes riskib vette minna alles siis, kui ujumine juba selge on. Sundustega inimeste hulgas leidub võrreldes teiste tüüpidega rohkem kollektsionääre. Neile meeldib koguda, sest ükski kogu ei saa kunagi valmis. See on nagu tükike lõpmatust. See on inimese teadvustamata motiiv saada endale veidike igavikku. Sundustega inimesed kipuvad kramplikult traditsioonidest kinni hoidma
Uusi kogemusi ei soovita omaks võtta. Kui sellest ei õnnestu kuidagi kõrvale põigata, siis moonutatakse neid, et need vanadega kokku sobiksid. Nii võib inimene teadvustamatult minna ebaausale teele. Jäetakse mingid detailid tähele panemata või tõlgendatakse neid teisiti. Oht on eelkõige selles, et ollakse vähe avatud, arenguprotsessid võivad olla pidurdunud (iseenda areng sealhulgas). Sundustega inimese põhiprobleem on ülemäära suur vajadus end kindlustada. Seepärast on sundlustega inimesed ettevaatlikud, etteplaneerijad. Sundustega inimeste hulgas leidub võrreldes teiste tüüpidega rohkem kollektsionääre. Neile meeldib koguda, sest ükski kogu ei saa kunagi valmis. See on inimese teadvustamata motiiv saada endale veidike igavikku. Sundustega inimesed kipuvad kramplikult traditsioonidest kinni hoidma (perekondlikud, seltskondlikud, religioossed, poliitilised jms). See võib viia väga kivinenud põhimõtete ja äärmuslikul juhul fanatismini välja
Nii võib inimene teadvustamatult minna ebaausale teele. Jäetakse mingid detailid tähele panemata või tõlgendatakse neid teisiti. See kõik toimub selle pärast, et vältida ebameeldivaid üllatusi, mis uus võib kaasa tuua. Oht on eelkõige selles, et ollakse vähe avatud, arenguprotsessid võivad olla pidurdunud (iseenda areng sealhulgas). Sundustega inimese põhiprobleem on ülemäära suur vajadus end kindlustada. Seepärast on sundlustega inimesed ettevaatlikud, etteplaneerijad. Rieman ütles, et sundustega inimene on nagu mees, kes riskib vette minna alles siis, kui ujumine juba selge on. Sundustega inimeste hulgas leidub võrreldes teiste tüüpidega rohkem kollektsionääre. Neile meeldib koguda, sest ükski kogu ei saa kunagi valmis. See on nagu tükike lõpmatust. See on inimese teadvustamata motiiv saada endale veidike igavikku. Sundustega