ära käigu suund, sest nt. kinnise käigu puhul on sisenurgad päripäeva võetud suuna puhul parempoolsed ning vastupäeva võetud suuna puhul vasakpoolsed. Mõõdetud nurkade tasandamine käigud jagunevad 4 liiki: 1) kinnine polügoon, 2) käik, mis on kahe tuntud koordinaatidega punkti ja kahe tuntud direktsiooninurgaga lähtesuuna vahel 3) käik, mis on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti vahele, kuid puuduvad lähtesuunad ja 4) rippuv polügoon. Tasandamise eesmärgiks on sulgemisvigade kõrvaldamine. Parandite andmine: 1) isetäpsete mõõtmiste puhul antakse suuremad parandid väiksema kaaluga mõõtmistulemustele. 2) võrdtäpsete mõõtmistulemuste puhul antakse kõikidele mõõtmistulemustele võrdsed parandid. 3) parandid peavad olema võimalikult väikesed, nende ruutude ja kaalude korrutiste summa peab olema minimaalne. 4) parandite andmisel tuleb eelistada nurki, mis olid mõõdetud
praktiline. Kuidas arvutada käigu joonte direktsiooninurgad? Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk (või pluss vasakpoolne nurk). Mis on koordinaatide juurdekasvud; nende arvutus? Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega. Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa ja teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra. Milline peab olema koordinaatide juurdekasvude summa? Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega. Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa x ja y teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra. Milline peab olema parandatud juurdekasvude summa? Parandatud juurdekasvude summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga.
Seinapolõgonomeetria Kasutatakse asulates sageli nn. Seinapolügonomeetriat , kus geodeetilised märgid kindlustatakse reeperilaadsete märkidega hoonete seitele. 5. Esialgne andmetöötlus - ptk. 6 NB! põhimõte ja vajadus Esialgne andmetöötlus koosneb: · Väliraamatude jt. Väliandmete kontroll ja töötlus · Käikude skeemide koostamine · Jooniste ja nurkade tasandusarvutused · Käikude sulgemisvigade leidmine ja töökoordinaatide arvutus · Nurkade ja joonte mõõtmise täpsushinnang Programeetitud andmetöötlusel oleneb etappide loetalu ja sisu olemasolevatest programmidest. Esialgsele andmetöötlusele järgneb käikude range tasandamine. Programeerimata andmetöötluse pugul värreldakse välisraamatu müütmisandemid andmesalvestusega ja kontrollitaksesiis kõiki välisraamatus tehtud arvutuis ning
märkidega hoonete seintel.Nimetatud märkide eeliseks on see, et neid saab kasutada ka reeperitena, erinevalt pinnases kindlustatud polügonomeetriamärkidest, mille taldmik jääb ülespoole külmumispiiri ja mis seetõttu alluvad külmakergetele.Esialgne andmetöötlus-Esialgne andmetöötlus koosneb järgmistest etappidest; väliraamatute jt. Väliandmete kontroll ja töötlus, käikude skeemide koostamine, joonte ja nurkade taandusarvutused, käikude sulgemisvigade leidmine ja töökoordinaatide arvutus, nurkade ja joonte mõõtmise täpsushinnang. Programmeritud andmetöötlusel oleneb etappide loetelu ja sisu olemasolevatest programmidest. Esialgsele andmetöötlusele järgneb käikude range tasandamine. Triangulatsioon geoteetilise põhivõrgu rajamise meetod, mis seisneb külgnevate kolmnurkade süsteemi loomises maastikul. Mõõdetakse vähemalt üks baasjoon ja kõik nurgad. Baasjooneks võib olla ühe kolmnurga külg, mis on
Nimetatud märkide eeliseks on see, et neid saab kasutada ka reeperitena, erinevalt pinnases kindlustatud polügonomeetriamärkidest, mille taldmik jääb ülespoole külmumispiiri ja mis seetõttu alluvad külmakergetele.Esialgne andmetöötlus-Esialgne andmetöötlus koosneb järgmistest etappidest; väliraamatute jt. Väliandmete kontroll ja töötlus, käikude skeemide koostamine, joonte ja nurkade taandusarvutused, käikude sulgemisvigade leidmine ja töökoordinaatide arvutus, nurkade ja joonte mõõtmise täpsushinnang. Programmeritud andmetöötlusel oleneb etappide loetelu ja sisu olemasolevatest programmidest. Esialgsele andmetöötlusele järgneb käikude range tasandamine. Triangulatsioon geoteetilise põhivõrgu rajamise meetod, mis seisneb külgnevate kolmnurkade süsteemi loomises maastikul. Mõõdetakse vähemalt üks baasjoon ja kõik nurgad. Baasjooneks võib olla ühe kolmnurga külg, mis on on süsteemi
Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk ? (või pluss vasakpoolne nurk ?). 18. Koordinaatide juurdekasvude arvutamine teodoliitkäigus. Sidumatus ja selle tasandamine. Koordinaatide arvutamine Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega. Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa ??x ja ??y teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra. 19. Tahhümeetrilise mõõdistamise olemus, nõuded. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti kõrguskasv pikksilma pööramistelje suhtes. Kaugus määratakse kaugusmõõturiga, suuna saame horisontaalringilt ning
Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk (või pluss vasakpoolne nurk). 54.Koordinaatide juurdekasvude arvutamine teodoliitkäigus. Sidumatus ja selle tasandamine. Koordinaatide arvutamine. Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega. Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa x ja y teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra. 55.Tahhümeetrilise mõõdistamise olemus. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti kõrguskasv pikksilma pööramistelje suhtes. Kaugus määratakse kaugusmõõturiga, suuna saame
nurk (või pluss vasakpoolne nurk ). 54. Koordinaatide juurdekasvude arvutamine teodoliitkäigus. Sidum atus ja selle tasandamine. Koordinaatide arvutamine. Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega. Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa x ja y teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra. 17 55. Tahhümeetrilise mõõdistamise olemus. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti kõrguskasv pikksilma pööramistelje suhtes.
Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk (või pluss vasakpoolne nurk ). 18. Koordinaatide juurdekasvude arvutamine teodoliitkäigus. Sidumatus ja selle tasandamine. Koordinaatide arvutamine. Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega. Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa ja teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra. 19. Tahhümeetrilise mõõdistamise olemus, nõuded. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti kõrguskasv pikksilma pööramistelje suhtes. Kaugus määratakse kaugusmõõturiga, suuna saame
Süstemaatiline osa ja juhuslik . Seega = + . Sulgemisviga: Enamasti on mõõtmistulemused omavahel seotud matemaatiliste tingimustega. (Kolmnurk 180 kraadi, kui iga mõõdetud nurk erinev, siis ei ole nurkade summa võrdne nende teoreetiliste summaga). Sulgemisviga on saadud tulemus miinus teoreetiline suurus e see, mis peab olema. Jäme viga: Geodeetiliste tööde tehnilistes juhendites kehtestatakse vastavalt antud tööle kehtestatud täpsusnõuetele sulgemisvigade lubatavad suurused. Kui sulgemisvead on lubatavast veast suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused, on see jäme viga. See võib olla põhjustatud tähelepandamatusest või eksimustest, lohakusest, mõõtmisvahendi mittekorrasolekust või väga tugevast õhu refraktsioonist. Jämedate vigade avastamiseks tuleb igat suurust mõõta vähemalt kaks korda ja tulemusi võrrelda. Nende suurel erinevusel tehakse kolmas mõõtmine.
annaabi.ee 
