Referaat on jaotatud kolmeks peatükiks, mis keskenduvad kolmele põhiküsimusele: miks? kes? kuidas? Lähemalt siis, miks sooritatakse enesetappe, missugune inimene kaldub sooritama enesetappu ja kuidas saaks enesetappe ära hoida. Kõige täpsemalt on lahti kirjutatud just esimene teema, kuna see on just kogu temaatika alus ja ülejäänud tegevuse algatav jõud. Referaadis on kasutatud Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi eestikeelseid materjale, Lembit Mehilase materjale ning ka eesti autorite, Airi Värniku, Merike Sisaski ja Peeter Värniku, inglisekeelset raamatut ,,Baltic suicide paradox". 1. Noorte suitsidaalse käitumise põhjused Üldiselt on inimloomuse üks põhitunnuseid soov ja püüd ellu jääda ning igast olukorrast elu 3 ja tervisega välja tulla. Kui seda eiratakse, võiks öelda, et on tegemist hälbega -- see pole
Mina arvan, et meestel, sest neil on suurem vajadus sookaaslaste seas esile tõusta. Nad tahavad olla edukad ja parimad kõigis ettevõtmistes. Seetõttu on neil tihti ka suuremad kaotused ja ebaõnnestumised. Ehkki naised on depressiooni suhtes kaks korda vastuvõtlikumad kui mehed, kannatavad viimased just neli korda tõenäolisemalt kõige hullema tagajärje all- enesetapp. Suure depressiooni ajal 1930. aastatel ja praegu on enesetappude protsend tõusnud väga kõrgele. Eesti-Rootsi suitsidoloogia instituudi juhataja Airi Värniku sõnul on 80% enesetapu sooritanuist tööealised mehed. Töötuna tuntakse end kasutult ning endalt elu võtmine näib lihtsaim viis probleemist vabanemiseks. Ehhki naised soovivad üha enam vastutust, ei lase mehed sel juhtuda, sest kui nende arvates nõrgem sugupool oleks võimul, kaotaksid nad oma mehisuse. Nõukogude Liidus oli enesetapp tabuteema. Teadlaste jaoks hakati andmeid avaldama alles Gorbatsovi perestroika paiku
rights are reserved by the Organisation. The document may, however, be freely reviewed, abstracted, reproduced or translated, in part or in whole, but not for sale in conjunction with commercial purposes. The views expressed in documents by mamed authors are solely the responsibility of those authors. Eestikeelse teksti toimetanud ja Eestile kohandanud Airi Värnik Konsultant Andres Lehtmets Kordustrüki toimetanud Kertu Valling ja Merike Sisask © Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI) 2008 Esmatrükk 2001 ISBN 978-9985-9963-0-0 Brošüüri kordustrükk on valminud Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt finantseeritud projekti EAAD “European Alliance Against Depression” (Eestis nimetusega “Eesti Depressioonivabaks”) raames. SISUKORD ORIGINAALI EESSÕNA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 ENESETAPP – PROBLEEMI ULATUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5
· vanemate nõrk seotus kooliga · alustamine varases eas Last kaitsevad: · tugevad hingelised sidemed pereliikmete vahel, traditsioonid · selge rollijaotus peres · vanemate huvi lapse käekäigu vastu · religioosne mõjustatus · sotsiaalsete oskuste arendamine · väärtushinnangute ja adekvaatse minapildi kujundamine · positiivne suhtumine kooli Teismeliste enesetapud Ajakirjanduses on palju juttu olnud koolilaste enesetappudest Miks siis ikkagi? Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituudi nooremteadur Merike Sisask pakub välja rea põhjuseid: sotsiaalsed probleemid, konfliktid perekonnas, iseenda leidmise vaevad. Lisaks Eestimaa päikesenappus ja meie kultuuriline taust soomeugrilaste kurvameelsus. "Uurimused kinnitavad, et juba teismelised tunnevad muret, kuidas sobituda ühiskonda või pärast kõrgkooli lõppu tööd leida ja karjääri teha," räägib Sisask. "Asi on ka praeguses elufilosoofias kas aidata kõrvalolijat või arvata, et temasugusel
ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC556165/ Klonsky, D. (2007). The functions of deliberate self-injury: A review of the evidence. Clinical Psychology Review, 27, 226-239. http://www2.psych.ubc.ca/~klonsky/publications/functions_2007.pdf Life Signs kodulehekülg, Kasutatud 14.05.2016 http://www.lifesigns.org.uk/ Mark, L., Mitendorf, A., Rebane K., Sisask, M., Vaikma, J., Värnik, A. ja Värnik, P. (2015). Koolinoorte vaimne tervis. Kokkuvõttev raport. Tallinn, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut. http://www.suicidology.ee/public/files/koolinoorte_tervis_15.06.2015_veebilehele.pdf Oja, M. (2015). Autoagresiivne käitumine noorukieas. PowerPoint esitlus. Tallinn, SA Tallinna Lastehaigla. http://www.lastehaigla.ee/public/vaimse_tervise_keskus/24.04.15_Autoagressioon_2015_M. Oja.pdf Project Semicolon kodulehekülg, Kasutatud 14.05.2016 http://www.projectsemicolon.org/ SEYLE kodulehekülg, Kasutatud 12.05.2016 http://www.seyle.eu/
sundhäire. Üleminekuaja ühiskondades on alati rohkem probleeme, enamasti kerkib suitsiidide arv, vägivaldne käitumine, mõnuainetest tingitud problemaatika, stabiilseks jäävad klassikalised raskemad psüühikahäired. Eesti kuulub maailma kõrgeima suitsiidiriskiga riikide hulka. 500-600 enesetapuga aastas edestab Eesti suitsiidide suhtarvult enamikku maailma riike. Aastatel 1991-1999 hukkus Eestis suitsiidi läbi ligi 5000 inimest. Suitsidoloogia Instituudi andmetel sooritavad mehed 80% kõikidest suitsiididest, kusjuures suurimad suitsiidikordajad on 45...64-aastatel maameestel, linnameeste kõige suitsiidiohtlikum iga on 45-54. Suitsiid on välispõhjustest tingitud surmade hulgas esikohal, ületades isegi liiklusõnnetustes hukkunute arvu ligi poole võrra. 15-34-aastaste hulgas moodustab suitsiidisurm viiendiku surmajuhtudest ning rohkem kui veerandi välispõhjustest tingitud surmadest.
suitsiidimõtetele emotsionaalse valu lõpetamiseks. (a) 14. Julgustada emotsioonide väljendamist. (b) Võimaldades inimestel kogeda ja väljendada oma emotsioone kellelegi turvalises kohas, kartmata, et keegi kohut mõistab, aitab suitsiidsetel klientidel toime tulla oma tunnetega. Kuigi emotsionaalne ventilatsioon ei ole tavaliselt piisav, on see tähtis suitsiidikriisiga toimetulekuks. 15. Tunnista psühhilist valu. Suitsidoloogia isa Edwin Shneidman, andis termini "psychache"( psüühiline valu) suitsiidse isiku äärmusliku psühholoogilise valu kohta (2005). Chiles ja Strosahl (2005) väidavad, et suitsiidikriisi aluseks on "emotsionaalse või füüsilise valu, mis [inimene usub] on talumatu, möödapääsmatu ja lõputu. Õpeta negatiivsete emotsioone talumist. Läbi emotsionaalse ventilatsiooni- ja psüühilise valu tunnistamise annavad nõustajad olulise sõnumi: Sekkumine
ilmumine: uurija rolli teadvustamine ja teadlikkuse areng. Refleksiivsus, analüütilisus. Diskussioon: objektiivsus-subjektiivusus, deduktsioon-induktsioon, makro-mikro tase.. 6) Post-eksperimentaalne etnograafia ja poliitiline aktiivsus Arusaamine, et teadmine maailmast mõjutab/muudab maailma. Uued väljakutsed kvalitatiivuurijatele. Mida teha saavutatud teadmisega? Eetilised probleemid. *Ungari suitsidoloogia näide: mida rohkem fenomeni uuritakse, seda rohkem neid ka toimub. (60ndad-80ndad) 7) Uus aastatuhat. Globaliseerumine ja sellega seotud probleemid. Uued teooriad ja nende uurimine (rass, migratsioon, HIV/AIDS, Queer-teooria (Whereas gay/lesbian studies focused its inquiries into "natural" and "unnatural" behaviour with respect to homosexual behaviour, queer theory expands its focus to encompass any kind of sexual activity or
annaabi.ee 
