kaunistustega. Samblikest ja murumätastest sai palkide vahele soojustust toppida. Päkapikk nägi iga päev vaeva, et oma elamist kohendada ja paremaks sättida. Sageli võttis ta ette pikki retki metsas. Ega see kerge ei olnud. Ta oli ju pisikest kasvu ja pidi edasi jõudmiseks ronima üle tuulemurruhunnikute, tungima läbi okste rägastikust ja vaatama ette, et pääseda kiskjate käest. Sellegipoolest nautis ta neid retki väga. Ükskord viis rännutee päkapiku õige kaugele. Umbes lõuna paiku jõudis ta päikeselisele aasale. Kuidas seal kõik õitses ja lõhnas! Kullerkupud sirutasid oma kollaseid päid päikese poole, lillakad pääsusilmad levitasid magusat lõhna, nurmenukud ja näälikesed õitsesid võidu kurekellade ja karikakardega. Keset seda õiteküllust istus ta mättale jalgu puhkama. Ettenägelikult oli mehikesel moonakott kaasas, sealt tuli nüüd lagedale tükike karaskit kehakinnituseks
Nagu tavaks, on Eesti ornitoloogiaühing tänavugi valinud aasta linnu. Teist korda kannab seda tiitlit suitsupääsuke, kes oli ka 2000. aasta lind. Seekord sooviti vapilinnu valikuga ühelt poolt märkida linnuühenduse väärikat 90 aasta juubelit, üksiti aga keskenduda meie rahvuslinnu muret tekitavale käekäigule kiirelt muutuvas maailmas. Suitsupääsukesele on omane suur sünni- ja pesapaigatruudus. Küllap see ongi peapõhjus, miks eri rahvad on teda pidanud õnnelinnuks. Rännutee. Meie suitsupääsukeste asurkond kuulub Ida-Euroopa regiooni: rõngastatud lindude rändeleiud näitavad, et meie linnud kasutavad idapoolset rändeteed. Läbi Poola, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria kulgev rändetee jätkub seejärel ilmselt Vahemere idarannikul (leiud Liibanonist ja Iisraelist). Kaugränduri ohtlik elu. Pääsukese pikal rändeteel leiab väga erisuguse looduse, kliima ja inimasustusega paiku. Lind kogeb nii öökülmi ja lumetorme, kõrbe praepannikuumust ja
tundrat Kanadas, Venemaal, Skandinaavias ja Gröönimaal. Euroopa populatsioonid asuvad talvel Läänemerest kuni Vahemere põhjaosani. Pesitsusajal laiendab oma pesitsusala põhjapoole. Umbes pool Lääne-Euroopa pesitsejatest peatub Rootsis. Eestis on ta väga haruldane haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 310 paarile, sest meil on vähe kalarikkaid järvesid, talvist arvukust 2001000 isendile. Järvekauri rännutee pikkus võib ulatuda kuni 6000 km. Järvekaurid pesitsevad sügavatel, puhta veega järvedel, mis asuvad inimasustusest kaugemal. Neile ei meeldi häirimine. Välimus Järvekauride kehapikkus on harilikult 40-81 cm. Tiivaulatus vahemikus 114-124 cm. Kaal tavaliselt vahemikus 3-5 kg. Pesitsusajal on sulestik valge-kirju, mustal seljal segmenteeritud valged jooned. Pea ja istmiku pool on hallid. Ees kaelal must triip, peenikesed horisontaalsed valged triibud mõlemal pool kaela
mööduv paratamatus. Hing on olnud olemas enne kehaga ühinemist ning elab edasi ka pärast surma, kuni ta viimaks leiab tee tagasi oma õigesse asupaika - Jumalasse. Kuna kõik kuri juhtub mateeriast, siis on kõigi inimlike eksimuste lätteks vaid keha ja sellest tulenevad tungid ja himud. Mida vähem inimene oma kehalises olemasolus viimase id 6 taltsutab, seda suuremaks koormub tema süü ning seda pikem ja vaevalisem on tema rännutee õndsusele. Sellisel juhul kehastub ta üha uuesti küll taevalisse, küll maapealseisse olendeisse, kaasa arvatud loomad ja taimed. Kõik, milles ta teistele kurja teinud, tuleb tal pärast surma taaskehastuses enesel kannatada, kuni tema hing täielik ult puhastub ning ta väärikaks osutub ühinema Jumalaga (Salumaa, 1991, lk 234-235). 7 2 KESKAJA FILOSOOFIA Keskaja filosoofia kujunes 2.-3. sajandil ja kestis kuni 14. sajandini
Hingeloendused toimusid aastatel 1782-1858. Hingeloendid koostati mõisavaldade kaupa kolmes eksemplaris: üks saadeti kroonupalatisse, teine kihelkonnakohtusse, kolmas mõisa. Hingeloendid korraldati administratiiv-territoriaalsel printsiibil, kubermangude, maakondade, kihelkondade ja mõisate lõikes. Oklaadiraamatud annavad väga head teavet kõigi ühest kubermangust teise siirdunud, talupojaseisusest välja kasvanud või siis kaugema rännutee ette võtnud talupoegade kohta. Esimene eestlastest genealoogiauurija oli Nõo pastor Martin Lipp (uurinud Otto Wilhelm Masingu sugupuud (õ))1855-1923. Eugeenika- tõutervishoid. Jagunes 1) negatiivne- mis seadis oma eesmärgiks kahjulike geenide kandjate kindlakstegemise ja ohustatud liinide päriliku edasikandmise vältimise. Võimalike töömeetoditena pakuti välja väheväärtuslike inimeste seksuaalsuhete keelamist, abielukeeldu, steriliseerimist või hukkamist
Eesti suurimaks rändrahnuks on pakutud hoopis Toodrikivi Skarvani ehk Kormoranikivi (ümbermõõt 54 m, maht üle 1500 m³), mis asub Osmussaare (Osmussaarel) rännutee pole olnud lähistel mere põhjas, kuid meri võib varjata veelgi suuremaid pikk: ta on pärit kümmekonna kilomeetri kauguselt Neugrundi
tähistada, andes temale, lihtsale talupojale, Busseto markii tiitli! Vanaduspäevini veendunud demokraadiks jäänud Verdile polnud aga kuninglik armulikkus põrmugi meeltmööda. Ta palus teha kõik selleks, et ebasoovitav tituleerimine tühistataks. Sama aasta kevadsuvel andis "La Scala" ooperitrupp Austrias ja Saksamaal rea "Falstaffi" etendusi, 1894. a. mängiti ooperit Peterburis ja Pariisis. Algas Verdi viimase kangelase lõbusa kiidukuke ja peenelt tögava Falstaffi pikk rännutee. "Falstaffi" lõi Boito kahe Shakespeare'i teose põhiliselt "Windson lõbusad naised" ja osalt "Henry IV" alusel. Ooperispetsiifikast lähtudes tegi libretist tegelaste osas mõningaid muudatusi, jättis välja üksikud stseenid, lihtsustas ja kiirendas tegevustiku kulgu ning pani pearõhu nimikangelase erakordselt vitaalsele kujule. "Falstaffi" libretot peetakse täie õigusega üheks silmapaistvamaks koomilise ooperi zanri esindajaks maailma ooperiliteratuuris.
Paljud, sealhulgas lumehani, lõpetavad oma teekonna Arktika tundras, kus pikenevad päevad loovad ideaalseid tingimusi sigimiseks. Pikaks lennuks saavad linnud energiat oma keha rasvavarudest. Osa linde hoiab energiat kokku, kui nende parv lendab V- kujulises rivis. Liikuma löödud õhk, mida tekitavad eespool lendava linnu lehvivad tiivad, aitab tagatulevat lindu edasi liikuda. Rändavad linnud kasutavad mitmeid mooduseid õige rännutee leidmiseks. Arvatakse, et nad orienteeruvad nn. juhtjoonte järgi (näiteks jõed ja rannajooned). Enne mere ületamist kogunevad maismaalinnud tihti teatud kindlatesse kohtadesse. Mõned linnud kasutavad sisemist kompassi, mis töötab päikese ja tähtede järgi. Kui lind lendab oma marsruudil, arvestab ta päikese ja tähtede liikumist taevavõlvil. c) passiivne kalade rändamine allavoolu või hoovusega kaasa;
annaabi.ee 
