kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemilisels analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan. Vähemal määral sisaldavad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente vaid protsendi murdosa. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla 5.Leia materjali meteoriitide koostisse ja suuremate maalelangenud meteoriitide kohta. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). · raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. · kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed
leitama. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemilisels analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente vaid protsendi murdosa. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat).
Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat). Mikrometeoriidid koosnevad silikaatseist mineraalidest või klaasist. Nad sisenevad Maa atmosfääri kiirusel kuni 70 km/s, kuumenedes
läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad. Meteoriitidega tegelev teadusharu meteoriitika. Lähtekehad asteroidid Meteoorkeha ehk boliid Keskmine vanus 4,5 4,8 miljardit aastat Võivad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst Suunduvad Maa poole kokkupõrkest komeetidega Kuju korrapäratu Teravad nurgad ja servad puuduvad õhusurve tõttu atmosfääris Pinnal õhuke, mõne millimeetrine tume sulamiskoorik Kooriku lohukesed regmaglüptid Mustad, pruunikad (sinakas, valkjas) Hiidmeteoriidid Mikrometeoriidid Kivimeteoriidid Raudmeteoriidid Kiviraudmeteoriidid ehk segameteoriidid Suure massiga Tekitavad endast kordades suuremad kraatrid Sajandi kohta langeb vähem kui üks Kiiremad meteoriidid sulavad täielikult ja jahtumisel moodustavad kerakesed Sisenevad atmosfääri kiirusel 70m/s Nt: Antarktikas 10t jääst saadi ~2000
Kuni poolekauguseni lähematest tähtedest, arvatakse olevat palju komeete, mis tiirlevad aeglaselt ümber Päikese ja moodustavad nn. Oorti pilve. Meteoriidid Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüteerimise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi- plahvatus- või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri.
Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale- šreibersiiti ja olhamiiti. (http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit) Meteoriidisadu
Meteoriit Sõna meteoriit pärineb kreeka keelest (tähendades meteooros 'õhus hõljuv'). Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke meteoorkeha jäägid. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat). Enamik mikrometeoriitidest koosneb silikaatseist mineraalidest või klaasist. Nad
sulada ning jahtumisel moodustavad tilgakujulisi kerakesi. Mikrometeoriite võib leida kõikjal. Näiteks Antarktika 10 tonnist jääst eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti. Meteoriitide välimus: 3 Kuju on neil korrapäratu, kuid üldiselt ümarad suhteliselt. Neil puuduvad teravad nurgad ja servad. Põhjus selles, et atmosfääri õhusurve lihvib need siledaks. Meteoriidi pinda katab õhuke, kuni mõne millimeetrine ja tume sulamiskoorik. Selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Need tekivadki sulamisest. Sulamiskooriku tume värvus tuleneb oksüdeerumisest. Koorik on värvuselt must või pruunikas. Harva aga ka sinakas või valkjas, sageli klaasjas. Kauem maapinnal olnud meteoriidi koorik oksüdeerub tumepruuniks Muidugi oleneb nende välimus tugevalt ka koostisest ja tingimustest, kus nad viibivad. 4
Päikesesüsteemi väikekehad Klaarika Kaljula ja Kaspar Olman 9.A klass METEORIIT § Meteoor on on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- elektri- jm nähtuste kompleks. Keha jääk langeb maapinnale, nimetatakse seda meteoriidiks. § Meteoriit on tahke keha, millel on korrapäratu kuju. Meteoriidi pinda katab õhuke sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed. § Meteoriit koosneb rauast, kivist või mõlemast. Enamik meteoriite on kivimeteoriidid (62%), raudmeteoriite on vähem (34%) ning segameteoriite on 4%. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi- või plahvatuskraatreid. Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10-15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks. EESTI METEORIIDIKRAATRID
Nimetus meteoriit tuleneb kreekakeelsest sõnast meteros ja tähendab õhus hõljuv. Meteoriidid on väiksema kui ühe kilomeetrise läbimõõduga asteroidid. Tavaliselt on ta tolmukübeme kuni rusika suurune. 5 Meteoriidid on korrapäratu kujuga. Neil puuduvad teravad nurgad, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Pealt katab meteoriiti õhuke tume sulamiskoorik, milles on madalad lohukesed, nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu. Maa atmosfääris süttib meteoriit gaaside hõõrdejõu tõttu põlema. Kui meteoriit põleb atmosfääris lõpuni nimetatakse teda meteooriks, kui kukub põlevana maapinnale, siis meteoriidiks. Meteoriitide koostises leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopite uurimine võimaldab määrata meteoriidi kosmilist ja maalist vanust. Ehituse järgi saab jagada meteoriite kolme rühma:
· Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks · Voolu ajal võib tunnis näha 100 100 000 meteoori · Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi Meteoriit · on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk · Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. · Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed · Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%) Mikrometeoriidid · Mikrometeoriidid koosnevad silikaatseist mineraalidest või klaasist · Nad sisenevad Maa atmosfääri kiirusel kuni 70 km/s · Mikrometeoriite võib leida kõikjalt. Uurides Antarktika igijääd, on leitud meteoriite, mis tabasid Maad tuhandeid aastaid tagasi. 10 tonnist
annaabi.ee 
