ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Miks kooslused suktsesseeruvad? Kui keskkonna piirangute intensiivsuses tekivad muutused, siis viib see paratamatult muutustele koosluse struktuuris, s.t. suktsessioonile.Kuna eksisteerib palju erinevaid keskkonnapiirangute kombinatsioone, on ka palju erinevat tüüpi suktsessioone. Piirangud, mis põhjustavad suktsessiooni:mullaressurss(Lämmastik võib akumuleeruda mullas ja seda eelkõige primaarsete suktsessioonide jooksul. See akumuleerumine võib omakorda viia edasi suktsessioonide järgnevusele)valgus(Valguse piirangud soodustavad selliste taimede levikut, millel on kas1)suuremad seemned 2)suurem lehtede valgusisaldus või 3)fotosünteesi kiirus maksimaalne ja taastumispiirangud(Enamikes kliimakskooslustes dominantsed taimeliigid kas puuduvad või on siis haruldased. Põhjuseks on see, et need liigid ei talu häireid, mis on aga suktsessioonide järgnevuse põhjuseks
4.variant Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht[1]. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessioonide kulgu[1]. Allelopaatiliste mõjudega arvestamine võib olla oluline nt segakultuuride kasvatamisel Omnivoorid- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Inimene on omnivoorne liik vaatamata sellele, et mõned inimesed söövad ainult taimset toitu (vegetarianism) ja mõned loomset päritolu toitu (karnivoor)
tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. ● Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 19. Suktsessioonilised piirangud. ● Mullaressurss – sageli just lämmastik, on peamine faktor, mis limiteerib taimede kasvu. Lämmastik võib akumuleeruda mullas ja seda eelkõige primaarsete suktsessioonide jooksul. Lämmastiku vähesus mullas soodustab selliseid taimede omadusi nagu toitainete säilitamine võime ja suur juurte mass. ● Valgus – teistes suktsessioonides limiteerivaks faktoriks. Valguse piirangud soodustavad selliste taimede levikut, millel on kas suuremad seemned, suurem lehtede valgussisaldus või fotosünteesi kiirus maksimaalne.
nende rida suktsessioonireaks. Primaarseks suktsessiooniks nimetatakse kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 19. Suktsessioonilised piirangud. Mullaressurss sageli just lämmastik, on peamine faktor, mis limiteerib taimede kasvu. Lämmastik võib akumuleeruda mullas ja seda eelkõige primaarsete suktsessioonide jooksul. Lämmastiku vähesus mullas soodustab selliseid taimede omadusi nagu toitainete säilitamine võime ja suur juurte mass. Valgus teistes suktsessioonides limiteerivaks faktoriks. Valguse piirangud soodustavad selliste taimede levikut, millel on kas suuremad seemned, suurem lehtede valgussisaldus või fotosünteesi kiirus maksimaalne. Taastumispiirangud enamikes kliimakskooslustes dominantsed taimeliigid kas puuduvad või on siis haruldased
, Eestis näit. kuivendamata raba), pre- ja postk. (vastavalt eelmisele ja järgmisele klimaatilisele regioonile omane, antud klimaatilisele regioonile võõras k.), subk. (välistegurite mõjul enne kliimaksini jõudmist stabiliseerunud ökosüsteem), plagiok. ja disk. (pidevas häirituses kujunenud k-d, näit. heina- ja karjamaad). F. Clements väidab, et mingis klimaatilises regioonis kujuneb ainult üks kliimaks, kuhu koonduvad kõik suktsessioonide seeriad. 93. Fluktuatsioonid 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi dominantide) arvukus, koosluse üldine koosseis jääb endiseks. F-e põhjustavad koosluse (ökosüsteemi) sisemised regulatsioonimehhanismid (nt. paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste
iseloomustatav k., Eestis näit. kuivendamata raba), pre- ja postk. (vastavalt eelmisele ja järgmisele klimaatilisele regioonile omane, antud klimaatilisele regioonile võõras k.), subk. (välistegurite mõjul enne kliimaksini jõudmist stabiliseerunud ökosüsteem), plagiok. ja disk. (pidevas häirituses kujunenud k-d, näit. heina- ja karjamaad). F. Clements väidab, et mingis klimaatilises regioonis kujuneb ainult üks kliimaks, kuhu koonduvad kõik suktsessioonide seeriad. Evolutsioon Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. E-i vältel tõrjuvad ühed organismid teisi välja, osa sureb välja kliima- jm. keskkonnamuutuste tagajärjel, asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Keskne evolutsiooniprotsess on liigiteke. 43. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt
Neist kohtades algab primaarne suktsessioon, mis toob endaga kaasa kindlad ennustatavad muutused ökosüsteemis. 2. Sekundaarne toimub pärast suurt häirimist ehk häiringut kas väliste tegurite põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Nt üleujutus või metsatulekahje. Inimene põhjustab tänapäeval põhiosa häiringutest looduses (lageraie) Monokliimaksi teooria teatud kliimas on kõikide suktsessioonide lõppmingiasi ühesugune ja kõikmingidasjad liiguvad samas suunas, kuhu nad varem või hiljem jõuavad. Toimub lõplik konvergents (lõpppunkt on kunagi ikka täpselt sama, vahet pole, kust pihta hakkab) Eesti kliimas monoklimaksi teooria varem või hiljem on arenenud kõik eesti taimekooslused mingis kindlas metsakoosluses? Lõpuks on igal pool üksainus salukuusik. Sõltuvalt niiskustingimustest on võimalikke staadiume siiski mitu. 29
valgusrežiimi muutumise korral. Selliseid järjestikuseid vahetusi nimetatakse suktsessioonideks, järjestikuseid kooslusi järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. -kliimaksiks nimetatakse protsessi, kui muutlikud järgukooslused asenduvad lõpuks püsikooslusega. Kliimaksiõpetuses võib eristada 3 arenguastet: 1)monokliimaks – kõik kooslused ühes kliimavööndis muutuvad aja jooksul suktsessioonide käigus üha sarnasemaks, mesofüütsemaks, kuni lõpuks saavutavad ühise kliimaseisundi, mis jääb püsima kliima muutumiseni. 2)polükliimaks – kliimakseid on maastikus mitu ja koosluste konvergentsi ei toimu. 3)kliimaksmustri kontseptsioon – igale keskkonnatingimuste kombinatsioonile vastab oma kliimaks. Kliimaksite liigitus: *dominantide põlvkonna kestuse järgi *keskkonnamuutuste tsüklite kestuse järgi Taimekoosluste struktuurid
, Eestis näit. kuivendamata raba), pre- ja postk. (vastavalt eelmisele ja järgmisele klimaatilisele regioonile omane, antud klimaatilisele regioonile võõras k.), subk. (välistegurite mõjul enne kliimaksini jõudmist stabiliseerunud ökosüsteem), plagiok. ja disk. (pidevas häirituses kujunenud k-d, näit. heina- ja karjamaad). F. Clements väidab, et mingis klimaatilises regioonis kujuneb ainult üks kliimaks, kuhu koonduvad kõik suktsessioonide seeriad. Koagulatsioon protsess, kus vähendatakse peente kolloidiosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helvesteks (ja sadestuda). Koaktsioonid organismide vastastikused suhted. Kodupiirkond (loomadel), selgroogsete, ka kõrgemate selgrootute isendite, perekonna või perekondliku rühma elupiirkonna osa, mida kasutatakse pikka aega. K-s toimub kogu põhiline elutegevus ja selles veedetakse enamik aega. Kogutoodang ökol
(erilaadsete mullastikuteguritega iseloomustatav k., Eestis näit. kuivendamata raba), pre- ja postk. (vastavalt eelmisele ja järgmisele klimaatilisele regioonile omane, antud klimaatilisele regioonile võõras k.), subk. (välistegurite mõjul enne kliimaksini jõudmist stabiliseerunud ökosüsteem), plagiok. ja disk. (pidevas häirituses kujunenud k-d, näit. heina- ja karjamaad). F. Clements väidab, et mingis klimaatilises regioonis kujuneb ainult üks kliimaks, kuhu koonduvad kõik suktsessioonide seeriad. Fluktuatsioon (lad. fluktuatio) lühiajalised pöörduvad muutused, mille pikkus ei ületa 10 aastat. 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi dominantide) arvukus, koosluse üldine koosseis jääb endiseks. F-e põhjustavad koosluse (ökosüsteemi) sisemised regulatsioonimehhanismid (nt
annaabi.ee 
