Alumise rea palgid on mädanenud pudedaks ja sealt on võimalik puidupuru kerge vaevaga ära võtta. Närilised on leidnud endale sobiva keskkonna elutegevuseks alumises palgis ning hiired on sinna ilusa kodu teinud. Kuna katus laseb vett läbi, on seintel kasvamas samblik ning on ka näha seeni. Ka katusel kasvad elusorganismid- see on kaetud paksu samblakihiga. Kunagisest laastkatusest on alles vaid mõned laastud ning ka suurem osa tõrvapapist on langend hoone muldpõrandale. Kuna suitsusaunal on väga suured kahjustused, ei ole võimalik enam tervet hoonet päästa. Hoonest on aga võimalik päästa suurel hulga terveid ja kõlisevaid palke. Kuna hoonet ei ole omanikul plaanis taastada, ootab teda kahjuks lammutamine ning palkidest on haldaja arvates võimalik teha suur jaanituli. Vaade küljelt saunale Vaade maja tagant ( Pildil veel vana aknaraam ning saunast välja ulatuv korsten) Eskiis, ahju asukoht ning põhjasuund.
Vene saun köetakse ahjuga maksimaalselt 50°C ja visatakse siis nii palju leili, et tekivad paksud aurupilved. Soome saunaga võrreldes on vene saunas jahedam, kuid tunduvalt niiskem Indiaani saun Tegemist on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paigaga Toimub väikeses kuplikujulises telgis. Istutakse külg-külje kõrval ringis ümber keskele kaevatud augu, millesse tuuakse lõkkel kuumaks aetud kivid. Suitsusaun Seda on nimetatud ka sauna algvormiks. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Aurusaun Kaasaegne aurusaun on sarnane vene saunaga, sest seda kuumutatakse samuti 40-45°C, köetakse aga teisiti
40-45°C, köetakse aga teisiti. Aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub. Aurusaunas on temperatuur poole madalam kui tavalises saunas. Saunalisi ümbritsevad aurupilved on sageli rikastatud eeterlike õlidega. Kõrge õhuniiskuse tõttu võib niisugune kümblus olla vereringele koormav. Suitsusaun Seda on nimetatud ka sauna algvormiks. Koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise
nagu religioon. Ühe teooria põhjal asendab saun eestlastele päikest, sest aastas on nii palju pikki pimedaid kuid....Läbi sajandite on eestlaste elu siduvaks elemendiks olnud saun." Eestis on kasutusel mitut sorti saunu. Tooksin nüüd mõned põhilisemad välja ja iseloomustaksin igaüht natuke ja teeksin juttu ka saunavihast. Suitsusaun on nö. sauna algvorm, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis
selles, et ümbritsevat õhku ei soojendata ega auru ei kasutata ja sellisel juhul ei kuumene ka näiteks ehted. Teistest saunadest eristab IP-sauna seegi, et see ei tekita pärast seanssi väsimustunnet. See saunaliik leiab kasutamist väga tihti spordimeditsiinis ja taastusravis. Näiteks enne treeningute alustamist soojenduseks ja pärast treeningut lõdvestuseks. · Suitsusaun Seda on nimetatud ka sauna algvormiks. Koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise
tippspordis) kasvanud, sest parem varustus ja kiiremad (paremini ettevalmistatud) rajad nõuavad sportlastelt varasemast enam kiiruslikke ja tehnilisi omadusi. 21 2. Sauna kasutamine taastumisvahendina Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril võetakse leili (Vikipeedia s.v. Saun). 2.1. Erinevad saunakultuurid Suitsusauna võib pidada sauna algvormiks. Usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele, põlemisel tekkiv suits väljub uksest või suitsuavast. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4–5 tundi. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis. Kui saun on kuum ja söed tuhaks põlenud, visatakse suitsu välja ajamiseks nn vinguleili ning siis minnakse lavale ja pesema. (Vikipeedia s.v. Saun)
suitsusaunakombestik kanti 2014. a. UNSESCO kultuuripärandi nimekirja. Suitsusaun ei ole vaid hoone. Sellega on seotud oma kombestik ja traditsioonid. Saunas sünniti ja saun oli ka viimane koht, kus lahkunut puudutavad toimingud läbi viidi. Lisaks on suitsusaun seotud eestlase toidulauga. Suitsusauna kasutati liha säilitamiseks ehk suitsutamiseks. Suitsusaun annab ettekujutuse elust ajaloolises rehielamus. Ka suitsusaunal pole korsten ning suits väljub saunast muul viisil. Eriline väljapool talukompleksi: 14.Pukktuulik Angla Pärimuskultuurikeskus, seal saab tuulikut külastada ise või koos möldriga ja tuulikut nn sabast keerata Vasakul on Hollandi tuulik ja paremal unikaalne pukktuulik Vilja jahvatamiseks vajalikud tuulikud ei asunud taluõues, küll aga külas. Näiteks Koguva külas Muhumaal on olemas pukktuulik
Soolase õhu sissehingamine mõjub aga profülaktilise hooldusena hingamisteedele. Kuna õhu temperatuur saunas on ligilähedane toatemperatuurile, võib ühekordne viibimine soolasaunas kesta isegi kuni 60 minutit. 1.1.5. Suitsusaun Olemuselt on suitsusaun ülilihtne seal on üks ruum, kus asub lava, korstnata kerisahi ja sellel pada sooja vee saamiseks ning enamasti ka teine ruum ehk esik riietumiseks. Omaette teema on, et õige peremees võõrast oma sauna kütma ei lasegi, sest igal suitsusaunal on erinev iseloom, nõudes tundlikumat lähenemist kui elektrikeris. Esimesena tasub suitsusaunasõbral teadmiseks võtta, et saunad on piirkonniti küllaltki erinevad ning seda tasuks uut suitsusauna rajades jälgida. Mida see tähendab? Lõuna-Eesti suitsusaunas on keris enamasti leiliruumi eesseinas ukse kõrval ja lava tagaseinas. On ka esik ja nn kulakusaunadel isegi kaks esikut, kõik ikka ristpalgist.Setude suitsusauna erijoon on see, et eesruum on tehtud kergest
köetakse aga teisiti. Aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub. Aurusaunas on temperatuur poole madalam kui tavalises saunas. Saunalisi ümbritsevad aurupilved on sageli rikastatud eeterlike õlidega. Kõrge õhuniiskuse tõttu võib niisugune kümblus olla vereringele koormav. Suitsusaun Seda on nimetatud ka sauna algvormiks. Koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 7 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust
tohtinud olla liiga peenike ega liiga sõre ja veskikivid pidid olema puhtad. Leivajahu jahvatati ka kodus käsikivil, kuid see sai liiga sõre. Jahu säilitati viljaaidas spetsiaalses kirstus või tünnis. Seda ülemäära tagavaraks ei hoitud, et ei saaks sigineda koid. Ait, kus teravilja, jahu ning tangaineid hoiti, pidi olema puhas ja hästi õhustatav. Viimaseks otstarbeks oli aida ukse all nn. kassiava ja tagaseinas üleval tuulutusava (nagu suitsusaunal repnaauk). Pärast veskil käiku klopiti jahukotid õues hästi puhtaks ja pandi päikesepaistele tuulduma. Leivanõu ehk leivaküna See tehti enamasti ühest puust. Paremini sobis lehtpuu, mis ei anna maitset ega pragune. Künapuu oli ühest küljest ¾ puu jämeduseni siledaks tahutud ja seest õõnestatud. Otstessse olid tehtud samast puust käepidemed. Leivategemisel asetati küna puidust raamile, millel oli neli jalga. Raamil oli süvend, kuhu küna asetati.
annaabi.ee 
