Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni. Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve (rajati sõjatööstusettevõtteid ja teid) ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine. Kehtestati viisaastaku plaane ja alustati sundkollektiviseerimisega. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liidu majandus valmistus sõjaks. Saksamaa ja Nõukogude Liidu välispoliitika oli sarnane. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire relvastumise ja vabastamise Versailles' ,,köidikutest". Majandusliku edukuse säilitamiseks oli Hitleril vaja võidukat sõda. See muutis välispoliitika agressiivseks ja jultunuks. Ka Nõukogude Liidu välispoliitika oli agressiivne (sest Stalini arvates oli vägivald
Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Mõlemas riigis määras riik müüdava kauba koguse piirangud ning ka hinna. Saksamaa majandus teenis sõja huve ning rajati sõjatööstusettevõtteid, millele kulutati väga suured summad. Kehtestati nelja-aasta plaanid. Ettevõtete juhid koondati kokku, nad allutati rangele kontrollile. Nõukogude Liidus rajati masinaettevõtteid. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine.Kehtestati viisaastaku plaane ja alustati sundkollektiviseerimisega. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liidu majandus valmistus sõjaks. Nii Saksamaal kui ka Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin. Mõlemas riigis oli üheparteilisus. Nõukogude Liidus oli selleks Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Saksamaal oli selleks Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). Nii Saksamaal kui ka Nõukogude
teadis et selleks on tarvis uut ja võidukat sõda. Nii Hitler kui Stalin tegelesid oma riigi relvastamisega ja ettevalmistusega uueks sõjaks. Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve (rajati sõjatööstusettevõtteid ja teid) ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine. Kehtestati viisaastaku plaane ja alustati sundkollektiviseerimisega. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liidu majandus valmistus sõjaks. Saksamaa ja Nõukogude Liidu välispoliitika oli sarnane. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire relvastumise ja vabastamise Versailles’ „köidikutest“. Majandusliku edukuse säilitamiseks oli Hitleril vaja võidukat sõda. See muutis välispoliitika agressiivseks ja jultunuks. Ka Nõukogude Liidu välispoliitika oli agressiivne (sest Stalini arvates oli vägivald ainsaks vahendiks, millega ühiskonda
operatsiooni Priboi abil. Eestlaste liikumised viisid Balti apellini (baltlaste ühiskiri), milles nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti lisapro-tokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Sel ajal, kui eesti rahvas pead tõstis, toimus aga tugev ENSV industrialiseerimine, mis seisnes rasketööstuse eelisarendamises. Enne seda te-geleti veel maareformide, jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamise ning sundkollektiviseerimisega, millest viima-ne põhjustas omakorda talupoegadele mõeldud maksukoormuste, kohustuslike müüginormide suurendamist. NSVLi keskvõim huvitus väga ka põlevkivitööstuse laiendamisest Eestis, mis koosmõjul käsumajandusega viis demograafi-liste ja sotsiaalsete probleemideni: sisse rändas palju võõrtööliseid, kes tõid kaasa uued harjumused/tavad/tradit-sioonid, vähenes eestlaste osatähtsus, tekkisid mured keelekasutuses.
surmast. Näite tahtlikust näljahäda tekitamisest võib tuua viimastel mainitud aastatel toimunud ukrainlaste rahvusliku identiteedi hävitamisest. Protsess viidi läbi äärmiselt külmavereliselt: näljahädast tabatud piirkondadele mitte üksnes keelduti abi andmast, vaid sajad külad piirati ümber Punaarmee sõdurite poolt. Nälgijad jäeti ilma kõige elementaarsemast inimõigusest - õigusest põgeneda kindla surma eest. Paralleelselt sundkollektiviseerimisega toimus NSVL- is industrialiseerimine, millega algas suurtööstuse eelisarendus. Rõhku pandi sõjatööstuse arendamisele, mis omakorda mõjutas tänu suurele kogusele relvadele Teist maailmasõda. Kuna NSVL sai maailma mastaabis üheks tugevamaks sõjatehnika arengu poolest, võis taoline positsioon julgustada NSVL- i Teises maailmasõjas nii võimukalt tegutsema. Hüpoteesi kohaselt on võimalik, et mõne teise liidri juhtimisel poleks industrailiseerimisele nii tugevat rõhku
Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni.Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine. Kehtestati viisaastaku plaane ja alustati sundkollektiviseerimisega. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liidu majandus valmistus sõjaks. Saksamaa ja Nõukogude Liidu välispoliitika oli sarnane. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire relvastumise ja vabastamise Versailles' ,,köidikutest". Majandusliku edukuse säilitamiseks oli Hitleril vaja võidukat sõda. See muutis välispoliitika agressiivseks ja jultunuks. Ka Nõukogude Liidu välispoliitika oli agressiivne (sest Stalini arvates oli
ülistamine. Ta kuulutati rahva juhiks ja õpetajaks. Stalini võimuletõus tähendas NEPi lõppu. Ta saavutas täieliku kontrolli ühiskonna üle, likvideeris eraettevõtluse, pani panuse industrialiseerimisele. Kehtima hakkas plaanimajandus(tehti viieaastaku plaane), kadus küll tööpuudus ja hoogsalt arenes sõjatööstus, siis kuna puudus tururegulatsioon hakkas tootlikkus langema ja see põhjustas elanike vaesumise. Alustas sundkollektiviseerimisega. Charles Lindbergh, Charles Chaplin, Isadora Duncan, Albert Einstein. Lindbergh – esimene inimene, kes ületas Atlandi ookeani lennukiga, aastal 1927. Chaplin – oli inglise komöödiarežissöör, stsenarist, näitleja ja produtsent. Pani aluse kino populariseerimisele pärast sõda, tema tuntuimad filmid on tummfilmid. Duncan – moderntantsu kuulsaks tantsija, USAst.
Nõukogude võimude organisatsioonilised ettevalmistused vastupanuliikumise likvideerimiseks 1949. aasta 28. jaanuaril võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse kulakute, bandiitide ja natsionalistide perekondade väljasaatmise kohta (märtsiküüditamine). 1949. aasta veebruaris võttis NSV Liidu MN otsuse nõukogudevaenuliku elemendi jaoks täiendavate kinnipidamiskohade loomise kohta, millega loodi 12 erilaagrit (GULAG) 1949. aasta märtsiküüditamise ning sundkollektiviseerimisega, hävitati metsavendade toetusbaas maal. Metsavendade tegevus hakkas seetõttu paratamatult hääbuma. Paljud legaliseerusid või langesid haarangutes võimude kätte. Metsavendade organisatsioonidest oli olulisim Relvastatud Võitluse Liit, mis tegutses kõigis maakondades 1945-1949 ning Pärnumaal 1949-1952. Noorte salaorganisatsioonid Moodustati noorte ning kooliõpilaste organisatsioone, mille liikmed võtsid aktiivsest
Stalini võimuletulekuga kaasnes tema isikukultus. Koheselt lõpetati NEP ja likvideeriti eraettevõtlus kõikjal. Võeti taas suund maailmarevolutsioonile, selleks alustati suurtööstuse eelisarendamisega industrialiseerimisega. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane. Stalini majanduspoliitika ja jõuga talupoegade viljatagavara konfiskeerimine viis suure näljani 1932-33. Alustati sundkollektiviseerimisega, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti sunnitööle või Siberisse. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem - GULAG Autoritarismi üleminek Suur kriis viis kriisi ka demokraatia. 1926 kukutati Portugalis vabariik, tuntum Salazari diktatuur 1932. 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski juhtimisel (kes lasi 1920 okupeerida Vilniuse) ja Leedus. 1924 muutus autoritaarseks
1950 ründas Hiina Tiibetit, Tiibet sai lüüa, kuid säilistas de facto iseseisvuse, Hiiina viis sisse oma väed o Hiina rikkus süstemaatiliselt lepet -> Tiibetis toimus rahva ülestõus, dalai-laama põgenes Indiasse 1959 o Hiina väed surusid ülestõusu maha, vallutasid Tiibeti, ühendasid selle Hiinaga o Tiibetisse toodi sisse hiinlasi, tiibetlasi saadeti välja, nad jäid vähemusse o Sundkollektiviseerimisega hävitati senine elulaad o Lõhuti ajaloo mälestusmärke, põletati ürikuid, purustati kloostreid, ala militariseeriti 24. Kommunismi levik mujal maailmas Kommunistlik kord kehtestati Põhja-Koreas, kes tungis kallale Lõuna-Koreale (Korea sõda) Üks peamisi põhjusi, miks paljud riigid kommunismi valisid, oli see, et NL andis neile rikkalikku rahalist ja sõjalist abi
annaabi.ee 
