sellele mõelnud". Miks-küsimuste puhul peavad kliendid välja tooma oma tegevuse või tunnete aluseks olnud motiivid. Need küsimused võivad tekitada vastuseisu, kuna klient võib tunnetada, et tema arutlemisvõimet testitakse. Samuti võidakse tajuda miks-küsimusi süüdistava või liialt autoritaarse alatooniga. Küsides kliendilt küsimusi tundlike, väga isiklike teemade kohta, (nt alkoholi, narkootikumide kasutamine, seksuaalsuhted, suitsidaalsus jms) on oluline, et nõustaja ja kliendi vahel oleks saavutatud usalduslik suhe. Kuna nendel teemadel rääkimine võib kliendi ärevaks muuta, siis võib juhtuda, et nõustamisel välditakse tundlikke teemasid. Põhjus võib olla ka selles, et nõustaja ise tunneb ebamugavust, piinlikkust või ebakindlust neid teemasid käsitledes. Klientidele on suur kergendus, kui nad kogevad, et nad saavad nõustajat usaldada tundlikke
diabeet, hüpo/hüpertüreoos, Hüpo/hüperadrenalism, Hüpo/hüperparatüreoos, Parkinsoni tõbi, Porfüüria, Kasvajad(pankrease vähk) Kompleksus: Sümptomid: Psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalsed, närvisüsteemi muutused, hormonaalse süsteemi muutused. Ravimeetodid: bioloogilised psühholoogilised, sotsiaalsed Ravimeetodi valik: Mõõdukas v raske D bioloogiline ravi /Kerge v mõõdukas D psühhoteraapia Vähemalt 1 ja võimalusel kombinatsioon! D-ga seotud suitsidaalsus: Rasked depressioonid 20-40% Depressiivsusega seotud 2/3 suitsiididest Depressiivsete suitsiidirisk ca 20x kõrgem Suitsiidi riskifaktorid: Vanemad mehed, isolatsion, hiljuti lähedase kaotanu, psüühiline haigus, varasem suitsiidikatse, töötus, kehaline haigus Suitsidaalse käitumise astmestik: *Suitsiidmõtted teadlikud mõtted enesetapust *Suitsidaalsed zestid - mõõdukalt ennastkahjustavad käitumised
- Ohutaju ülierutuvus, ehmumine K-PTSD - PTSD sümptomid - Emotsiooniregulatsioon viha, haavatavus - Negatiivne mina-pilt - Suhteprobleemid PIH piirialane isiksuse häire - Emotsionaalne ebastabiilsus sh ebastabiilsed suhed - Ebastabiilsus mina-pildis, impulsiivsus, destruktiivsus enese suhtes - Tuju muutused, tühi tunne, emotsiooni pursked - Paranoilisus, dissotsieerumine meeleheitlik hülgamise ennetamine - suitsidaalsus Traumajärgsete reaktsioonide seletused Reageerimine ohule: põgene võitle tardu - Mitte tahtlik ja juhitud 3 süsteemi poolt kehas: kesknärvisüsteem, endokriinsüsteem, immuunsüsteem - Ajutüvi töötab turvamehena, kes jälgib pidevalt keskkonda ohu suhtes otsustab reaktsiooni laadi - Stiimul aktiveerib sümpaatilise närvisüsteemi, mis vallandab stressihormoonide
o asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine loovust, probleemilahendus- ja otsustusvõimet ning innovaatilisust ja Tihedad gruppidevahelised sidemed mõjutavad kogukonnaliikmete tervist- Allardti (1975) käsitlus heaolu mõõdetest: läbirääkimisoskusi • Positiivne afekt suurendab paindlikku mõtlemist. Kõik diskrimineerimine/märgistamine/ suitsidaalsus või haiguste levik ning Elatustase Heaolu Vajadused, millega rahulolu tuleneb materiaalsete ja need on seotud subjektiivse heaolu tõusuga. • Ei ole teada, kas olulisem on vastastikune toetus; läbisaamine naabritega on olulisem füüsilistest impersonaalsete ressursside omamisest ja nende käsutamise võimalustest. üksik rõõmuemotsioon või üldine positiivne afektiivsus. elutingimustest
Ja peale seda uuesti kiusajaga. Kiusamisvastane tegevuskava peab keskenduma õigusele tunda end psühholoogiliselt ja ka füüsiliselt turvaliselt (Rogers, 2011). Selge sõnum: Meie koolis kiusamist ei sallita! Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine! Täiskasvanu saab aidata! Otsi lapsele abi!!! Sotsiaalpedagoogiline sekkumine ei pruugi olla piisav! Depressioon Lõikumine raske lahti saada, sest on tegu sõltuvuskäitumisega Söömishäired Suitsidaalsus Nende puhul oluline edasi suunamine psühhiaatri/psühholoogi poole. Heleni kogemusel: nende probleemide puhul tahaks laps hädasti kodust abi saada, aga kodus ei teata. Küsida: kas sa tahad sellest oma emale rääkida. Vastuseks sageli: ei taha. Aga siiski pakkuda võimalust vestelda lapsega emaga koos. Need vestlused on hästi rasked, pisaraterohked, kestavad kaua. Vanemate jaoks tihti need probleemid suur sokk, tihti eitus. Sage sõnum, mida laps tahab vanemale
kvaliteedist varases lapseeas. Ei väldi haigestumist, kuid soodustavad paranemist ning vähendavad ägenemisi ja suremust - seega sots. kapital on oluline krooniliste haiguste ravis. 2) Meso- e grupi-, kogukonna/paikkonna tasand – mõõdukas seos tõestatud • Etniline ja grupisidusus mõjutab nii vaimset kui füüsilist tervist – bonding efekt. • Tihedad gruppidevahelised sidemed mõjutavad kogukonnaliikmete tervist – diskrimineerimine/märgistamine/ suitsidaalsus või haiguste levik ning vastastikune toetus; läbisaamine naabritega on olulisem füüsilistest elutingimustest. • Töö olemasolu ning head suhted töökaaslaste ja naabritega seostuvad õnnelikkuse ja parema tervisega – nn ökoloogiline efekt 3) Makro- e rahvastiku/riigi tasand - On tõendatud tugev sotsiaalse kapitali ökoloogiline efekt õnnelikkuse, eluga rahulolu ja suitsiidide sageduse suhtes
nõudlikkus- kõrge reageerivus- madal Lubav-järeleandlik (indulgent): Nunnutajad, vabakasvatus, pole mingeid piire nõudlikkus- madal reageerivus- kõrge Lubav-hoolimatu (neglecting): need vanemad, kes jätavad lapse hooletusse nõudlikkus- madal reageerivus- madal Seosed vanemliku praktika ja lapse käitumise vahel: -Autoritaarne – Internaliseeritud (enda sisse surutud) viha: neuroos, depressioon, ärevus, suitsidaalsus Leebem variant: “ülipüüdlik” vanemate soosingu püüdja -Autoriteetne – eneseregulatsiooni võime, arusaamine piiridest ja oskus neid kasutada -Lubav -Vaenulik: eksternaliseeritud viha (joovastavate ainete tarvitamine, agressiivsus, käitumishäired) -Armastav: rollikonfliktid (laps vanema rollis); ekstern. viha IV Sotsiaalne taju Tajumine: - on meeleorganite kaudu vastu võetud stiimulite valik, interpreteerimine, analüüs ja integreerimine
·Motoorsed (lihtsad, komplekssed) ja vokaalsed (lihtsad mõttetud helid, häälitsused, komplekssed ehholaalia, katkestused, kõla/tooni muutused) ·Käitumuslikud ADHD, obsessioonid, emotsionaalne labiilsus, ärrituvus, agressiivsus, enesevigastamine, õpiraskused, suhtlemisprobleemid, tõrjutus Depressioon ·Raskesti äratuntavad, keskendumine somaatilistele ·Lapseeas algav, kroonilise kuluga suitsidaalsus 50 ·Komorbiidsus: ärevus, käitumisprobleemid, ADHD ·Sagedus 4 -17,9%, väikelapseeas 1%, vanemas eas T~P ·Kõik vanuserühmad ·Kujunemiseks on vaja pikaajalist ja valulist kogemust ·Kujundavad tegurid nii sotsiaalsed, bioloogilised kui psühholoogilised Söömishäired Anorexia nervosa: ·Sagedus: 85-95% T, esinemissagedus aastatega tõuseb ·Vanus 12-18-a
annaabi.ee 
