alpaka(Cu - Ni - Zn).5.Karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp.6.Aluminotermia- lihtainete(peamiselt metallide)saamine ühenditest alumiiniumiga redutseeruimise teel.7.korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine)keskkonna toimel.8. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab ühtlase sulami e. tahke lahuse (kuld-hõbe-vask jt.). Sulameid, mille koostisosad ei ole üksteises ühtlaselt jaotunud nimetatakse ebaühtlasteks sulamiteks (malm).9. Elavhõbedasulameid nimetatakse amalgaamideks.10.kõige enam kasutatakse edutseerijana süsinikku,süsinikoksiidi.11.Malm on habras ja raskesti töödeldav.Malmist tehakse nt kütteradiaatoreid,pliidiraudu jm.Teras on malmiga võrreldes oluliselt paremini töödeldav ja mehhaaniliselt vastupidavam.Ka teras sisaldab süsinikku,kuid vähem kui malm kuni2%.12.särdamine ehk kuumutamine. Sulfiid oksudeerub, tekib vastava metalli oksiid ja eladub SO2- 2PbS+3O2--2PbO+2SO2.13.maagi tööt
koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle. Sulamite eelisteks puhaste metallide ees on odavus ning paremad omadused. Nüüdisajal tuntakse ja kasutatakse tuhandeid erinevaid sulameid (malm, teras jpt.). Sulameid saadakse tavaliselt vedela metallisegu jahutamisel. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab ühtlase sulami e. tahke lahuse (kuld-hõbe-vask jt.). Sulameid, mille koostisosad ei ole üksteises ühtlaselt jaotunud nimetatakse ebaühtlasteks sulamiteks (malm). Sulami tihedus ning värvus on koostisosade vahepealsed. Sulamistemperatuur on enamasti aga madalam kui koostisosadel (jootemetall 180° C = tina 232° C + plii 327°C). Mõned siirdemetallide sulamaid on aga väga kuumakindlad. Kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel (messing = vask + tsink). Alumiiniumi, vase ja mangaani sulam duralumiinium on alumiiniumist vaid veidi raskem, kuid tugevuselt ja vastupidavuselt terasele väga lähedane (lennukitööstuses).
-rasksulavad metallid ja sulamid(üle 1539C)Ti,Cr,W Alumiiniumsulamid Jaotatakse lähtudes töödeldavusest ja termotöötlusest järgmiselt: a)Al.deformeeritavad sulamid-liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt: 1)sulamid,mida termotöötlusega ei tugevdata(mt.vanandatavad) Al-Mn, Al-Mg 2)termotöötlusega tugevdatud sulamid(vanandatavad) Al-Cu, Al-Cu-Ni, Al-Mg-Si ... Tüüpiliseks termotöödeldavateks sulamiteks on Al-Cu sulamid-duraluminium b)Alumiiniumi valusulamid-Al-Si,ehk silumiin.Sulamites,alates ränisisaldus al.1,65%,esineb eutektmuutus temperatuuril 577c,mil moodustub eutektikum Si-siladusega 11,7%. Vasesulamid Kasutatavad vasesulamid on messingid ehk valgevased(Cu-Zn) ja pronksid (Cu-,Sn-,Cu-Al- sulamid)kui ka vaseniklisulamid. a)Messingid-Zn sisaldus kuni 45%.Zn sisalduse suurenemisel kasvab sulami tugevus(kuni 45%) ja plastsus(kuni 35%)
kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist
rauast. Tõsi, selle valmistamise juures on rauda kasutatud, kuid lisatud on ka teisi aineid. Nii on saadud teras, millest harilikult ongi noad valmistatud. Kas oskad öelda, millest on valmistatud potid ja pannid teie köögis? Ilmselt arvad ka, et enamus nendest on tehtud rauast. Tegelikult on need kööginõud valmistatud samuti raua ja teiste ainete segudest terasest ja malmist. Terast ja malmi nimetatakase raua sulamiteks. Raud on metall, mida inimene kõige rohkem kasutab. Raud on pärit rauamaagist, mida kaevandatakse suurteskaevandustes. Rauamaagi asukohtileidub palju meile kaugetel maadel: Ameerika mandril ning ka Aasias ja Aafrikas. Raua kättesaamiseks tuleb maaki suurtes sulatusahjudes väga kõrgel temperatuuril kuumutada, et raud maagist välja sulaks. Seejärel tehakse rauast erinevaid sulameid, sest puhtast rauast valmistatud esemed oleks liiga kallid ja ka mitte nii vastupidavad.
Sellised on näiteks raua sulamid, kus süsiniku aatomid on raua aatomitest hulga väiksemad. Sisestussulamid on heade mehaanilis - tehnoloogiliste omadustega ja head elektrijuhid. 3. Sulami tekkimisel võivad metallid omavahel reageerida, moodustades metallide vahel keemilisi ühendeid,mida nimetatakse intermetalseteks ühenditeks. Näiteks duralumiiniumis esineb ühend Al2 Cu või terases Fe3C. Selliselt tekkinud sulameid nimetatakse intermetalseteks sulamiteks. Selliseid sulameid iseloomustab suur tugevus ja kõvadus, kuid vähene elektrijuhtivus. METALLIDE KORROSIOON. Korrosiooniks nimetatakse metalli hävinemist metalli ja teda ümbritseva keskkonna vahelise keemilise või elektrokeemilise mõju tagajärjel. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1)Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides.
Värvilisi metalle liigitatakse: 1. Tiheduse järgi (kerged(), keskmised(Tina) ja rasked(w,Ti)) 2. Sulamis temp järgi: kergesti sulavad 300C Sn,Mg, keskmiselt sulavad 300- 1500C, raskelt sulavad üle 1500C (W, Ti) 3. Vääringu ehk hinna järgi- väärismetallid -hõde, kuld, plaatina. Värvilisi metalle tehniliselt puhtal kujul kasutatakse elektroonikas, elektrotehnikas kasutatakse sulamitena. Al- sulamid jagunevad: teformeeritavateks- ja vajatavateks sulamiteks. Teformeeritavateks sulamiteks on Al Mn, Al Mg, Duur Alumiinium- Al, Cu, Mg sulam.- kõrgema kõvadusega alumiinium sulam. Pronks-Sn, Cu- põhikomponendid, tähtsamad omadused- korrosiooni kindlus, väike hõõrde tegr, valatav matejal,- kasutatakse elektrotehnikas kontakt materjalina. Messing- koostis- Cu, Zn Cu, Ni sulamid- omavad suurt eritakistust, kasutatakse- kütteseadmetes reostaatides, omaduste muutmiseks kasutatakse lisandeid- Cr, Mn, Co- manganiin
paiknevate kontaktide puhul. Oksüdeerumise vältimiseks kasutatakse hõbedakihti. Kaarekindlus on väike. Alumiinium (Al) Suhteliselt madal elektrijuhtivus ja mehhaniline tugevus. Sarnaselt vasega oksüdeerub kiiresti. Kasutatakse eelkõige lahtivõetavates kontaktides. Hea kontaktülemineku saamiseks on Soovitav pinda kaitsta oküdeerumise eest. Kommutatsioonikontaktideks alumiinium ei kõlba! Metallkeraamilised materjalid need on saadud sulamiteks mitteühinevate metallide pulbermetallurgilisel liitmisel. Levinuimad: volfram+hõbe, nikkel+hõbe ja molübdeen(Mo)+hõbe. Molübdeen ja volfram annavad materjalile hea kaarekindluse. [1][2][3][4] 5 5. Liugkontaktides kasutatavad materjalid: Kõige otstarbekamaks paariks on osutunud metall-grafiit (süsi). Taoline kontakt esineb näiteks elektrimasinate kontaktrõngaste ja kommutaatorite ning harjade vahel. Enamasti
pinnal oksiidikihi olemasolekust. Ta tekkib kiiresti alumiiniumi ja hapnikku koosmõju tõttu. Erinevad lisandid tuuakse alumiiniumisse, et levitada temale vajalikke mehaanilisi omadusi, mis rikkuvad selle pinna ühtsust, sellepärast sulamites ei ole pideva ja tiheda oksiidikihi nagu puhtas alumiiniumis, mis vähendab tema korrosioonikindlust. Olenevalt valmistusviisist, kõik alumiiniumisulamid jagunevad survetöödeldute ja valatute sulamiteks. Survetöödeldud sulamid toodakse erinevate pooltootede kujul: lehed, profiilid, plaadid, torud, latid, sepised, juhtmed jms. Lehed võivad olla plakeeritud ja mitte plakeeritud. Plakeerimise meetod koosneb sellest, et sulamist plaadile mõlematelt poolt pannakse puhtast alumiiniumist lehte ja seejärel plaat allutatakse kuumvaltsimisele, mille käigus alumiiumist lehte keevitatakse. Plakeerimist tehakse korrosioonikindluse suurendamiseks.
· Korrosioonikindel ja väikese elektritakistusega · Tehakse: odavamaid juhtmeid, plekki, erinevaid liistdetaile Alumiiniumi sulamid · Duralumiinium - sisaldab vaske, magneesiumi ja mangaani. Tugev. Väikse korrosioonikindlusega. Vananev metall (aja jooksul tugevus suureneb, kuid sitkus langeb) VASK JA TEMA SULAMID · Pehme metall. · Ilmastikukindel · Väikse elektritakistusega · Tehakse: elektrijuhtmeid, plekki Sulamiteks messing (vase ja tsingi sulam) ja pronks (vase ja inglistina sulam). Sulamid tunduvalt tugevamad kui puhas vask. Kasutatakse torude, kraanide, veniilide jne valmistamisel. METALLMATERJALIDE VORMIMINE · Valamine - peaaegu kõik malmtooted · Kuumalt valtsimine - plastsemate metallide töötlemiseks · Tõmbamine - plastsemate metallide töötlemiseks (traat jms peen materjal) · Sepistamine - kasutatakse keeruka kujuga detailide tegemiseks
Millised meetodid tuleksid kõne alla? ***** 46. Tooge tüüpiline prepreg-toote kõvenemistsükkel autoklaavis graafikul, näidates ära rõhu, temperatuuri ja aja tüüpilised väärtused. 47. Millist materjali omadust iseloomustab tegur Kc? Millised on mehhanismid, mis takistavad prao levikut komposiitmaterjalis? K on pinge intensiivsuse tegur, mis iseloomustab pingete kontsentratsiooni prao tipus 48. Milliseid sulameid nimetatakse dispersioontugevdatud sulamiteks ning millel põhineb nende tugevdamise mehhanism? Meetod seisneb tugevdava faasi sisseviimises maatriksisse peente (disperssete) osakeste näol, mis takistavad dislokats liikumist maatriksis.- materjali vastupanu roomavusele tõuseb. 49. Mida tuleb arvestada KM mehaaniliste omaduste määramisel ning miks peaks katsekehade arv olema suurem kui näiteks terase puhul? KM sõltuvad oluliselt valmistamise tehnoloogiast, jõu suunast ja teimiku kujust. Ebapiisav nihketugevus
mittemetalli ühtesulatamise või paagutamise teel. Kui lisada näiteks vasele tina, siis saame sulami pronksi, mis on puhtast vasest tunduvalt kõvem ja mehaaniliselt tugevam ning erinevate füüsikalis-keemiliste ja tehnoloogiliste omadustega. Olenevalt raua ja süsiniku sulamis süsiniku sisaldusest kuni 2,14% nimetatakse materjale teraseks ja üle 2,14% -- malmiks. Teraseid kroomi, nikli, vanaadiumi, molüptemi jt. lisanditega nimetatakse legeeritud sulamiteks roostevabad, kuumuskindlad, eriomadustega terased. Sulamite siseehituse kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid: komponent, faas ja süsteem. Komponentideks nimetatakse keemilisi elemente ja ühendeid, mis moodustavad sulami. Järelikult on puhas metall ühekomponendiline süsteem. Kahe metalli sulam kahekomponendiline süsteem jne. Faasiks nimetatakse materjali aine füüsikalist agregaatolekut (vedel, tahke, gaasiline),
Tõsi, selle valmistamise juures on rauda kasutatud, kuid lisatud on ka teisi aineid. Nii on saadud teras, millest harilikult ongi noad valmistatud. Kas oskad öelda, millest on valmistatud potid ja pannid teie köögis? Ilmselt arvad ka, et enamus nendest on tehtud rauast. Tegelikult on need kööginõud valmistatud samuti raua ja teiste ainete segudest terasest ja malmist. Terast ja malmi nimetatakase raua sulamiteks. Raud on metall, mida inimene kõige rohkem kasutab. Raud on pärit rauamaagist, mida kaevandatakse suurteskaevandustes. Rauamaagi asukohtileidub palju meile kaugetel maadel: Ameerika mandril ning ka Aasias ja Aafrikas. Raua kättesaamiseks tuleb maaki suurtes sulatusahjudes väga kõrgel temperatuuril kuumutada, et raud maagist välja sulaks. Seejärel tehakse rauast erinevaid sulameid, sest puhtast rauast valmistatud esemed oleks liiga kallid ja ka mitte nii vastupidavad.
Entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon(G).G= H-TS (G-Gibbsi energia, H-Entalpia, S-entroopia). Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu(selles on tema kasutamise mõte). 4) Sõna keemia tähendus ja päritolu Tuleb kreekakeelsest sõnast khemia(mis omakorda egiptusekeelsest sõnast kham või hemi. kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideka või nende sulamiteks. Keemia on teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. 5) Perioodilisuse avastamine ja sõnastused Elementide süstemaatiseerimise esimesed katsetused 19.saj. *Sakslane J.Döbereiner rühmitas KE-d aatomasside ja omaduste alusel triaadid(Li-Na-K; Ca-Sr-Ba jne). *Elenentide klassifikatsioon 1857 W.Odling. *Saksa keemik L.Meyer uuris aatomiruumalade ja masside vahelist seostUjõudis kõige lähemale perioodilisusele). *Vene keemik D
EKSAMI KÜSIMUSED 2009 I RIDA 1. Keemia: definitsiooni tähendus, sõna päritolu. Keemia Kreekakeelsest sõnast khemia, mis omakorda tuleneb egiptuskeelsest sõnast kham või hemi kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideks või nende sulamiteks. Keemia on teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. 2. Planetaarne aatomimudel Rutherford, 1911. Peaaegu kogu aatomi mass koondunud väga väiksesse posit. laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit. laeng; elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. 3. Vesinikside: selgitus, liigitus, tähtsus looduses Vesinikside (VS) on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust.
sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardeolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallinatsiooni temperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, millesulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o.327 kraadi. Raskesulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma s.o.1539 kraadi ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks mis on üle 327 kraadi ja alla 1539 kraadi. Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 kraadiga. Keraamika seetõttu on aga sulamistemperatuuriga, mistõttu seda kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis teguriga või joonpaisumisteguriga
G Gibbsi energia H entalpia S entroopia Gibbsi energia abil väljendatakse keemiliste protsesside tasakaalu. Keemil protsesside termodünaamilise tasakaalu väljendamine Gibbsi en kaudu. Keemiliste reaktsioonide käigus Gibbsi energia väheneb 4) Sõna keemia tähendus ja päritolu Tuleneb kreekakeelsest sõnast khemeia, mis tähendab kunst muuta ,,tavalisi" metalle väärismetallideks või nende sulamiteks (Suidase järgi). Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: ,,Egiptus" või ,,must" 5) Perioodilisusseaduse avastamine ja sõnastused Döbereiner: triaadid Odbling: elementide omaduste perioodil kordumine kui üldine nähtus Chancourtois: omadused korduvad kruvijooneliselt ülevalt alla Newlands KEde omadused korduvad iga 7. elem järel
veetihedad (bitumen, plastmass, klaas, teras). Materjali füüsikalised omadused Sulamistemperatuur Temperatuur, mil materjal muutb vedelaks. Vastupidist temperatuuri tardumistemperatuuriks. Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi: kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C, rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Materjali füüsikalised omadused Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel soojusliikumise energia kandub kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Tahkistes levib soojusliikumise energia nii omavahel seostatud
temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu seda kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Metall Ts, °C Elavhõbe -39 Kergsulavad Tina 232
temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu seda kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Metall Ts, °C Elavhõbe -39 Kergsulavad Tina 232
alumiiniumiga. Selleks et anda dur alumiiniumile tugevust ja sitkust tuleb duralumiiniumit karastada ja vanandada. Vanandamine võib olla kas loomulik või kunstlik Vanandamis protsessis toimub tugevuse ja sitkuse suurenemine. Vasesulamitest on kõige levinumad silumiinid.Silumiinildeks nimetatakse alumiiniumi ja räni sulamit.Tähis on tal Al, Al 8. Liugelaagri materjaliks kasutatakse viimasel ajal alumiiniumi sulameid. Neid sulameid nim aluminium laagri sulamiteks, mis saadakse aluminium basil kui sinna lisatakse tina, pliid, vaske, antimony ja niklit. Võrreldes papiididega (tina ja plii sulamitega) on aluminium laagri sulamisel suurem tugevus. Väiksem korrosiooniaste kuid nende puuduseks on suur joonpaisumise tegur. Alumiiniumlaagri sulami tähis on AO 9-2, AO 18-3 (sisaldab 18% tina, 3% vaske ja ülejäänud on aluminium. Babiit on sammuti materjal mida kasurarakse liugelaagrites.Tema tähis on P88 selles on 88% tina ja ülejäänud on plii
temperatuuri aga tardumis- või kristalli- satsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). 5 Tabel 2. Metallide sulamistemperatuur Metall Ts (°C) Tsink 419 Alumiinium 660 Vask 1083 Raud 1539 Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad
c. Valandi lõpplik kristalliseerumine toimub väljaspool vormi mis tagab protsessi kõrge tootlikuse. Pidevavalu eelisteks on: d. Hea metalli kasutamine (puuduvad valukanalid) e. Valandi täpsus, f. Pooritus g. Valuvormi pikkaajalisus h. Väikesed kulud Sõltuvalt vormitavusest liigitatakse metallisulamid vedelvormitavateks ehk valusulamiteks ja plastselt vormitavateks ehk deformeeritavateks sulamiteks: Deformeeritavad sulamid valmistatakse valuplokkidena (ingot). Valusulamid väljastatakse metallurgiatehasest metallikangidena (pig). Enne vormi valamist sulatatakse need valutsehhis uuesti. 11 MALM Malm (cast iron) on terasega võrreldes suurema süsiniku sisaldusega (üle 2.14%). Malmi ja terase erinevus seisab selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida , kuna malm puruneb
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a
Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus, seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator). Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. 22.Malm, kasutusala Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Valgemalm on väga kõva ja habras. Seda kasutatakse ümbervalamiseks teisteks malmi sulamiteks ja terasteks. Hallmalmist valatkse seadmete keresid , mootorite korpuseid. Kõrgtugevast malmist auroturbiinide labasid elektrimasinate osasid, kulumiskindlaid hammasrattaid ja elektrimasinate mittenagneetuvaid osasi. 23.Malmi struktuurid Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina
metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle. Sulamite eelisteks puhaste metallide ees on odavus ning paremad omadused. Nüüdisajal tuntakse ja kasutatakse tuhandeid erinevaid sulameid (malm, teras jpt.). Sulameid saadakse tavaliselt vedela metallisegu jahutamisel. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab ühtlase sulami e. tahke lahuse (kuld-hõbe-vask jt.). Sulameid, mille koostisosad ei ole üksteises ühtlaselt jaotunud nimetatakse ebaühtlasteks sulamiteks (malm). Sulami tihedus ning värvus on koostisosade vahepealsed. Sulamistemperatuur on enamasti aga madalam kui koostisosadel (jootemetall 180° C = tina 232° C + plii 327°C). Mõned siirdemetallide sulamaid on aga väga kuumakindlad. Kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel (messing = vask + tsink). Alumiiniumi, vase ja mangaani sulam duralumiinium on alumiiniumist vaid veidi raskem, kuid tugevuselt ja vastupidavuselt terasele väga lähedane (lennukitööstuses)
) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Sulamistemp- Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula-mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C(volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis-teguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumis-teguriga (tahkised). Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Korrosioonikindlus .
( ) Selle epüüri pindala on võrdeline kogu veealuse osa üleslükke jõuga, ehk laeva poolt välja tõrjutud vee kaaluga 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid Laevaehituses kasutatavad materjalid Laevaehituses kasutatakse metalle ja mittemetalle. Metalle võib veel jaotada mustadeks ja värvilisteks ning sulamiteks. Nõuded laevaehitusmaterjalidele on: · tugevus ja sitkus, · vastupidavus väliskeskkonna mõjudele, · tulekindlus, · tehnoloogilisus (töödeldavus), · võimalik odavus. TERAS on tänapäeval laevakereehituses põhiline materjal. · Teras on raua ja süsiniku sulam süsiniku sisaldavusega alla 1,7% · Keevitatud laevakeredes kasutatakse pehmemat (väiksema süsiniku sisaldusega mitte üle 0,27%) terast;
jämedamaks ja selle jämedama liiniga tõmmatakse ballooni splint lahti, et ta avaks parve). • Käigus oleva mehaanilisel jõul liikuva laeva tuled ja udusignaalid. • Laevakere ehitus. Kahekordne põhi, pardad, tekk, talastiku süsteemid. Välisplaadistus. Laevaehitusmaterjalid. Laeva ehituses kasutatavad materjalid võib jaotada kahte gruppi: mettalid ja mittemetallid. Metallid jagunevad veel mustadeks ja värvilisteks ja sulamiteks. Mustmetall on peamine laeva ja seadmete ehitusmaterjal. Mittemetallid on puu, värvid, platikud ja erinevad isolatsioonimaterjalid, mida kasutatakse laeva siseruumide viimistlemiseks. Kategooriliselt on keelatud kasutada isolatsioonimaterjaline asbesti, mida laialt kasutati nõukogude laevaehituses. Paarkümmend aastat tagasi kasutati laevade pealisehituse ja kaatrite ehitamiseks alumiiniumi. Viimasel ajal on hakatud ehitama alumiiniumist reisilaevu.
oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), Keraamika rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula- Tellis 1800 mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C Betoon 2300 (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, Portselan 2400 vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks Klaas 2500 ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla Metallid raua sulamistemperatuuri). Kergmetallid Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest Magneesium 1750 alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav Alumiinium 2700 töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu Titaan 4540
annaabi.ee 
