Vettehüpped Vettehüpped said veespordina alguse 17. Sajandil Saksamaal ja Rootsis. See ala nõuab tehnilisi ja füüsilisi oskusi. Vettehüppeid saab sooritada kas hüppetornist või hoolaualt hüpates. Enne vette sukeldumist peavad sportlased sooritama õhus võimalikult täiuslikult kindlaksmääratud elemente. Kohtunikud hindavad hüppe juures elemendi kergust ja meisterlikust. Vette tuleb sukelduda võimalikult aikselt ja kergelt. Iga üksikasi ja järjestus pannakse enne sportlase poolt kirja ja esitatakse võistluste alguseks kohtunikele. Esimest korda olid vettehüpped olümpiamängudel 1904. aasta olümpiamängudel Saint Louisis. Naised hakkasid olümpial võistlema 1912. aasta olümpiamängudel Stockholmis. Vettehüpped on pealtvaatajate seas üks kõige popullaarsem olümpiamängude ala. Sukeldumine Sukeldumine on harrastus või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas b...
Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool Ookianid Referaat Maria Kruusma 2013.a Atlandi ookean Atlandi ookean on maakera suuruselt teine ookean. Vaikse ookeaniga võrreldes on Atlandi ookean madalam, suur osa ookeani pindalast on 3000-6000 meetri sügavune. Suurim sügavus - 8742 meetrit - on mõõdetud Puerto Rico süvikus. Atlandi ookeani keskosas kulgeb põhjast lõunasse S-tähe kujuline Kesk-Atlandi mäestik. Mõlemal pool mäestikku asuvad sügavad nõod. Atlandi oookean ulatub kõikidesse soojusvöötmetesse, mistõttu sealne kliima on väga mitmekesine. Atlandi ookean on elustiku poolest vaesem kui Vaikne ookean. Ometi on siin rikkalikke kalavarusid. Rohkesti püütakse turska ja heeringat. Atlandi ookean on rikas maavaradel.Otsingumeeskond teatas , et on leidnud osa 2009. Aastal ookeani kukkunud...
sündis 30. aprillil 1946. aastal Haga lossis Stockholmi külje all prints Gustaf Adolfi (1906-1947) ja tema abikaasa, Saksi-Coburg-Gotha hertsogi tütre, printsess Sibylla (1908-1972) kauaoodatud pojana, vennaks neljale õele. Pärast isa hukkumist lennuõnnetuses 26. jaanuaril 1947. aastal sai selgeks, et Carl Gustaf pärib krooni oma vanaisalt - kuningas Gustav Adolfilt (valitses 1950-1973). Väike poiss polnud sellisest tulevikuväljavaatest eriti meelitatud: «Ma ei taha saada kuningaks, vaid ehitustööliseks,» olevat ta ükskord öelnud oma õele printsess Christinale. Rootsi traditsioonide kohaselt seati lossis sisse lasteaed tulevase monarhi jaoks. Hiljem käis ta tavalistes koolides, kus teda koheldi nagu harilikku õpilast. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1966. aastal alustas Carl Gustaf armeeteenistust nii mere- ja maaväes kui ka õhujõududes. Hiljem jätkas kroonprints hoolikat ettevalmistust oma tulevaseks ametiks. Uppsala ja Stockholmi ülik...
KEILA GÜMNAASIUM 9B klass Janeli Kurm KUUBA Referaat Juhendaja: õp. N.Härsing Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. MIKS KUUBA ?.................................................................................................4 2. MIS ON KUUBA PLUSSID JA MIINUSED ?....................................................5 3. ENNE KUUBA MINEKUT.................................................................................6 4. PIIRKONNAD....................................................................................................8 5. HAVANNA HOTELLID....................................................................................10 6. SÖÖGIKOHAD...............................................................................................11 7. SUKELDUMINE KUUBAL JA MUUD HUVITAVAT............
Rapla Vesiroosi Gümnaasium LUDWIG II Baieri hull kuningas ( referaat) Marion Soomre 11. B klass Rapla, 2010. WITELSBACHIDE DÜNASTIA Katoliiklikul laulatusel 12. oktoobril1842 Müncheni Kõikide Pühakute õukonnakirikus vahetasid kolmekümne ühe aastane Maximilian ja seitsmeteistkümneaastane Marie sõrmused. Sel kombel saigi teoks, et nende poeg Ludwig II, kes näis näis otsekui baierluse lihakssaamine, tuli ilmale segeverelisena, pooleldi baierlasena. Baieri vanaisa, kuningas Ludwig I-st see ei häirinud. Ta tervitas witelsbachlase ja hohenzolleri abiellumist kui kahe saksa dünastia liitumist. Ludwig II sündis 25. augustil 1845, pool tundi pärast südaööd, Müncheni lähedal Nymphenburgi lossis. Mõned päevad oli lapse nimi hoopis Otto, siis palus vanaisa, et ta nimetataks Ludwigiks, sest ta oli sündin...
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra alguse...
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plast...
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
