, ainet kuumutades jne. Spektrijoonte asetuses on täheldatav korrapära. Seisulained: üksikutest eraldi väärtustest koosnev väärtus, kutsutakse elektroni puhulleiulaineteks e tenäosuslaineteks. Heisenburgi määramatuse printsiip: Mida täpsemalt teame, kus oleme, seda ebatäpsemalt oskame öelda, kuhu ja kui õigesti liigume. Elektronide interferents: Difrtraktsioon: tõkete taha paindunud lainete interferents. Potensiaaliauk- Kui kuulike on sulustatud kahe barjääri vahele või tõkestatud igas küljest. Potensiaallibarjäär- pinnavolt, peegeldub barjääril. Kui elektron tiirleb orbiidil, peavad tema leiulained olema orbitaallained. S.o. tiirutama orbiitipidi ümber tuuma. Elektroni laineloomusest järeldub, et ta võib tuuma ümber tiirelda vaid teatud kindlatel orbiitidel raadiustega r. 1. Joonlõigule pikkusega L sulustatud elektroni leiulained seiskuvad seisulaineteks pikkusega alfa=2L/n, n=1,2,3. 2.
Aatomist ei lase elektrone lahkuda positiivne külgetõmbejõud. Laetud tuuma tõmbejõud, mis tekitavad elektronile sügava potensiaalaugu. Sulustatud mikroosake tohib liikuda ainult teatud kindlate kiirustega, tema kiirus on kvanditud. Kui elektron on sulustatud ruumi, muutuvad tema leiulained seisulaineteks. Kvantarvud nt elektroni asukohta, kus see tuuma suhtes paikneb. Laineomadustega elektron ei saa karbis kunagi paigale jääda, madalaima energiaga on elektron põhiseisundis.3mõõtmelises ruumis määravad leiulained 3 kvantarvu. Kui elektron tiirleb orbiidil, peavad tema leiulaine olema orbitaallained, s.o tiirutama orbiitipidi ümber tuuma. Selleks peab ringile sobituma täisarv laineid. Orbiidi r,
täpsusega. Suurendade ühe määramise täpsust, kaotame alati teise täpsuses. 19. Mida nim. Potentsiaalibarjääriks ja mida potentsiaaliauguks? - Potentsiaalibarjäär- pinnavolt, mis takistab kuulikesel veereda üle barjääri. Potentsiaaliauk- kahe barjääri vahel olev auk, mis ei lase kuulil august välja minna. 20. Miks suletud ruumis saab mikroosake omandad vaid kindlaid kiiruse väärtusi? - Piiratud ruumiossa sulustatud osakese leiulained muunduvad seisulainetes. Seisulaine on täisarv, ehk osakese kiirus on kvanditud. 21. Kuidas nimetatakse aatomis tiirlevaid elektronide leiulaineid? - orbitaallained 22. Mida tähendab elektroni seisulaine? Millisel juhul saab see tekkida? - Elektroni statsionaarsetele püsiseisunditele vastavad seisulained. Et ring on otstete, saavad seisulained tekkida ainult siis, kui laine ringeldes end lakkamatult kordab. 23
antud kohas ja hetkel 13.Mikroosakeste liikumist kirjeldava mehaanika, .kvant mehaanika põhivõrrandi andis Schrödinger 14.Määramatuse printsiip näitas, et mida täpsemalt on määratud mikroosakese asukoht (koordinaat), seda halvema täpsusega on määratud tema kiirus 15.Elektronmikroskoobis näeb palju väiksemaid objekte kui valgusmikroskoobis, sest elektronilained on valguslainetest palju lühemad. 16.Piiratud ruumiossa sulustatud osakese (nt elektroni) leiulained muunduvad seisu laineteks 17.Aatomis saab elektron tuuma ümber tiirelda üksnes orbiitidel, mille pikkusesse mahub täisarv elektroni leiulaineid 18.Taani füüsik N.Borh väitis kooskõlas katsetega, et aatom kiirgab (ja neelab) elektronmagnetlaineid ainult juhul kui elektron siirdub ühest elektroni orbiidist teise 19.Kvantfüüsika aatomipilt näitlikustab aatomi ehitust elektron pilve mõistega 20
kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega 2) ühe minimaalne mõõteviga on pöördvõrdeline teise suuruse mõteveaga. Ma ei ole kindel, aga saab vist ka valemitega: E t h ja p x h Elektronmikroskoobi ja valgusmikroskoobi võrdlus? Elektronmikroskoobis ei kasutata objekti läbivalgustamiseks valgusvihku, vaid seda kiiritatakse läbi elektronkimbu. Objektist tekitavad suurendatus kujutise elektronläätsed. Mis juhtub piiratud ruumiossa sulustatud osakese leiulainetega? Ta ei levi ruumis edasi, ta on piiratud ulatusega keskkonna võnkuv olek. KÜSI ÜLE Millised on kvantarvud ja mida nad määravad? Kvantarvud on n ehk peakvantarv, l ehk orbitaalkvantarv, m ehk magnetkvantarv ja spinn. Määravad elektroni olekuid. Kuidas on seotud elektroni orbiidid ja elektroni leiulained? Kui elektron tiirleb orbiidil, siis peavad tema leiulained olema orbitaallained. Bohri postulaadid
· sp2-hubriidses olekus susinik moodustab kolm -sidet uksteisega 120° nurga all. Lisaks voib ta p-orbitaali arvelt anda -sideme. · sp-hubriidses olekus susinik moodustab kaks -sidet uksteisega 180° nurga all. Lisaks voib ta p-orbitaalide arvelt anda kaks -sidet. (kolmikside?) · sigma side voimaldab molekulil poorelda · Alkaanide konformatsioonid: varjestatud- vesinikud on uksteise taga; sulustatud- vesinikud on uksteise vahel · 3 aatomit maarab tasapinna: kui asendajad uhelpool tasapinda- cis-isomeer; kui asendajad teine-teiselpool tasapinda- trans-isomeer · hubridiseerumine s- ja p-orbitaalide segunemine ja hubriidorbitaalide teke · formaalne laeng kovalentne side tekib, kui iga aatom annab sidemesse uhe elektroni, kusjuures moodustub jagatud elektronpaar. Formaalne laeng (F)= valentselektronide arv
... Orbitaalkvantarv iseloomustab orbiidi kuju l=0;1;...;n-1 Magnetkvantarv on seletatud selles mõttes, et elektron võib liikuda seal nii üht kui teist pidi. Me= 0;+/-1;...+/-l Spinnkvantarv , kui elektroni pöörlemismomendi iseloomustaja S=+/- ½ 53.55)Mis määravad iga elektroni seisundi aatomis? Elektroni koha aatomis määrab ära aatomis, lõplikult 4 kvantarvu(arvud küs. Nr.52) 54)Mis tuleneb kindlasse ruumi sulustatud mikroosakese lainepikkusest tema kiiruse, energia ja impulsi kohta? 56)Selgita tõrjutus- ehk Pauli keeluprintsiipi. Antud süsteemis ei saa olla 2 täpselt ühesugust elementaarosakest. 57)Milline peaks elektronide asend aatomis olema lähtudes energia miinimumi- ja keeluprintsiibist? Energia miinimumi ja keeluprintsiibist lähtudes asetuvad elektronid aatomi tuuma ümber kihtidena. 58)Mitu elektroni mahub igasse kihti? 2n2
2-ne koosseis : 2 Fl, 2 Ob jne. Tromboone kasutati esimesena Beethoveni 5 sümf IV osas. Keelpillid jagatakse pultideks. SÜMFOONIAORKESTRI PAIGUTUS Charles Ives [Aivs] Kasutas einevaid paigutusi. PUUPUHKPILLID Grupisisene kõlavärv on palju varieeruvam. PPP kvintett kõlab paremini laias seades. Dubleerida keelpille, et võimendada harmooniat. Puupillidele anda palju soolo bassaase. Erinevad seadete võimalused * üksteise peal * põimitud * sulustatud * kattuv FLÖÖT Flööt on üks vanimaid muusikainstrumente. Põikflöödi sünnikodu on Kesk-Aasia. Sealt edasi liikus Hiinasse (TI) ja Indiasse (VANSHA, BANSURI). Egiptuses oli NAI (kasutatakse ka tänapäeval). Kui põikflööt jõudis euroopasse, nim seda SAKSA FLÖÖDIKS. Flööt oli algselt diatooniline pill. Aastal 1847 leiutas Theobald Böhm klappide süsteemi, alates millest saab flööti mängida ka kromaatiliselt ( võttis kasutusele silindrilise flöödi, enne oli kooniline)
toime tulla, sest kunagi meil ju olid tugevad neerupealsed. Milleks siis oodata, kuni nad märku annavad, et neerupealsed on läbi kulunud? Juba praegu võiks lõpetada suhkru tarbimise, igal kujul ja igas vormis. Alustada võiks näiteks limonaadiga, mida sa praegu käes hoiad. See on tõesti üllatav, mida me meditsiini ajaloost võime leida. Läbi sajandite on kõrvalekalletega inimesi põletatud nõidumise pärast, omandi pärast on rakendatud eksortsismi, sulustatud hulluse pärast, piinatud ennastrahuldava hulluse pärast [tortured for masturbatory madness], psühhoosi puhul on rakendatud psühhiaatriat, teostatud lobotoomilisi operatsioone skisofreenikutele. Kui palju neist patsientidest oleks kuulanud, kui kohalik arst oleks neile öelnud, et nende ainuke mure on suhkrupohmelus?! Jumal, õnnista! Dr George J. Georgiou, Ph. D. Toidu ja ravimite administratsioon pole neile väidetele oma hinnangut andnud. See
joon. 12). ja o k s s o o d s a im NH2 Joon. 13 illustreerib etanoolamiini konformatsioone Newman’i projektsioonis. Energeetiliselt soodsaim (sta- T ra n s - biilseim) on etanoolamiini sulustatud trans- (vastas-, OH anti-) konformatsioon. Sel puhul on asendajate vaheline OH NH2 NH2 H kaugus maksimaalne, st asendajate tõukumised (repulsiooni jõud) on vähimad. Sulustatud kald kon- H H H
neljamõõtmelises ruumis. millimeetri kaugusel asuvate braanide mõju. 41 Selles braanimaailmas peaksime elama ühel braanil, kuid läheduses võiks olla teine braan varibraan ehk peitbraan. Et valgus on sulustatud braani ega levi braanidevahelisse ruumi, siis ei näe me varimaailma. Kuid me peaksime tundma varibraanil asuva aine gravitatsioonilist mõju. Meie braanil peaksid selliseid gravitatsioonijõude olema tekitanud tõeliselt nähtamatud allikad. Nende allikate gravitatsioon pakub ainsa võimaluse neid täheldada (joon. 7.7). Et seletada, miks
mõõdetud, kuid senised katsed ei ole täheldanud vähem kui mõne lisamõõtmeteisse. Seetõttu kahaneks ta kauguse suurenedes kiiremini kui millimeetri kaugusel asuvate braanide mõju. neljamõõtmelises ruumis. Selles braanimaailmas peaksime elama ühel braanil, kuid läheduses võiks olla teine braan varibraan ehk peitbraan. Et valgus on sulustatud braani ega levi braanidevahelisse ruumi, siis ei näe me varimaailma. Kuid me peaksime tundma varibraanil asuva aine gravitatsioonilist mõju. Meie braanil peaksid selliseid gravitatsioonijõude olema tekitanud tõeliselt nähtamatud allikad. Nende allikate gravitatsioon pakub ainsa võimaluse neid täheldada (joon. 7.7). Et seletada, miks tiirlevad tähed ümber meie Galaktika keskme just niisuguse kiirusega, tuleb oletada, et Galaktika mass peab olema suurem kui vaadeldava aine mass.
TD I : Te ei saa võita. Ei saa teha tööd, kulutamata energiat. TD II : Te ei saa viiki mängida. Ei saa muuta kogu soojust kui energiat tööks. Osa läheb kaotsi. Murphy täiendus: Te ei saa sellest mängust väljuda. Mitmeelektronilise aatomi korral iseloomustatakse elektroni kvantarvudega n, l, ml ja s. Peakvantarv n määrab elektroni keskmise kauguse tuumast. Orbitaalkvantarvu (ehk kõrvalkvantarvu) l poolest erinevad elektroni leiulained, mis on kindlaviisiliselt sulustatud tuuma läbivale teljele (või: ringlevad ümber selle telje). Kvantarv l määrab elektroni orbi- taalse impulsimomendi vektori pikkuse: l= [l (l + 1)]1/2 Orbitaaliks nimetatakse elektroni leiulaine kindlat kuju aatomis. Kvantarvu l suurenemise järjekorras tähistatakse orbitaale väikeste tähtedega s (l = 0), p (l = 1), d (l = 2), f (l = 3) jne. Orbitaali tüübi järgi räägitakse s-, p-, d- jne
Eem= . Selle kvandi võnkesagedus fem omab aatomi alg ja lõppolekule omaste elektroni tiirlemis- sageduste vahepealset väärtust (näiteks neeldumisel falg < fem < flõpp). Mitmeelektronilise aatomi korral iseloomustatakse elektroni kvantarvudega n, l, ml ja s. Peakvantarv n määrab elektroni keskmise kauguse tuumast. Orbitaalkvantarvu (ehk kõrvalkvantarvu) l poolest erinevad elektroni leiulained, mis on kindlaviisiliselt sulustatud tuuma läbivale teljele (või: ringlevad ümber selle telje). Kvantarv l määrab elektroni orbi- taalse impulsimomendi vektori pikkuse: l= [l (l + 1)]1/2 Orbitaaliks nimetatakse elektroni leiulaine kindlat kuju aatomis. Kvantarvu l suurenemise järjekorras tähistatakse orbitaale väikeste tähtedega s (l = 0), p (l = 1), d (l = 2), f (l = 3) jne. Orbitaali tüübi järgi räägitakse s-, p-, d- jne
Eem= . Selle kvandi võnkesagedus fem omab aatomi alg ja lõppolekule omaste elektroni tiirlemis- sageduste vahepealset väärtust (näiteks neeldumisel falg < fem < flõpp). Mitmeelektronilise aatomi korral iseloomustatakse elektroni kvantarvudega n, l, ml ja s. Peakvantarv n määrab elektroni keskmise kauguse tuumast. Orbitaalkvantarvu (ehk kõrvalkvantarvu) l poolest erinevad elektroni leiulained, mis on kindlaviisiliselt sulustatud tuuma läbivale teljele (või: ringlevad ümber selle telje). Kvantarv l määrab elektroni orbi- taalse impulsimomendi vektori pikkuse: l= [l (l + 1)]1/2 Orbitaaliks nimetatakse elektroni leiulaine kindlat kuju aatomis. Kvantarvu l suurenemise järjekorras tähistatakse orbitaale väikeste tähtedega s (l = 0), p (l = 1), d (l = 2), f (l = 3) jne. Orbitaali tüübi järgi räägitakse s-, p-, d- jne
annaabi.ee 
