ALLAR KADAI Harilik pihlakas Sorbus aucuparia L. · Lehelaba kuju-paaritusulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum L. · Lehelaba kuju-viietine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Suur läätspuu Caragana arborescens · Lehelaba kuju-paarissulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides · Lehelaba kuju-lineaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik toomingas
Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-6 cm pikkused lihtlehed, munajad ja kimbuna. 4-7 cm pikkused lihtlehed, kolmnurksed lühikese tömpja tipuga. Leheserv saagjas, alus sirge või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Sulgroodne. kuni 2,5cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed hallikarvased Noored võrsed punakaspruunid, kaetud heledate Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased karedate vahatäpikestega. Pungad munajad, terava tipuga, pruunid, nõrgalt
Valge Petuunia Petunia axillaris Petuunia lehed paiknevad vastakuti. Lehed on munaja kujuga, sirge äärega ja terava tipuga. Leht on tumeroheline ja sulgroodne. Õied on korrapärased ja suured. Õied on valget värvi ja läbimõõt 6 cm. Õielehed asetsevad koos. Õie lehtedel on ka pruunikad triibud. Petuunia pikkus on kuni 50 cm. Võrsed kasvavad püstjalt. Petuunia vars on karvane.
· Südajas: alguses sügava väljalõikega ja ümmarguste hõlmadega munajas leht. · Talbjas:leht, mille koht on tippu lähedal ja mis aluse suunas ühtlaselt aheneb. · Odajas: Leht, mille alumises osa moodustab kaks külgedele suunatud teravat hõlma. · Nooljas: Leht, mille alusel on sügav ja terav väljalõige · Kilpjas: leht, mille roots kinnitub lehelaba alumise pinna keskossa. Leheroodumine: · Sulgroodne: ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega lehed. · Sõrmjas: Leht, mille laba aluset väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu. · Kaarroodne: leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam-vähem ühetugevust kaarjat roodu. · Rööproodne: pikk, kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu Leheserv: · Terveservaline: Leheserv on sige nagu joon. · Saagjas : leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste osadega. Nt
vahelduv vastak männaseline lehekodarik Lehe välisehitus lehetipp leheserv lehelaba lehrood leheroots Lehtede roodumine rööproodne kaarroodne sulgroodne sõrmroodne Lehtede jaotus Lihtlehed: ühele leherootsule kinnitub üks lehelaba. Liitlehed: leherootsule kinnitub mitu lehelaba. Fotosüntees Varred kasvavad pikemaks, et taimed saaksid rohkem valgust. Varrele kinnituvad lehed, neis toimub fotosüntees. Lehtede kaudu toimub ka hingamine ja vee aurumine. Mõõda leheroodusid liiguvad orgaanilised lehtedest varde ja teistesse taimeosadesse,
52. LIHTLEHED Lehe kuju ovaalne, munajas, äraspidimunajas, mõlajas 53. odajas, nooljas, ümar, elliptiline lineaalne, kilpjas, südajas, pügaldunud tipuga 54. okasjas (okas on leht!!), soomusjas, lehvikjas, neerjas Varreümbrine rootsutu leht leheroots puudub, rootsutu leht ümbritseb alusega vart 55. kõrrelised Kõrvakestega rootsutu leht kõrvakesed - vart ümbritsevad väikesed hõlmakesed lehe alusel 56. 57. ädalalill ROODUMINE sulgroodne 58. rööproodne 59. sõrmroodne 60. kaarroodne 61. LEHE LÕHESTUMINE sulgjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu keskrooni 62. sõrmjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu aluseni 63. sulglõhine - sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba 64. sõrmlõhine -- sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba 65. sulghõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest 67.
vee, mineraal- ja orgaaniliste ainete vool lehes. Pearoost hargnevad külgrood, nendest mõnikord veel kõrgemat järku rood, moodustades roodude võrgu . Lehtede roodumine toimub teatud korrapärasusega: *dihhotoomne leht primitiivne roodumisviis ,leherood hargnevad korduvalt kaheks ega ühine omavahel. *sulgroodne leht lehel on üks pearood ja sellest teatava vahekauguse järel väljuvad külgrood. *sõrmroodne leht lehel on üks pearood koos aluselt kiirtena lähtuvate külgroodudega. Nt vahtraleht *rööproodne leht ühesugused rood suunduvad lehelaba aluselt tipuni.
·Ülesanded Fotosüntees Hingamine ·Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. ·Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) ·Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) ·Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis
Tunnused: # taime vegetatiivne organ # kasv piiratud# ei kanna teisi organeid # dorsoventraalse sümmeetriaga. Ülesanded: fotosüntees,hingamine. Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Lihtlehel kinnitub üks leheke. Roodumine-Lehe rood on lehes kulgevad juhtsoonte kimbud, mis enamasti eenduvad lehe allküljel. Leherood võivad lehelabas paikneda mitmeti. Eristatakse nelja peamist roodumistüüpi: Sulgroodne leht- ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega leht. Sõrmroodne leht- leht, mille laba alusest väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu. Kaarroodne leht- leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam- vähem ühetugevust kaarjat roodu. Rööproodne leht- pikk kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu ühetugevust paralleelselt roodu. Lehe tipp-Terav- ühtlaselt ahenev lehetipp. Teritunud- järsult ahenev lehetipp. Ogatipp- väikest oga kandev lehetipp
Tunnused: # taime vegetatiivne organ # kasv piiratud# ei kanna teisi organeid # dorsoventraalse sümmeetriaga. Ülesanded: fotosüntees,hingamine. Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Lihtlehel kinnitub üks leheke. Roodumine-Lehe rood on lehes kulgevad juhtsoonte kimbud, mis enamasti eenduvad lehe allküljel. Leherood võivad lehelabas paikneda mitmeti. Eristatakse nelja peamist roodumistüüpi: Sulgroodne leht- ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega leht. Sõrmroodne leht- leht, mille laba alusest väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu. Kaarroodne leht- leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam- vähem ühetugevust kaarjat roodu. Rööproodne leht- pikk kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu ühetugevust paralleelselt roodu. Lehe tipp-Terav- ühtlaselt ahenev lehetipp. Teritunud- järsult ahenev lehetipp. Ogatipp- väikest oga kandev lehetipp
· Ülesanded o Fotosüntees o Hingamine · Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. · Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) · Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) · Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis
Füllood – ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Ülesanded o Fotosüntees o Hingamine Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) Lehetipp, -alus ja –serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal)
annaabi.ee 
