Juhendaja lektor Helin Puksand Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Noorte suitsidaalse käitumise põhjused..............................................................................3 2. Suitsiidile kalduvate noorte äratundmine ...........................................................................5 3. Noorukite suitsiidide ennetamine ja ärahoidmine............................................................... 6 Kokkuvõte..............................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................10
Raske oli leida usaldusväärseid allikaid, kuna seda teemat pole piisavalt käsitletud. Meeldis otsida selle teema kohta uut informatsiooni. KÜSITLUS Küsitluses oli 3 küsimust. Küsimustele vastas 188 õpilast, kellest naisi oli 92 ja mehi oli 96. KÜSITLUS Kas oled mõelnud enesetapule? KÜSITLUS Kas oled üritanud enesetappu teha? KOKKUVÕTE Suitsiidi põhjustavad paljud erinevad faktorid. Üle poole Parksepa Keskkooli 7.-12.klassi õpilased on mõelnud suitsiidile. Tahtsin näidata, et rohkem peaksime sellele teemale tähelepanu pöörama. ABITELEFONID Lasteabitelefon: 116 111 Usaldustelefon lapse mure: 646 0770 Eluliini usaldustelefon: 655 8088 Psühholoogilise kriisiabi telefon: 631 4300 Uimasti ja HIV/AIDS'i info- ja nõustamistelefon: 631 4600 TÄNAN KUULAMAST
. Katku Villu oli ühest silamst ilma jäänud Annaga metsas olles. Hiljem jäi ta teiset silmas pool pimedaks ja paremast käest ilma, plahvatuse tagajärjel. Villulu tegeles salaküttimisega, sala viinaga ja puskari ajamisega seega ei huvitanud teda talutööd. See oli ühks mitmetest põhjusest miks tedea külas naeruvääristi. Isegi Villu isa tõi alati eeskujuks vabadussõjas hukkunud venda Juhanit ega tahtnud Villule maad pärandada. See kõik alandas tema enesehinnangut ja aitas suitsiidile kaasa. Villul oli raske otsustada, kas minna Kõrboja Anna juurde või Eevi juurde, sest mõlema valiku korral oleks ta kellegile haiget teinud. Kui Villu oleks Kõrboja Anna juurde läinud oleks Eevi Kuusiku talust välja vistaud ning Villu oleks murdnud ta lubdus. Ta oleks jätnud Eevi ilma koduta ja meheta jätnud. Kui Villu oleks Eevi juurde läinud, siis oleks Kõrboja Anna tallu ja selle maad maha müünud ning ise linna tagasi kolinud. Võimetu otsustam tegi villu enestappu.
Schumann võttis laulude kirjutamisel eeskuju Schubertist, kasutas samu laulutüüpe, kuid kirjutas keerukaid ja rohkem läbikomponeerituid laule. Ta suurendas klaveripartiide tähtsust veegi lauludel on pikad järel- ja eelmängud. Partiid on ka tehniliselt virtuoossed. Schumanni laulud räägivad armastusest, kuid pole nii traagilised kui Schubertil. Samuti pole surm tihti esinev teema kuigi Schumann ise kaldus suitsiidile. Klaver oli Schumanni lemmikvahend oma loomigu edastamiseks. Klaverilooming on ühteaegu poeetiline ja virtuoosne, ta suhtus klaverisse kui orkestrisse ning üritas kasutada maksimaalselt selle võimalusi. Eeskujudeks olid Bach, Paganini ja Schubert. Inspireeris ka rmantiline kirjandus. Peale kontserdiarvustuste kirjutas Schumann ka luulet ja novelle. Klaverile on ta loonud väikepalade (miniatuuride) tsükleid kokku 10, tuntuim on
Veebikeskkonnas virtuaalmänge mängivate laste sotsiaalsed oskused jäävad välja arendamata ja lastel võib tekkida päriselus raskusi (Luik, 2009). Internetikasutamise, depressiooni ja reaalse elu toimetulekuraskustega seoses on suurenenud enesetappude arv. Mõnedel veebilehtedel propageeritakse enesetappu, kirjeldades, kuidas seda kõige kergemini teha. Leidub ka foorumeid kus on selleteemalisi arutelusid ja kus lausa õhutatakse suitsiidile (Luik, 2009). Internet on koht, kus tehakse palju sellist, mida enamus inimesi tavaelus iial ei teeks. Võimalus olla anonüümne ja võtta omale teine, digitaalne identiteet, lubab inimestel unustada käitumisreeglid ja sotsiaalsed piirangud. Infoühiskonna riskide vähendamiseks peaks valitsus tugevdama infoühiskonna arengule kaasaitava seadusandliku baasi tugevdamist, tähtsaim peaks olema oma kodanike kaitse internetikeskkonna ohtude eest
võib rikkuda või moonutada nende ameti mainet. Küsimus on selles, kas ühiskond peaks andma patsientidele sellise õiguse, mida seejärel meditsiinitöötajad on kohustatud aktsepteerima kui tööülesannet. On enam kui ootuspärane, et seadusemuudatusele vaatamata laseb suur osa meditsiinitöötajaid ümber korraldada oma töölepingud viisil, mis vabastavad nad sellistest töökohustusest. Eutanaasia-küsimust on igati sobilik sõnastada ümber kohustustekeelde: kas arst on kohustatud suitsiidile kaasa aitama? Passiivne eutanaasia kui probleem puudutab filosoofiliselt keha ja vaimu, persooniksolemist: kas ühiskond peaks solidaarselt kulutama (piisava) teadvuseta kehade elufunktsioonide püsimisele. Väitluse püstitus suhestus esimesega, kuigi Meego Remmeli teesid hõlmavad samuti teist. Eesti pole eutanaasia seadustamiseks veel valmis või enamgi eutanaasisat rääkime on liiga varajane. Samuti on viidatud, et Eestis pole olnud sellel teemal ka põhjust avalikult arutleda.
korras. Teise vaatuse alguses kirjeldati ära põlenud küünaldega kuuske, mis võis näidata Nora nö hingelist seisu (ta oli halvas olukorras, sest teda ähvardati). See, kuidas Helmer keelas Norale ära maiustused näitas, et Helmer käitub Noraga nagu ta käituks lapsega. See tormikas viis, kuidas Nora Helmerile tarantellat tantsis justkui näitaski seda, et Nora elu oli kaalul (Nora ise ka ütles seda, sest ta oli mõelnud suitsiidile juhul, kui tema saladus oleks tulnud ilmsiks, kuid siis ta loobus suitsiidist). 8. Miks see näidend omal ajal tekitas palju pahameelt ja Norras seda esialgu lavale ei lubatudki? Ibsen kujutas Norat tegemas selliseid asju, mis ei olnud aktsepteeritud naiste puhul tollases ühiskonnas. Naisi ei peetud 1800-ndate aastate lõpul ühiskonnas sama tähtsaks kui mehi. Nende ühiskond oli väga keskendunud meestele - mehed kontrollisid ja domineerisid tollast ühiskonna- ja riigikorraldust
Möödunud sajandeil oli kübarategijatel elavhõbedamürgistus kutsehaiguseks, sest kübaravilti vormiti elavhõbedasoola lahusega. Mürgistuse tunnuseks olid tasakaaluhäired, värisemine ja arusaamatu ning seosetu jutt, unetus, higistamine ja vaimne küündimatus. USAs nimetatakse iseloomulikku värisemist kübarategijate linna järgi isegi Danbury vabinaks. Elavhõbe mõjutab neerude ja seedeorganite tööd, kesknärvisüsteemi, südametegevust ja põhjustabhallutsinatsioone ja soodumust suitsiidile. 1953. aastal haigestusid Jaapanis Minamata asula ümbruse kalurid ja nende pereliikmed saladuslikku haigusse. Algul ei osatud haigust diagnoosida. Seda peeti halvatuseks või ajukasvajaks. Märgati ka loomade-lindude ebatavalist käitumist. Linnud kukkusid puuokstelt, koduloomad lonkasid ja liikusid tavatult.kõiki neid tähelepanekuid hakati seostama toiduks tarvitatud kaladega ja lõpuks tuvastati kalades erakordselt kõrge elavhõbedasisaldus ( 5 20 mg/kg )
Hüpotees: mida suurem on kogukonna integratsioon, seda madalam on enesetappude tase Ei usu, et enesetapp tuleb psühholoogilistest, vaimsetest põhjustest tema leidis, et enesetapud olid seotud religiooni ning perekonnaseisuga Matemaatiline metodoloogia Väidab, et suitsiid on sotsiaalne fenomen Esitab viisid kogukonna integratsiooni mõõtmiseks Andmete analüüsiga leidis, et senised seletused suitsiidile (psühholoogilised) ei ole vastavuses andmetega Järeldus: enesetapud on põhjustatud, vähemalt osaliselt, sotsiaalsetest faktoritest; suitsiidi teeb kõrgema tõenäosusega inimene, kelle side oma kogukonnaga on nõrk Suitsiidi liigid ajendi alusel: o Fatalistlik suitsiid harv; viitab olukorrale, kus inimene on ühiskonnas, kus on liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest reeglitest
· Vaenulikkus, ärrituvus või vihahood. · Kiired meeleolu muutused/otsustusvõimetus. · Üksildustunne/tunne, et ollakse erinev/häbimärgistatud. · Tunne, et häving on lõplik (tulevik on ette nurjumisele määratud). · Ärevus/lõksu sattumise tunne. · Magamishäired: probleemid uinumisega või katkendlik uni, unetus, õudusunenäod. · Suurenenud vajadus/sõltuvus narkootikumidest/alkoholist. · Kalduvus suitsiidile (enesetapu mõtted/katsed/reaalsed enesetapud). Käitumuslikud sümptomid: · Suhete katkestamine sugulaste, sõpradega. · Vähene või puuduv osalemine ühiskondlikus elus / hobide puudumine / inimesel vajadus alati esimesel võimalusel koju kiirustada. · Tuim/allaheitlik käitumine. · Otsuste tühistamine, kokkulepitud kohtumiste unustamine. · Tagasitõmbumine ja isolatsioon. · Traumaga seotud olukordade/kohtade/jututeemade vältimine.
ei ole võimalik leida eluruumi. SHS § 19 lg 1 p-s 3 sätestatud muude abinõude kasutamise võimatus eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu81-07 PsAS § 11 lg 1 p 2 mõttes ohtlikkus tähendab isiku reaalset ohtlikkust endale või teistele. Eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Seega ei pruugi isiku ohtlikkus seisneda nt selles, et isik lõhub endale või teistele isikutele kuuluvat vara. Ka isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule tuleks hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt. Seega ei saa ohtlikkust põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige
annaabi.ee 
